KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2018 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-17-4127 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Koh

§ 224

lg 2 ja § 223 lg 1 järgi (väärteoprotokoll Lõuna prefektuuri väärteotoimikus nr 2610,17,001487) Menetlusalune isik G.V isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; töövõimetuspensionär; käesoleval ajal kannab vangistust xxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Toomas Lihtmaa Kohtuvälise menetleja esindaja Kohtuistungi toimumise aeg 10.jaanuar 2018 RESOLUTSIOON G.V süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja § 223 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva. VTMS § 209 lg 1 alusel lükata aresti kandmine edasi kuni G.V vanglast vabanemiseni. Kohustada G.V ilmuma aresti kandma Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna arestimajja (Räpina mnt 20a Võru) hiljemalt 3 päeva jooksul arvates vanglast vabanemisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua Lõuna prefektuuril G.V sundkorras arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata alates G.V arestimajja saabumisest.

§ 224

lg 3 p 2 alusel G.V-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Välja mõista G.V-lt menetluskuluna ekspertiisikulu 109 (ükssada üheksa) eurot ja ning riigi õigusabi tasu ja kulu 310 (kolmsada kümme) eurot 56 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 419,56 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 4-17-4127). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 10.01.

1. Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) tervikuna kättesaadav alates 20.02.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 20.02.
3. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused G.V-le on 11.07.2017 koostatud väärteoprotokoll selles, et tema 8.06.2017 kella 17.59 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas ( käesoleval ajal xxxxxx vald) xxxxx-xxxxxxxxxx tee 17-kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volvo registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus juhi ühes grammis veres oli vähemalt 1,16 mg/g (ekspertiisiakti 295T kohaselt veres etanooli 1,22 + 0,06 mg/g). Juhtides mootorsõidukit ebaõigelt valitud sõidukiiruse ja juhtimisvõtete tõttu kaldus vasakkurvis sõiduteelt paremale välja ja sõitis otsa haljasalal olevale männipuule, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju põhjustatud x. x. männipuu hävimise tagajärjel. Protokolli kohaselt rikkus G.V

§ 69

lg 3 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud

§-de 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi. G.V ennast süüteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Menetlusaluse isiku 25.09.2017 kohtuistungil antud ütluste ( tl 54) kohaselt väärteoprotokollis märgitud õhtupoolikul sõitis ta oma sõiduautoga Volvo kodust xxxxxxx. Kiirus üle 50 km/h ei olnud. Ühest kurvist läbi sõites tuli vastu üks auto ( BMW, Audi või Volkswagen) noorte kuttidega. G.V neid ei tunne, kuid nad terroriseerivad G.V juba aastaid. Vastu tulnud auto liikus G.V sõidurajas ja pani pimestamiseks põlema ka kaugtuled. Kokkupõrke vältimiseks keeras G.V teelt kõrvale ja sõitis vastu ühte mändi, mis läks pooleks. 10-15 minuti pärast tuli X.X. oma naisega, kuid ei öelnud midagi ja läks edasi. G.V oli 3 pooleliitrist pudelit Porteri õlut, mille ta autos ära jõi, kuna oli terroriseerimise pärast närvis. 15 või 20 minuti pärast tuli politsei. Umbes 30 või 40 minuti pärast viidi ta Võrru arestimajja ja joobe tuvastamiseks Võru haiglasse. 2

§ 91

lg 2 p 2 alusel kõrvaldanud G.V mootorsõiduki Volvo70 registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt kuni kainenemiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ( tl 10) tõendab, et 8.06.2017 kella 18.59 ajal otsustas patrullpolitseinik O. K. teisaldada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxx külas xxxxxxxxxx-xxxxx tee 17-l kilomeetril asuva sõiduki Volvo70 registreerimismärgiga xxxxxx hoiukohta, kuna selle juht G.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos fotoga vereproovi katsutist tõendab ( tl 16-17), et G.V-lt 8.06.2017 kell 19.25 võetud verest leiti etanooli 1,22 + 0,06 mg/g. Proov on identifitseeritud koodidega V4435 ja

1. Ekspert on kinnitanud, et vereproovi katsutile oli kleebitud turvakleeps nr V4435 ja vereproovi katsut koos saatekirjaga oli korralikult suletud turvakotis
2. Seega on tõendid kattuvad asjaolus, et lühikest aega peale liiklusõnnetust tuvastas politseiametnik G.V alkoholitarvitamise tunnused. Et politsei sündmuskohale saabudes oli ta alkoholi tarvitanud, pole eitanud ka menetlusalune isik ise. Kuna indikaatorvahendi näit on olnud positiivne ja G.V juures oli ka rida muid alkoholitarvitamisele viitavaid tunnused, tõendab see samuti asjaolu, et politsei sündmuskohale saabudes oli G.V alkoholi tarvitanud. Seda kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisaga, mille kohaselt G.V 8.06.2017 kell 19.25 võetud veres oli etanooli vähemalt 1,16 mg/g. Kuna eksperdi kinnitusel vereproovi katsut on olnud turvakleepsuga kinnitatud ja katsut omakorda korralikult suletud turvakotis, viimaste numbrid on vastavuses joobeseisundi tuvastamise saatekirjas märgitud proovi identifitseerimise koodidega, puudub kohtu arvates alus kahelda vereproovi analüüsi tulemusena esitatud järelduse õigsuses. Ent asjas on vaidlus, kas G.V oli alkoholi tarvitanud enne või pärast 8.06.2017 kella 17.45 paiku toimunud liiklusõnnetust ning mis põhjustas G.V teelt väljasõidu. G.V 25.09.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta teelt välja asjaolu tõttu, et vastu tulnud sõiduk liikus tema sõidurajas ja pimestas teda ning kokkupõrke vältimiseks keeras G.V teelt kõrvale. Alkoholi tarvitas ta peale liiklusõnnetust. Kohtueelse menetluse käigus on G.V 11.07.2017 andnud ütlusi, mille kohaselt enne 8.06.2017 kella 18 ajal sõitu alustades oli ta ära joonud 3 pooleliitrist Porteri õlut. Viimase lonksu võttis 0,5 kuni 1,5 tundi enne sõitma minekut. Enne xxxxx silda olevas kurvis kaldus auto paremale teelt välja vastu puud. Palju kiirus oli, seda ei tea. G.V arvab, et oli natuke uimane ja seetõttu ei suutnud sõidukit valitseda. Peale teelt väljasõitu kuni politsei tulekuni ühtegi lonksu alkoholi ei joonud, sest autos alkoholi ei olnud. Seega on G.V teelt väljasõidu põhjuste, samuti alkoholitarvitamise asjaolude kohta andnud kohtus ja kohtueelse menetluse käigus erinevaid ütlusi. G.V 25.09.2017 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on politseis antud ütlused sundvale, kuna teda ähvardati. Lubati kinni panna, jalaluud puruks murda. G.V ülekuulamise protokolli läbi ei lugenud, kuid alla kirjutas. Kohtu hinnangul ei ole G.V veenvalt selgitanud kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste erinevust asjaolu osas, mis põhjustas teelt väljasõidu ning millal ta alkoholi tarvitas. 11.07.2017 ülekuulamise protokollis on G.V oma allkirjaga kinnitanud, et ütlused on kirjutatud tema sõnade järgi, on ette loetud ja õiged. Menetlusaluse isiku väide, et andis ütlusi menetleja ähvarduste tõttu, on kohtu hinnangul paljasõnaline ja eluliselt mitteusutav. Menetlusalust isikut ei peetud kinni peale vaidlusaluse süüteo toimepanemist. Menetlusalune isik on üle kuulatud mitte vahetult pärast juhtunut, vaid mitu päeva hiljem. 5

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. Juhtides 8.06.2017 kella 17.45 paiku mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus veres oli vähemalt 1,16 mg/g, rikkus G.V

§ 69lg-s 3 sätestatud keeldu.

Arvestades alkoholisisalduse määra G.V veres ( mis polnud sugugi piiripealne, millest alates algab vastutus piirmäära ületamise eest), samuti mitmete joobeseisundile viitavate väliste tunnuste olemasolu (häiritud koordinatsioon, väga aeglane reaktsioonikiirus), pidi ka G.V ise aru saama, et on mootorsõiduki juhtimiseks mittelubatavas seisundis. Seega juhtis G.V mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres ületas lubatud piirmäära, vähemalt kaudse tahtlusega. G.V toimepandu ( mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära juhtides) on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Nagu kohus eespool leidis, toimus G.V teelt väljasõidu tõttu varalise kahjuga liiklusõnnetus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub ja G.V ka ise on kinnitanud, et teelt väljasõit toimus kurvis. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Tunnistaja X.X. ütluste kohaselt kuulis ta enne liiklusõnnetuse toimumist valju automootori möirgamist ja talle tundus, et tuli üks auto. Kohtu arvates tunnistaja X.X. ütlused kogumis sündmuskoha vaatlusprotokollis tooduga võimaldavad asuda seisukohale, et G.V juhitud sõiduauto teelt väljasõidu põhjustas ebaõigelt valitud sõidukiirus. Kuigi X.X. ei ole vaidlusalust liiklusõnnetust vahetult pealt näinud, võimaldavad tema ütlused lugeda tõendatuks, et õnnetuse hetkel liikus sündmuskohal ainult üks auto. Tunnistaja on kuulnud ühe auto häält. Ka on tunnistaja kinnitanud, et selle auto hääl oli vali. Auto vali hääl ( tunnistaja on kasutanud isegi väljendit möirgamine) viitab asjaolule, et G.V juhitud sõiduki kiirus ei saanud olla väga väike. Et G.V sõiduki kiirus ei saanud olla väga väike, viitavad asjaoludki, et sõiduk liikus ka peale teelt väljasõitu veel mitmeid meetreid ja sõiduki otsasõidu tagajärjel murdus mitmeaastane männipuu. 6

§ 50

lg 3 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusala piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama (punkt 1). Asjaolud, et G.V ei suutnud kurvi ohutult läbida, sõitis teelt välja just kurvis ega suutnud autot veel mitmeid meetreid peale seda peatada, annavad alust järelduseks, et G.V valitud sõidukiirus ilmselgelt ei vastanud teeoludele. Seega G.V juhtides 8.06.2017 kella 17.45 paiku mootorsõidukit rikkus ka

§-s 50 lg 3 p 1 sätestatut. Kohaliku elanikuna olid antud paikkonna teeolud (kurviline tee) G.V-le teada. Jättes sõidukiiruse valikul antud paikkonna teeolude iseärasused ( kurviline tee) arvestamata, rikkus G.V

§-s 50 lg 3 p 1 sätestatut liiklusnõuet vähemalt kaudse tahtlusega. Nagu kohus eespool tuvastas, tekkis G.V juhitud sõiduki teelt väljasõidu tulemusena varaline kahju. Kohtu hinnangul põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse G.V poolt nii LS § 50 lg 3 p 1 kui §-s 69 lg-s 3 sätestatud nõuete rikkumine. G.V toimepandu on kvalifitseeritav ka

§ 223lg 1 järgi. G.V süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Kar

S § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates tuleb G.V süüd lugeda keskmisest suuremaks. Arvestades alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtima asumisega kaasneda võivaid äärmiselt raskeid tagajärgi, on G.V toimepandu ( mootorsõiduki juhtimine alkoholi lubatud piirmäära ületades) näol tegemist ühe raskema ja ohtlikuma

rikkumisega. G.V süüd suurendab eeskätt asjaolu, et alkoholisisaldus tema veres on olnud suurem

§ 224lg-s 2 sätestatud keskmisest piirmäärast.

Peale selle on G.V rikkunud ka teist liiklusnõuet ja põhjustanud liiklusõnnetuse. Süüd suurendab ka G.V isik. Karistusregistri teatisest (tl 27-29) nähtuvalt omas G.V vaidlusaluse süüteo toimepanemise ajal kahte kehtivat väärteokaristust LS § 224 lg 2 järgi. Nii on teda kohtuvälise menetleja 9.10.2016 otsusega karistatud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 680 eurot, mis on tasutud 24.07.

1. Ka on G.V karistatud LS § 224 lg 2 järgi Tartu Maakohtu 23.11.2016 otsusega arestiga 7 päeva. Karistusregistri teatises puudub info karistuse täitmise kohta. Samas on märgitud karistuse rakendamise alguskuupäev 21.11.
2. Viimane annab alust arvata, et G.V kandis aresti ära alates 21.11.
3. Uuesti mootorsõiduki juhtima asumine 8.06.2017 alkoholi tarvitanuna osutab asjaolule, et G.V ei teinud eelmistest karistustest vajalikke järeldusi. G.V süüd vähendab asjaolu, et tema teol ei olnud antud juhul õnneks raskeid tagajärgi, tekitatud varaline kahju on küllaltki väike. G.V karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 7

rikkuja, kelle hoiakuid ja suhtumist õiguskorda ei saa kohtu arvates muuta enam karistust kohaldamata. G.V kannab käesoleval ajal vanglakaristust. Seega ei saa ta lähiajal aresti kanda. VTMS § 209 lg 1 alusel tuleb aresti kandmine edasi lükata kuni G.V vanglast vabanemiseni. Riigikohus on oma 16.05.2017 otsuses nr 3-1-1-18-17 p-s 13 seonduvalt lisakaristuse kohaldamisega märkinud järgmist: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Riigikohus on 13.12.2013 otsuses nr 3-1-1-122-13 p-s 11 märkinud, et „/…/ Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline 8

§-s 127 on sätestatud, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtupraktikas omaksvõetud praktika kohaselt märgitakse seda ka kohtuotsuses. Kuna G.V juhiluba on kehtivuse kaotanud, puudub kohtu arvates vajadus menetlusalusele isikule sellist kohustust panna. Otsuse põhjendused menetluskulude osas VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ( tl 16) on menetlusaluse isiku veres etanoolisisalduse kindlakstegemise kulu 14 eurot ja EKEI õiendi kohaselt ( tl 67) arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulu on 95 eurot. Seega ekspertiisikulud kokku on 109 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks menetlusalusele isikule riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 310,56 eurot ( sh 131,28 eurot – tl 51; 83,28 eurot –tl 75; 96 eurot – tl 78). Tartu Maakohtu 22.09.2017 määrusega ( tl 48-49) on G.V-le riigi õigusabi antud kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud täielikult osamaksetena. Arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda (on töövõimetuspensionär, kelle regulaarsed sissetulekud ei ole suured), peab kohus KrMS § 180 lg 3 määrata kõigi G.V-lt väljamõistetavate menetluskulude ( sh nii ekspertiiskulu kui riigi õigusabi tasu ja kulu) tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg TARTU RINGKONNAKOHTU 28.märts 2018 kohtuotsuse 1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2018. a otsus osas, millega G.V karistati LS § 223 lg 1 järgi LS § 50 lg 3 p 1 nõuete rikkumisega (ebaõige sõidukiiruse valikuga) varalise kahju tekitamise eest. Lõpetada selles osas väärteomenetlus G.V suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Apellatsioon rahuldada osaliselt. 4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure G.V-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. 10