KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3470 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu K.E (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Tartu Maakohtu
- jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.
- Süüdimõistetu K.E kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde määruskaebus jätta rahuldamata. maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja K.E.
- Välja K.E tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700031310 ja selgitus „K.E , 1-15-3470, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 28.04.2015 otsusega tunnistati K.E kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud 9 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aastat 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 08.06.2015 ja lõpp 17.06.
- Maakohtu määrus
- Tartu Maakohtu 14.01.2016 määrusega jäeti K.E vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu täitnud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Materiaalsed eeldused on täitmata. 2.
- Maakohus asus seisukohale, et K.E varasemad karistused ei ole andnud tulemust ning süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist, olles kriminaalkorras karistatud 5-l korral, 2 karistust on kustunud, tegemist on tema esimese vangistusega. Viimased kolm süütegu on samalaadsed ning toime pandud sama kannatanu suhtes. Seega ei ole K.E teinud mingeid järeldusi talle mõistetud karistustest ja antud võimalustest. Rikkumised on jätkunud ka vangistuses, kus süüdimõistetule on määratud distsiplinaarkaristus. 2.
- K.E käitumist mõjutavaks teguriks on alkohol. Süüdimõistetu väidab, et ta on muutunud, kuid seda ei kinnita tema varasem käitumine ning maakohtu hinnangul on suur risk, et süüdimõistetu paneb tulenevalt alkoholiprobleemidest toime uusi kuritegusid. Lisaks kuuluvad K.E suhtlusringkonda alkoholilembesed isikud. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on ennetähtaegseks vabanemiseks lubamatult kõrge. Maakohus märkis positiivsete asjaoludena, et süüdimõistetul on olemas vabaduses nii elu- kui ka töökoht, ta on osalenud sotsiaalprogrammis, kuid see on ka kõik. K.E puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema vabastamise. Määruskaebus
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega süüdimõistetu vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Maakohtu määrus on põhjendamata, mis on KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes oluline rikkumine. Maakohus on ületähtsustanud toimepandud kuriteo asjaolusid. Süüdimõistetu on seisukohal, et ära kantud karistus on tema jaoks piisav ning on valmis vabanedes alustama seadusekuulekat elu. K.E ei nõustu, et ta võib vabanedes panna alkoholi tõttu toime uusi kuritegusid. Koheselt tööle asumine ja vastav ravi vähendab alkoholist tulenevat riski. Süüdimõistetu soovib tööle asuda, kuid vangistuses tööd saada on raske ja nii jäävad kohtumenetluse kulud kui ka kahjuhüvitis tasumata. K.E suudab käesolevaks ajaks hinnata kriitiliselt varasemat elukäiku ja teha sellest õiged järeldused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt välja toodud K.E suhtes esinevate positiivsete asjaoludega, kuid samas leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on K.E vabastamise otsustamisel arvesse võtnud kõiki positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmise. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Põhjendustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhjenduste puudumisena. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid K.E ennetähtaegse vabastamise. Üksnes asjaolu, et süüdimõistetul on vaja tasuda menetluskulusid ja kahjuhüvitist, ei ole ennetähtaegsel vabanemisel määravaks asjaoluks.
- Ringkonnakohus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K.E puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid positiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Arvestades, et süüdimõistetule ei ole varasemalt mõistetud kergemaliigilised karistused mõju avaldanud, siis arvestades esinevaid positiivseid asjaolusid ning karistuse reaalset lõpuni kandmist, võib loota, et süüdimõistetu saab aru tehtud vigadest ning käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on liigselt tähelepanu pööranud kuriteo asjaoludele. Maakohus on KarS § 76 lg 4 asjaolusid hinnanud kogumis ning jõudnud õigele järeldusele. Korduvalt süütegude toimepanemine vägivalla kasutamisega sama kannatanu suhtes ei anna kindlasti alust veendumuseks, et just nüüdseks on süüdimõistetu teinud toimepandud kuritegudest vastavad järeldused. Süüdimõistetul olev distsiplinaarkaristus ja varasemalt mõistetud karistused näitavad, et K.E ei suuda veel hetkel oma käitumist kooskõlla viia kehtivate reeglitega, mistõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks käesoleval hetkel vabaduses käituda õiguskuulekalt. Karistuse eesmärgid on veel täitmata.
- Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb K.E hüvitada V. Murde kaitsjatasu 96 eurot.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 14.01.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas