Obsah (4)

§ 263§ 74§ 75§ 4

Kriminaalasi nr 1-15-10215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10215 (15249000263) Kohtuni

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav R.J Isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: vene keel; töövõimetuspensionär; Kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Tõkend: puudub. Vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.J

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et R.J-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui R.J ei pane 2 -(kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; elukohas ajavahemike järel 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada R.J käitumiskontrolli perioodil alluma psühhiaatrilisele ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada R.J käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.J elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1,3 alusel R.J-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu 37,44 eurot R.J-ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et R.J on õigus menetluskulud kogusummas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. R.J on kohustatud maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 57,75 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-10215, menetluskulud, R.J“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu R.J-ile on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et tema 26.07.2015.

a kella 15.25 ajal Mustvee linnas Tartu tn 7 asuvas kaupluses „Meie“ kassajärjekorras seistes rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid vägivallaga (Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt), mis seisnes selles, et lõi ühel korral rusikaga xxxxxxxxxxxxxxxxxe pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustuse - pea oimupiirkonna põrutuse. Oma tegevusega R.J häiris kaupluse töötajaid ja külastajaid.

§ 263

lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.J 2-aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada R.J katseajal alluma psühhiaatrilisele ravile.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada R.J katseajal osalema sotsiaalprogrammis.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub R.J kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu

§ 4lg 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi.

Kohtu hinnangul on R.J võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka R.J-i küsitlemise käigus. Lisaks loobus R.J kaitsja osavõtust asja arutamisel ja kohtuotsuse kuulutamisel. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista R.J süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3 III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 85,44 eurot (tl 36). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 730,44 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Prokurör taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud. R.J esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud. Riigi kanda tuleb jätta kaitsjale hüvitatud sõidukulu. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav R.J-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Heiki Kuningas, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 4, Tartu. Kaitsjale on hüvitatud sõidukulud37,44 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (TartuJõgeva-Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 37,44 eurot. Seega tuleb R.J-ilt välja mõista menetluskulud 693 eurot. Kohus, võttes arvesse R.J-i sissetulekuid (töövõimetuspension 300 eurot) ja kohustusi (laenukohustus kuni aprillini
3. a, ravimite ostmine, lähedaste toetamine), leiab, et R.J-ile käib ilmselgelt üle jõu kõikide menetluskulude ühe korraga tasumine. Seega tuleb menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Raina Pärn Kohtunik 4