1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lõpuosa) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Elen Rasumssen Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.oktoober 2015.a. Rapla Kohtuistungi aeg 06.oktoober 2015.a. Kriminaalasja number 1-15-6169 Kriminaalasi A.U süüdistusasi KarS § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav A.U , isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti, keskharidusega, OÜ xxxxxxxx AB tööline, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxx k. xxxxxxx t. , telefon xxxxxxx Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 180 lg 1 ja 3, 305 lg 1, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ning 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.U kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega kuus
(6)kuud, millest kahtlustatavana kinnipidamisega 24.-25.juunini 2015.a. on kaks
(2)päeva kantud ja vangistuse kandmata osaks jääb viis
(5)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui A.U kaheksateist
(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, Eesti Vabariigist lahkumiseks, väljaspool Eesti Vabariiki viibimiseks ja elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Lisakaristusena võtta A.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga neli
(4)kuud, mida 2 arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist on A.U kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest 360 eurot. Välja mõista A.U-lt riigi tuludesse 585 eurot sundraha ja 408 eurot kaitsja tasu hüvituseks. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kümne
(10)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o ühes kuus kokku 94.50 eurot. Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Tasumisel märkida viitenumber 99915700070753 ja selgituseks kohtuasja nr. 1-15-
- Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule viieteist päeva jooksul arvates kohtuotsuse tervikteksti teatavakstegemisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
- päevaks pärast teate saabumist. Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on teistel kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist mitteteatamise korral jõustub kohtuotsus 14.oktoobrist 2015.a. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu A.U süüdistatakse selles, et ta 24.juunil 2015.a. kella 17.11 ajal juhtis Rapla maakonnas Rapla vallas Aranküla-Juuru tee 1.kilomeetril mootorratast Honda registrimärgiga xxx xx alkoholijoobe seisundis – tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,91 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg. lg. 2 p.1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema poolt välja hingatavas õhus on ühe liitri kohta alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem. A.U tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Kaitsja ei loe süüdistust põhjendatuks. A.U kinnitab, et ta ei ole 24.juunil k.a. üldse mootorrattaga sõitnud. Mootorratta jättis ta 23.juunil Nõmme kõrtsi hoovi ja järgmisel päeval läks sinna jalgsi, et mootorratas ära tuua. SM nägi ta Nõmme kõrtsi juures ja ei ole teda mootorratta peale kutsunud. A.U ütlustest nähtub, et ta sõitis 23.06.2015.a. mootorrattaga oma elukohast Nõmme kõrtsi juurde vaatama, kas seal toimub küla jaanituli ja pani mootorratta sisehoovi. Kõrtsi uksed olid kinni ja seal midagi ei toimunud. Kõrval sauna juures olid ühed inimesed, kelledega ajas juttu. Seejärel helistas 3 oma õe elukaaslasele JEle, kellega koos sõitis Kaiu jaanitulele. Kui jaanituli lõppes, siis tulid nad J.E ga Juuru viimase elukohta, kuhu jäi ööbima. 24.06 pärast kella 14.00-i tõi J.E A.U autoga koju, kus tegi majapidamistöid. Õhtu poole hakkas ta mõtlema mootorratta peale ja läks maantee äärde, kus kohtus kahe kõrtsi poolt tulnud tuttava mootorratturiga. Viimased olid näinud kõrtsi ees maas A.U mootorratast. See oli kella 17.00 paiku. A.U hakkas minema jalgsi kõrtsi poole. Sinna on umbes 1 km. Kui ta oli saanud natuke maad minna, tuli vastu üks veoauto. Kõrtsi juurde minekuks kulus umbes 20 minutit. Maja juures oli maas mootorratta peegel. Mootorratas seisis kõrtsi ees tugijala peal esimese otsaga maja poole. Kedagi kõrtsi juures ei olnud ja A.U käinud sisehoovis mootorratta jälgi otsimas. Mingil ajal tuli Juuru poolt SM, keda oli varem näinud. S ütles, et ta läheb Raplasse ja küsis, kas A.U ei taha teda ära viia, kuna pidi olema kiire. Järsku oli kohal politsei, A.U pandi puhuma, küsiti mootorratta kohta ja ta viidi Raplasse. Selle mootorrattaga ei saa üldse jalakäija kiirusel sõita, sest on nii raske. Enne kui kõrtsi juures A.U sel päeval S ei näinud. Pärast seda päeva hakkasid tulema A.U telefonile vastamata kõned ilma numbrita. A.U suhtles kunagi S õega. Kunagi soovis S , et A.U õpetaks talle auto juhtimist, millega A.U ei olnud nõus. Selle pärast võib S kanda tema pale viha. 23.juunil jõi A.U Nõmme kõrtsi juures õlut ja sellepärast panigi mootorratta sisehoovi. Algul ta veel ei teadnud, kas on jaanituli toimub või mitte, sest aeg oli varane. Kaiust jaanitulelt tuli ta ära hilja pimedas ja magama läks kella 02.00-03.00 paiku. Oma koju sai A.U 24.juunil kella 14.00 paiku ja pärast seda ta enam alkoholi ei tarvitanud. Juurust koju jõudes olid tal seljas mootorratturi riided ja töötamise ajal riideid selga ei pannud. Pärast Nõmme kõrtsi juures ta ootas kedagi, kes mootorratta ära viiks, kuna ise ei tohtinud sõita. J.E l ei olnud vist enne aega, et kõrtsi juurde mootorratast vaatama minna. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks ja süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tema käitumises on tõendatud. Tõendeid süüd ega õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise kohta A.U käitumises ei ole. Mootorratta juhtimine süüdistatava poolt alkoholijoobe seisundis tuleb tõendatuks lugeda ja süüdistatava vastuväited ümberlükatuks lugeda järgmiselt: Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja SM ütlustes ega arvata, et tunnistaja annaks süüdistatava poolt nimetatud põhjusel tema kahjuks valeütlusi. S.M kinnitab, et ta teab süüdistatavat sellest ajast, kui viimane tema õega suhtles. Enne 24.juunit k.a. ei olnud tunnistaja süüdistatavaga aga pikka aega suhelnud. Tunnistaja oli jalgsi teel Juurust Raplasse ja püüdis saada mõne auto peale. A.U tuli mööda sama teed Juuru poolt mootorrattaga, algul sõitis tunnistajast mööda ja siis keeras tagasi. Nad kohtusid natuke maad enne Maidla silda ja A.U küsis, kuhu tunnistaja läheb. A.U sõitis mootorrattaga jalakäija tempos. Nõmme kõrtsi juurde jõudis A.U enne tunnistajat ja ta pani mootorratta maja ette. A.U ütles, et ta on joonud. Tunnistaja sellest aru ei saanud. A.U ütles, et ta tuli Kuimetsast. Tunnistaja helistas politseisse ja politsei tuli Nõmme kõrtsi juurde. Maidla sillast kuni kõrtsini tulekuks kulus tunnistajal umbes tund aega ja ta on kindel, et mootorrattaga sõitja oli A.U. Politseisse helistas ta enne kella 18.00i pärast suitsetamist Oola bussipeatuse juures. Samas lähedal tee ääres on ka A.U maja. A.U tahtis tunnistaja mootorrattaga Raplasse viia ja soovis, et tunnistaja ootaks seni tema elukohas kuni A.U kaineks saab. Hiljem A.U helistas ja tahtis, et S.M tunnistuse tagasi võtaks. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik EB kinnitas kohtuistungil, et juhtimiskeskuse kaudu tuli teade purjus mootorratturist Nõmme kõrtsi juures. Tunnistaja kohalejõudmise ajaks oli mootorratas kõrtsi ees. Hoone varjualuses olid tütarlaps ja üks mees, kes suitsetas. Hiljem selgus, et mees oli A.U. Tütarlaps ütles, et sama mees oli enne sõitnud mootorrattaga kõrtsi juurde. Mootorratta kummid olid märjad ja kruusased. Kohal viibinud A.U rääkis, et oli eelmisel päeval pannud 4 mootorratta kõrtsi hoovi ja nüüd avastanud selle maja eest. Ta tulnud sealt mootorratast ära tooma ja keegi mees oli ta kõrtsi juurde toonud. Ta ütles ka mehe nime ja telefoninumbri. Kui politseiametnik MH sellele mehele helistas, siis viimane vastas, et ei ole A.U sõidutanud. Seljas olid A.U mootorratturi riided ja kiiver oli mootorratta peal. A.U olid alkoholijoobe tunnused. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt leidus A.U poolt välja hingatud õhus 24.juunil 2015.a. kelle 18.51 0,91 milligrammi alkoholi. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja S.M ütlustes ega arvata, et tunnistaja soovib anda A.U poolt nimetatud põhjustel tema kahjuks ütlusi. A.U ei oska selgitada põhjust, miks ta rääkis politseinikele autoga tulekust Nõmme kõrtsi juurde. Kohtuistungil kinnitab A.U, et ta tuli kodust kõrtsi juurde jalgsi mööda maanteed ja tulema hakkas kella 17.00 paiku. Tunnistaja AP kinnitab, et ta sõitis sellel päeval pärast kella 16.00-i mööda sama teed Nõmme kõrtsist mööda, nägi kõrtsi ees A.U mootorratast ja kõrtsist edasi tulemas A.U mööda teed kõrtsi poole. Kedagi teist samal ajal maanteel tunnistaja ei mäleta. Kohus leiab, et kui A.P tõesti A.U sel ajal tee ääres nägi, siis pidi ta sama tee peal A.U-ga samas suunas liikumas nägema ka S.M, kes politseinike tuleku ajal vaieldamatult kõrtsi juures oli. Puudub mõistlik seletus A.U väitele, et ta nägi S.M alles kõrtsi juures. A.P kinnitab, et tunneb A.U pikemat aega kui sama küla inimest. Toimunu tulnud A.U-ga jutuks ja selle peale rääkinud ta A.U-le sama, mida rääkis ka kohtuistungil ja nõustunud tulema tunnistajaks. Kohus ei saa pidada A.P ütlusi usaldusväärseteks. A.Uegevuses ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli A.U kõne aeglane, tal esinesid kerged koordinatsioonihäired ja oli käitumiselt rahutu. Neid asjaolusid ja A.U organismis leidnud alkoholi kogust arvesse võttes tuleb asuda seisukohale et A.U pidi süüdistuses märgitud ajal mootorratast juhtima asudes oma teo keelatusest aru saama. Kuritegu tuleb lugeda toimepanduks Kars § 16 lg. 3 mõttes otsese tahtlusega. Seepärast peab kohus vajalikuks õiguskorra kaitse ja A.U poolt edaspidi liiklusalaste süütegude ärahoidmise eesmärgil mõista karistuseks vangistuse ja võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus. A.U ei ole varem karistatud kuritegude ega väärtegude eest. Seepärast peab kohus võimalikuks mõista nii põhi -kui ka lisakaristuse alla ühe neljandiku sanktsioonis ettenähtust ja jätta vangistuse KarS § 74 lg. 1 kohaselt tingimisi täitmisele pööramata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik (