← Eesti

4-18-2246/14

4-18-2246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-2246 Kohtukoosseis kohtunikud Orvi Koik, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi D.P väärteoasi LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Apellant menetlusalune isik D.P (ik XXX; elukoht XXX; e-post t.mannart@gmail.com) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsus väärteoasjas nr 4-18-2246 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 25.05.
  7. a kohtuotsusega tunnistati D.P süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi ja mõisteti talle KarS§ 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva. Kohtuotsuse kohaselt tuleb karistust asuda kandma hiljemalt 29.06.
  8. 1.
  9. Maakohus leidis, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud peale tema poolt süü omaksvõtuga tema enda poolt 03.05.2018 esitatud seletuskirjas kohtule, milles menetlusalune isik kahetseb toimepandut. Samuti menetlusaluse isiku D.P 07.04.
  10. a ülekuulamise protokolliga, millest nähtub, et isik tunnistab oma õigusrikkumist. Tunnistaja D.K 07.04.
  11. a ülekuulamise protokollist nähtub, et olles 07.04.2018 kell 01.50 Tallinnas, Niine tn, Põhja pst ja Vana Kalamaja tn vahel, peatas ta sõiduki, mis liikus ebakindlalt Põhja pst 1

(4)4-18-2246 suunas ning palus juhil puhuda indikaatorvahendisse ja sai tuulemuseks 0,69 mg/l kohta alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Juhiks ostust D.P ning kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhtimisõigus ja ta on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks on isiku süü tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükiga. Tõendiks on ka riiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses. Maakohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Maakohus märkis, et purjus juht pole suuteline liikluses toimuvat hindama samaväärselt kaine juhiga, kuid praeguse kohtupraktika pinnalt võib väita, et lubamatult suur on arv isikute osas, kes istuvad pärast alkoholi tarvitamist rooli. Veelgi lubamatuks ja ühiskonnaohtlikuks teeb nimetatud teo asjaolu, kui rooli istutakse ilma juhtimisõiguseta. Nende kahe teo koosmõjul on isik ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele ning nimetatu on üldteada asjaolu. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et D.P tuleb karistada arestiga. Menetlusalusel isikul on tasumata rahatrahv summas 400 eurot eelmise väärteo toimepanemise eest. Samas on ta oma töökohast nimetanud Esperan OÜ, mis tähendab, et sissetulek on menetlusalusel isikul olemas, kuid vaatamata sellele pole ta asunud trahvi tasuma. Viimasest omakorda järeldas maakohus, et D.P pole eelmisest rikkumisest endal järeldusi teinud ning seetõttu on õigustatud tema karistamine lühiajalise arestiga.
  1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusalune isik D.P, kes palub maakohtu otsuse karistuse osas tühistada ning mõista karistuseks rahatrahv. Apellant on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 2.
  2. Apellant märgib, et ta ei ilmunud Harju Maakohtu istungile 21.05.2018, kuna tal oli graafikujärgne tööpäev ning kohtust helistati ja küsiti, kas ta on nõus asja arutamisega tema osavõtuta. Apellant ei soovinud töö juurest vaba päeva küsida, kuna kohtukutse avalikustamine tööl oleks olnud emotsionaalselt väga raske. Samuti eeldas ta, et karistuseks kohaldatakse rahatrahvi, mille tasumiseks on ta raha kogumist alustanud. Apellant märgib, et on oma teost ja selle tagajärgedeks tänaseks aru saanud, kuna peab koguma trahvi(de) tasumiseks raha (käib tööl XXX alates 2017.a detsembrist) ning kahetseb kohtuistungile mitte ilmumist, mis oli tingitud ebapiisavast informeeritustest kohtumenetluse ja selle võimalike tagajärgede suhtes. Arvestades, et aresti kohaldamisel ei saaks ta tööl käia, väheneks tema sissetulek ning tal tekiks ka raskusi väärteoasjas 230217009287 tehtud trahvi tasumisega. Selle trahvi tasumise tähtaeg saabub juulis
  3. Apellant märgib, et teda ei ole varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud. Ta kinnitab, et rahatrahv oleks praegusel juhul samuti väga mõjus karistus, mis mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd peaks suure osa oma sissetulekust trahvide tasumisele kulutama. Apellant märgib, et kahetseb väga väärtegude toimepanemist ning palub arvestada süü tunnistamist ja kahetsust kergendava asjaoluna. Ta on noor inimene ning palub ringkonnakohtul sellega asja läbivaatamisel arvestada. Apellant õpib Tallinna Vanalinna Täiskas vanute Gümnaasiumis, samuti käib Autosõit OÜ koolitustel sooviga omandada juhtimisõigus. Ta kinnitab, et ei istu enam ilma juhtimisõiguseta auto rooli, samuti peab kinni liikluseeskirjadest.
  4. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale, et selgitada välja kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse suhtes. 2
(4)4-18-2246 Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Harju Maakohus leidis õigesti, et LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine D.P poolt on tõendatud ja vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohus on D.P-le karistuse määramisel arvestanud karistuse kohaldamise alustega, mis on sätestatud KarS §-is
  1. Kohtuotsus on motiveeritud ning selles nähtuvad Harju Maakohtu kaalutlused ja põhjendused, millest karistuse valikul on lähtutud. Harju Maakohus on otsuses arvestanud D.P poolt toimepandud teo olemust, teo toimepanemise tehiolusid ja menetlusaluse isiku isikut (varasem karistatus LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 1 järgi). Otsustusprotsess on kohtulahendis jälgitav. Kohtuväline menetleja leiab, et Harju Maakohus on põhjendatult kohaldanud D.P suhtes karistusena aresti, kuivõrd tema puhul esineb tema käitumist arvesse võttes negatiivne tulevikuprognoos selles, et ta võib vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt ohtlike liiklusalaste süütegude toimepanemine on korduv, varasem rahatrahv on tal täies ulatuses tasumata ja vaadeldava väärteomenetluse esemeks olev tegu on varasemast ohtlikum. Eelneva karistuse pinnalt oli D.P võimalik ette näha, et uute väärtegude toimepanemisel võib järgneda karistus, mis võib mõjutada tema sotsiaalset toimetulekut ja eraelu. See aga näitab, et rahatrahv kui karistusliik ei mõjutanud teda pikemaajaliselt hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemine viitab üheselt sellele, et D.P suhtub nii võimalikesse karistustesse kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt ning apellatsioonikaebuses toodud asjaolud ja isiku tegelik objektiivne käitumine on omavahel vastuolus. Kokkuvõtvalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et apellatsioonikaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda Harju Maakohtu otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub kohtuvälise menetleja hinnnagul õiguslik alus Harju Maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole. 4.
  3. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab D.P maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas ja taotleb rahatrahvi kohaldamist. 4.
  4. Nagu maakohus juba märkis, tuleb karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et D.P on varasemalt väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis on isikul täielikult tasumata, ning ta jätkab õiguskorra rikkumist. Liiklusrikkumine ei ole D.P esmakordne, teda on varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Nimelt karistati D.P 30.08.
  5. a otsusega LS § 201 lg 1, § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kuigi menetleja on võimaldanud rahatrahvi tasuda pikema tähtaja jooksul, ei ole D.P seni isegi osaliselt asunud seda tasuma. 3
(4)4-18-2246 Vaatamata varasemale kehtivale karistusele pani D.P toime uue liiklusrikkumise, juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg, seega on rikkumine võrreldes varasemaga isegi raskem. Järelikult ei ole varasemalt rahatrahvi mõistmine olnud piisav karistus, et mõjutada D.P hoiduma süütegude toimepanemisest. 4.
  1. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega on D.P-le mõistetud üks kolmandik sanktsioonis ettenähtud karistuse määrast, s.o 10 päeva aresti. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Maakohus ei on karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust juba arvestanud, mistõttu ongi karistus mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on selgitatud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab aga suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus). D.P on 07.04.2018 tuvastatud ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,64 mg, s.o väärteona arvestatava rikkumise ülemises piiris. On üldteada asjaolu, et alkoholi tarvitamise tagajärjel halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et D.P pani rikkumise toime vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende kahe teo koosmõjul on isik ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. 4.
  2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkust ja laialdast levikut ning sellest tulenevalt vajadust nende süütegude toimepanemise tõhusamaks tõkestamiseks, samuti mõjutamaks D.P edaspidi õiguskuulekalt käituma, on põhjendatud kohaldada karistusena aresti. Arvestades D.P süü suurust ja tema karistusandmeid leiab ringkonnakohus, et 10-päevase aresti mõistmine on põhjendatud. D.P-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  3. Eelnevast lähtuvalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.05.
  4. a otsuse väärteoasjas nr 4-18-2246 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.