järgi rahalise karistusega 2490 eurot tingimisi katseajaga 3 aastat; 30.05.2015 Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 3 kuud 7 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, tõkend - elukohast lahkumise keeld - süüdistuses
Süüdistus: S.P süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 03.07.2015 kella 10.15 ajal Harjumaal Viimsis Pargi tee 22 asuvast kaupluse Maxima parklast mööda Pargi teed kuni Pargi tee ja Alpikanni tee ristmikuni mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0.83 mg/l). Sellega rikkus S.P liiklusseaduse § 69 lg 1 (juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 2 p 1 (juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega S.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
Samuti süüdistatakse S.P selles, et tema olles karistatud 30.05.2015 Harju Maakohtu otsusega
järgi, muuhulgas
lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning mis pöörati täitmisele 01.06.2015, juhtis tahtlikult 03.07.2015 kella 10.15 ajal Harjumaal Viimsis Pargi tee 22 asuvast kaupluse Maxima parklast mööda Pargi teed kuni Pargi tee ja Alpikanni tee ristmikuni mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga XXX, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani S.P toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, tema kaitsja ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest
lg 1 alusel vangistus 1 aasta, millest
– 04.07.2015).
lg 2 alusel suurendatakse karistust eelmise - 30.05.2015 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 3 kuu ja 7 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud 5 päeva.
lg 1,3 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga 455 tundi, mille tegemise ajaks määratakse 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetu tuleb allutada vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ja täiendavad kohustused määratakse
Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.P
ja § 329 järgi ja põhikaristuseks
lg 1 alusel mõista vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.07.2015 – 04.07.2015, so kaks päeva, kandmisele jääks vangistus 11 kuud ja 28 päeva.
lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 30.05.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 7 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks S.P-le vangistus 1 aasta 3 kuud ja 5 päeva.
alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 455 tundi, mille tegemise ajaks määrata tähtaeg 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada S.P täitma
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 p 2 ja p 8 kohaselt kohustada S.P käitumiskontrolli kestel mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina ja edastatakse süüdimõistetule posti teel. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.