1-11-12242/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12242 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus R.D (ik 34205090166) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.D, määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari 2012 otsusega mõisteti R.D-le KarS § 121 järgi karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
6. aprilli 2006 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti R.D liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust.
7. Tartu Vangla esitas
8. novembril 2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
9. Tartu Maakohtu
10. jaanuari 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh 8 korda vangistusega, ning hetkel kannab ta liitkaristust grupiviisilise röövimise, varguse, kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. R.D on korduvalt vägivaldselt käitunud ka karistuse kandmise ajal. Kuigi kinnipeetav on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, ei saa ka tema käitumisest karistuse kandmise ajal pidada positiivseks. Nimelt on R.D kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdlane on endiselt agressiivne ning talle mõistetud järjekordne vangistus on ei ole eesmärki täitnud. Sellises olukorras ei ole R.D tingimisi vangistusest vabastamine kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.D, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus, et R.D on kõrges eas ning ta on vangistuses viibinud ligikaudu 11 aastat. Seega on kinnipeetav kandnud ära talle tapmise eest mõistetud karistuse. Vangistuses pani R.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest vangla ei suutnud õigeaegselt lahendada kambrikaaslasega tekkinud probleemi. Lisaks märkis maakohus valesti, et R.D on pannud toime grupiviisilise röövimise. Ka distsiplinaarkaristused ei kajasta kinnipeetava negatiivset suhtumist korda, sest nende puhul oli tegemist arusaamatustega. Tingimisi ennetähtaegselt vabanedes soovib R.D ühiskonna norme jälgida ning seda aitab tagada kriminaalhooldus. Kinnipeetaval on 1300 eurot vabanemisfondis, talle on tagatud riiklik pension ning ta soovib ka vabaduses töö leida. Vangistuses on R.D osalenud vajalikes ühiskonnastamist toetavates tegevustes ning tal on olemas kindel elukoht. Alternatiivselt taotleb R.D, et kohus määraks tingimisi enne tähtaegse vabanemise uueks arutamiseks KrMS § 426 lg 2 järgi lühema, s.o kuuekuulise tähtaja. Ringkonnakohtu järeldused
12. Kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et R.D tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetav on küll suhteliselt kõrges eas, kuid see ei välista karistuse kandmise jätkamist. R.D on terve elu olnud kriminaalselt aktiivne ning teda on kokku karistatud 11 korda. Isik on pidevalt pannud toime raskeid, sh isikuvastaseid kuritegusid. Ka vanglas olles ei ole R.D õigusnormidest kinni pidanud ning on pannud toime isikuvastaseid kuritegusid ja rikkunud distsipliini. Süüdlane õigustab enda käitumist, mis näitab, et ta ei ole kantud karistusest vajalikke järeldusi teinud. Kuigi süüdlane on vanglas osalenud ka taasühiskonnastavates tegevustes, mh töötanud, ei ole tema käitumine karistuse kandmise ajal kokkuvõtlikult olnud siiski positiivne. Isiku eelnev elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning süütegude toimepanemise asjaolud annavad põhjust arvata, et R.D võib vabaduses panna toime uusi raskeid kuritegusid. Ka vangla hinnangul on R.D kõrgohtlik.
13. R.D kannab Harju Maakohtu
14. jaanuari 2012 otsusega mõistetud liitkaristust, mille üheks liidetavaks on Harju Maakohtu
15. aprilli 2006 otsusega isikule KarS § 113 järgi mõistetud karistus. Kuna R.D kannab liitkaristust, ei ole õige väita, et ta on tapmise ees mõistetud karistuse ära kandnud. Õige on R.D väide, et teda ei ole grupiviisilise röövimise eest karistatud, kuid nimetatud asjaolu ei muuda kuidagi maakohtu järeldust, sest süüdlane kannab siiski karistust mitmete raskete kuritegude eest.
16. Kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks rahuldada R.D taotlust lühendada KrMS § 426 lg 2 järgi tingimisi enne tähtaega vabastamise uue arutamise tähtaega. Peamised põhjused, miks R.D hetkel vabastada ei saa, on kuritegude toimepanemise asjaolud ja isiku varem elukäik. Need asjaolud on samad ka 6 kuu pärast. Selleks, et aru saada, kas vangistus on R.D tõesti positiivselt mõjutanud ning tema tingimisi vabastamine võiks tulla kõne alla, kulub rohkem kui pool aastat.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
18. jaanuari 2016 määrus muutmata, R.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas