lg 2 p 1,3 järgi, Arkadi J.K süüdistuses
lg 2 p 3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav J.D Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, VF kodakondsus, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatus ed: - 02.07.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta; - 12.07.2004.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3 järgi,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 8 kuud katseajaga 2 aastat; - 21.02.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi,
lg 1 alusel rahalise karistusega 27 päevamäära ulatuses, s.o summas 1050 krooni (67.11 eurot); - 22.12.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
, § 266 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 27 päeva, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuud; - 01.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi,
Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
, § 1 1-11-7431 329, § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 31.08.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Valentina Manjuk Süüdistatav J.K Elukoht xxx registreeritud aadressil xxx, isikukood xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel- vene keel, ei tööta. Varasem karistus: puudub. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 02.02.2011.a. Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Tunnistada J.D süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.D vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.10.2009.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra (8 kuud vangistust ) ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.2010.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust) ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 23 (kakskümmend kolm päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita 10 -kuuline ja 2- aastane 1- kuuline 23-päevaline van gistus ja mõista J.D-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 29.08.2010.a kuni 31.08.2010.a s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. J.D suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld , kaotab kehtivuse J.D vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus J.D-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks J.D vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu J.D ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, 2 1-11-7431 edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Tunnistada J.K s üüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.K vangistusega 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. Kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 03.05.2012.a. J.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu hagi rahuldada. Välja mõista .K lt kannatanu A S (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 55 (viiskümmend viis) eurot. Mõista J.D-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt 23.04.2012.a kohtuistungil osuta tud õigusabi eest 57 ( viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada J.K osaliselt menetluskulude tasumisest. Mõista J.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 61 (kuuskümmend üks) eurot ja 49 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 eurot. Menetluskulud-k aitsja Nikolai Rõžovi poolt 23.04.2012.a kohtui stungil osutatud õigusabi eest 116 ( ükssada kuusteist) eurot ja 71 senti , jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: 3 1-11-7431 „Süüdistatava ees -ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-11-7431, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 04. maist 2012.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 28. maist 2012.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu J.D-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, taas 07.01.2011.a. kella 14.40 paiku grupis J.K-ga , tungis id ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, saagides läbi lukkud, xxx asuvasse ja A S kuuluvasse ajutise ehitise ruumi ja sarasse, tekitades A. Sm materiaalset kahju summas 55 eurot ( mis on seotud lukkude vahetusega). Oma tahtliku tegevusega J.D pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, teist korda, grupi poolt, s.t
J.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema 07.01.2011.a. kella 14.40 paiku grupis J.D-ga , tungisid ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, saagides läbi lukkud, xxx asuvasse ja A S kuuluvasse ajutise ehitise ruumi ja sarasse, tekitades A. S materiaalset kahju summas 55 eurot ( mis on seotud lukkude vahetusega ). Oma tahtliku tegevusega J.K pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.t
II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav J.D seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt, ei ole nõus sellega, et ta rikkus ukseluku ja esitatud tsiviilhagiga. Süüdistatav nõustus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist. Süüdistatav J.K seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult, võttis omaks esitatud tsiviilhagi. Süüdistatav nõustus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: 4 1-11-7431 Kannatanu A S 07.01.2011.a ütlused, mille kohaselt kannatanu selgitas, et kasutab aiasaaduste saamiseks maad mis jääb raudtee valli ja firma P hoone vahele aadressil xxx. Sellel maa alal on püstitatud ajutine ehitis. Ta teenib firmas P lisa valvurina. 07.01.2011 aastal umbes kella 14.40 ajal läks ta tööle. Läks jalgsi mööda teed, mis läheb Elektrijaama teelt tehase Nakro juurde ja seejärel pööras põhja poole firma P hoone poole. Näidatud teel ta nägi autot Žiguli helebeeži värvi järelhaagisega. Auto number on xxx. Sellist autot nende firma töötajatest kellelgi ei ole. Ta läks kohe oma ajutise ehitise juurde ja nägi, kuidas sellest tulid välja kaks meest ja jooksid raudtee suunas. Kirjeldada ta neid ei osanud, oli neist kaugel, vähemalt 50 meetrit. Nad olid tumedas riides. Ta läks ehitise juurde ja nägi, et selle kõrval on kellegi must polüetüleenist kilekott milles olid tema toidunõud. Ehitises endas olid ustel lukkud lõhutud, lõhutud oli aknal metallvõre. Naabruses oleval saral oli välisukse lukk läbisaetud. Kahju hindas ta 500 krooni (33 eurot). Juhtunust teatas politseisse. Auto Žiguli seisis kohas, kus ta selle avastas , millest tegi järelduse, et see kuulub kellelegi meestest, kes tungisid tema ehitisse sisse. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on metallputka, mis on kohandatud elamiseks, mis asub 100 meetri kaugusel raudkonstruktsioonide tootmise ruumist, asukohaga aadressil xxx. Antud putka on piiratud võrkaiaga. Territooriumile on sissepääs - värav. Vaatluse momendil avatud. Sissepääs metallputkasse on varustatud ustega, mis käivad kinni ripplukuga ukse lattiga. Ripplukk on läbisaetud, on ukse kõrval maas. Samuti on putka juures, 1,5 meetrit uksest vasakule, akna ava, mille klaas on vaatluse momendil lõhutud. Putka sees on kaks tuba. Üks neist on kohandanud köögiks, teisse on paigutatud kušett. Putkat ümbritsev territoorium on kaetud lumega, mingeid kuruteo jälgi pole leitud. Vaatlus teostatakse päeva pimedal ajal kunstliku valgustusega. Kannatanu A S 08.02.2011.a. ütlused, mille kohaselt k annatanu kinnitas täielikult varem antud ütluseid. Täiendavalt selgitas veel, et noori inimesi, kes jooksid tema majast välja, ta nägi kaugelt. Kas neil oli midagi käes ta ei näinud. Pärast ta leidis aia juurest maast aiamaa poolsest küljest musta polüetüleenkoti tema alumiinium nõudega, näha, et oli valmis pandud äraviimiseks: kastrulid, pannid. Materiaalset väärtust neil polnu kuna nad on väga vanad. Ehitisel oli üks lukk ja aknal oli ees metallvõre. Lukk oli läbisaetud, võre oli lõhutud, painutatud. Peale selle, samal territooriumil seisab tal kuur, mis samuti käib kinni ripplukuga, see samuti oli läbisaetud. Lukkude vahetuse maksumuse ja võre taastamise aknale hindan 55 eurot. Ei majast ega ka kuurist midagi kadunud polnud. Territoorium ise, kus on aiamaad, piiratud pole. Auto Žiguli, mille kohta ta andis ütluseid eelmisel ülekuulamisel, seisis firma P tõkepuude juures, mis on nende aiamaade kõrval. Tema ajutine ehitis on umbes 70 meetri kaugusel firma hoonest. Nende vahel rohkem mingeid ajutisi ehitisi pole. Kannatanu A S tsiviilhagi, mille kohaselt esitas kannatanu tsiviilhagi summas 55 eurot. Tunnistaja V S 17.02 .2011.a. ütlused, mille kohaselt tunnistaja selgitas ülekuulamisel, et ta töötab autode remondi ja lammutustöökojas, ostab ja müüb autosid. Umbes oktoobris 2010 aastal ta ostis noorelt inimeselt beeži VAZ reg nr xxx. Auto oli dokumentidega, kuid ta soetasin selle ilma ümberregistreerimata kuna autole oli pandud kohtutäituri poolt võõrandamise keeld. Kusagil kuu aja pärast ta müüs auto ümberregistreerimata Vitali Kazjulinile. Rohkem tal selle fakti kohta midagi lisada ei olnud. Kus ja kelle juures asub auto käesoleval ajal ta ei tea. Kahtlustatav J.D’i kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused: Nad elas id J.K-ga ühes ühiselamus. Kohtusid tol päeval ja sõitsid mahajäetud aiamaadele autoga . J.K läks eemale ja siis kutsus teda ja ta läks juba koos temaga. Territoorium on oli ühelt poolt piiratud, aga teiselt poolt oli vaba vahekäik, mille kaudu nad tulid territooriumi sisse. Arkadi kutsus teda ja