Obsah (4)

§ 69§ 218§ 72§ 47

KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06. juuni 2018 Väärteoasja number nr 4-18-702 (2840,15,000737) Lahend väärteomenetlus

) § 218 lg 1 alusel 40 trahviühikuga s.o 160 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane K.N isikukood XXX; registrijärgne aadress xxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx Kohtutäitur Sirje Tael RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 48, §-st 69, §-st 72, TMS § 201 lg-st 1 ning VTMS §-st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
2. Asendada K.N-ile kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.06.2015.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 40 trahviühikut arestiga 4 (neli) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi, mis tuleb teostada 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
3. Üldkasuliku töö tegemine toimub kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee).
4. Selgitada K.N-ile, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

1. Kriminaalhooldusametnikul esitada olukorras, kus süüdlane hoiab talle määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, kohtule taotlus, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 1
2. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 09.02.2018 kohtule juhindudes

§-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele K.N-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 03.06.2015 väärteoasjas nr 2840,15,000737 K.N-ile

§ 218lg 1 alusel karistuseks 40 trahviühikut s.o 160 euro suuruse rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 19.06.2015.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära vabatahtlikult, alustati tema suhtes 10.07.2015 täitemenetlus. Kohtutäitur Sirje Tael on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset. Menetlusosalise seisukoht 06.06.2018 kohtuistungil Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud, on viibinud ka vanglas. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti aadressi (telefoninumber + xxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx ). Süüdlane avaldas, et vaatab e-posti ning kasutab telefoninumbrit igapäevaselt. Eestis olles viibib Tartus. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud septembriks. Isik avaldas, et on ka varem teinud väärteoasjas üldkasulikku tööd. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. 2 Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane K.N ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks.

§ 47

lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 160 eurot s.o 40 trahviühikut (160:4), mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja

§-st 72 asendada 4 päevase arestiga (40:10). Kuivõrd K.N on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud

§ 69

lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et

§ 69lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.

§ 69

lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. VTMS § 2103 lg 1 kohustab olukorras, kus süüdlane hoiab talle määratud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnikku esitama kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Kadi Aavik Kohtunik 3