seal enam lukke ei olnud. Majas oli kinni, aga maja ees oli juurdeehitus, mis oli lahti ja kus tema käis. Samuti käis kuuris. Läks vaatama, seal ei olnud 5 1-11-7431 midagi. Tema ei ole lukke maha viilinud ega lõhkunud, kui ta sinna läks, siis seal oli juba kõik avatud. Samuti käis ta sellel territooriumil. Võtsid sealt vanametalli, mida enam vaja ei ole. Selles majas kott oli juba. Must kilekott, seal sees olid pott ja veel midagi. Nad võtsid selle, siis keegi hõikas neid ja nad läksi d ära. Kahtlustatav J.K kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlused: 07.01.2011 nad tulid koos J.D-ga, tema läks üksi majakesse metalli saada, Kazyulin läks teisele poole. J.K viilis ukse luku maha metalli lõikamisega. Pärast kutsus J.D. Nad ei võtnud majakest midagi, sest neid hõisati. J.K tunnistab tsiviilhagi. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja täiendavad teine teist, andes kohtule kuritegude toimepanemise pilte tervikuna.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse te okoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal (kannatanu, tunnistaja, süüdistatavate ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega) loeb tuvastatuks, et J.K ja J.D grupis tungisid 07.01.2011.a. kella 14.40 paiku ebaseaduslikult xxx asuvasse ja A S kuuluvasse ajutise ehitise ruumi ja sarasse. Siinjuures võõra ruumi sissetungimise eesmärgiks saagis J.K lukud läbi . Omavolilise sissetungimise objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik sissetungimine. Hoone on maapinna ja põrandaga seotud ehitis, kuhu inimene saab siseneda ja mis on määratud teenima inimeste ja asjade kaitset ja mitteõigustatud isikute tagasihoidmist. Ruumi võib määratleda kui ehitis, mis on ettenähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Ruumi eristab hoonest see, et ruumide hulka kuuluvad ka hoone struktuuriüksused: tuba, laoruum, sahver või pööning jms. Seega ajutine ehitis, kus viibis A S tööajal ja kuur, kus A.S hoidis asju, on ruumideks
Võõra ruumi erisused avalduvad eelkõige valdaja volituses anda kolmandatele isikutele sisenemiseks luba. Ajutine ehitis ja sara on J.K le ja J.D ’ile võõrad ruum id, sest antud ehitised ei ole J.K ja Vitaliy ’i valduses J.Dega omandis. J.K ja J.D ’il puudus ehituste omaniku ega valdaja luba ehitistesse sisenemiseks, seega tungis id J.K ja Vitaliy Kazyulin võõrastesse ruumidesse ebaseaduslikult. Kuna ei pea sissetungimine olema ta seotud tingima füüsiliste tõkete ületamisega, vaatamata sellele, et J.D ei rikkunud lukku, on mõlematel süüdistatavatel
järgi nii objektiivne kui ka subjektiivne omavolilise sissetungimise koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese . tahtlusega J.K ja J.D olid teadlikud, et nendel puudub omaniku ega valdaja luba võõrasse ruumi sisenemiseks, kuid tungisid nad ajutisse ehitisse ja sarasse. Otsesele tahtlusele viitab ka objektiivne asjaolu, et peale A S hõiget, jooksid J.K ja J.D ära, seega nad said aru, et viibisid võõras ruumis ebaseaduslikult. J.K ja J.D on ebaseadusliku sissetungimise toimepanemisel kaastäideviijad , nad panid sissetungimise toime ühiselt, leppisid eelnevalt kokku võõral territooriumil metalli otsimisest, koos tulid ajamaale, tegutsesid kooskõlastatult. Arkadi 6 1-11-7431 J.K viilis ukse luku maha ja kutsus J.D i, peale mida mõlemad tungis id sisse võõrastesse ruumidesse. J.K ja J.D panid toime ebaseadusliku sissetungimise grupis. J.D on 22.12.2008 kohtu poolt karistatud omavolilise sissetungimise eest
lg 1 järgi, samuti karistati teda korduvalt varguste toimepanemise eest sissetungimisega
lg 2 p 8 järgi, seega tema tegevuses on korduvus – pani ta toime omavolilise sissetungimise vähemalt teist korda. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt J.D i tahtlikku süüd
lg 2 p 1,3 järgi ja J.K
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisakt id olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et J.D i ja J.K on süüdi nendele inkrimineeritava süüteo toimepanemises, on süüvõimelised ja nende käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavate käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatav J.D i suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü osalist tunnistamist. Kuigi
lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahali st karistust, ei pea kohus seda võimalikuks . Käesolevas kriminaalasjas pani J.D grupilise korduvuse omavolilise sissetungimise, tema tegevusega ei ole tekitatud materiaalset kahju. Vitaliy J.D i on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, selle hulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, väärteokorras teda karistati 61 korda erinevate süütegude toimepanemise Kõik eest. J.D ile väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kuriteo pani J.D toime kahe katseaja kestel. Kohtu arvates kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. J.D ametlikult ei tööta, temal puudub legaalne sissetulek. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlik arvamus õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. 7 1-11-7431 ’ J.D-le vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus J.D poolt toimepandud kuritegude raskust (II astme kurite gu), tehiolusid (kuriteoga ei ole tekitatud raskeid tagajärgi, J.D tegevusega ei tekitatud materiaalset kahju), kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud J.D seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Kohtu hinnangul tuleb J.D ’ile
MS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada J.D liitkaristust 1/3 võrra. ’ile lühimenetluses mõistetavat Samuti J.D pannes katseajal toime uue kuriteo, välistas võimaluse tema suhtes
sätete kohaldamist.
Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäeva või rahalise karistuse kolm päeva määra. J.D viibis eelvangistuses alates 29.08.2010.a kuni 31.08.2010.a, so 3 päeva, mis tuleb arvata karistusaja hulka. Süüdistatav J.K suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel süü täielikku tunnistamist. Käesolevas kriminaalasjas pani J.K grupilise omavolilise sissetungimise, tema tegevusega on tekitatud materiaalset kahju. J.K on varasemalt kriminaalkorras karistamata, ajavahemikus 20.05.2004-03.09.2011 karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 13 korral, enamus rahatrahvidest on tasumata. Kuigi
lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda J.K puhul võimalikuks. J.K on korduvalt toime pannud väärtegusid, tema ametlikult ei tööta, puudub legaalne sissetulek. Kriminaalasjas tekitatud kahju ei ole hüvitatud. Kõige kergema karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, mistõttu tuleb kohaldada raskemat karist usliiki – vangistust. Arvestades kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude ja varasema kriminaalkaristuse puudumist, kohus leiab, et J.K le on põhjendatud eest määrata kahekuine vangistus . J.K on varem kohtulikult karistamata. See annab kohtule aluse arvata, et tegemist on isikuga, keda on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ilma reaalset vangistust kohaldamata. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada J.K le lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra. I V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p -st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse 8 1-11-7431 korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §- d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Kriminaalasjas on A S esitanud tsiviilhagi summas 55 eurot. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada. Kohus loeb A S tsiviilhagi põhjendatuks ja tõendatuks kannatanu enda ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kannatanu ei esitanud dokumentaalseid tõendeid luku maksumuse kohta, kuid kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, luku maksumus on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses ning vastab turuhinnale. Samuti süüdistatav J.K võttis tsiviilhagi omaks, seletades, et tema ise viilis ukse luku maha metalli lõikamisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kannatanu tsiviilhagi eelnimetatud ulatuses kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele J.K lt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § -le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud , mis kuuluvad väljamõistmisele J.D-lt : sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Valentina Manjuki poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 senti, kaitsja Valentina Manjuki poolt 23.04.2012.a. J.K on varem kriminaalkorras karistamata, temale riigi õigusabi osutamisel tekkisid kaitsjal täiendavad sõidu- ja ajakulud, seoses millega on otstarbekas vabastada J.K osaliselt menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3 alusel Mõista J.K lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Nikolai Rõžovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 61 (kuuskümmend üks) eurot ja 49 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5 (viis) eurot ja 75 eurot. 9 1-11-7431 Menetluskulud-kaitsja Nikolai Rõžovi poolt 23.04.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 71 senti, jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315 Larissa Prokopenko Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.