1-14-2774/154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. november
2. a (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2774 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. oktoobri
4. a määrus J.N tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu J.N, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja süüdimõistetu J.N määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu 28.05.
8. a otsusega tunnistati J.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ja KarS § 120 järgi ning mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Kohus arvestas karistuse hulka eelvangistuses viibitud 3 kuud ja 14 päeva ning luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 16 päeva vangistust. Karistust suurendati J.N-ile Tartu Maakohtu 26.02.
9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja mõisteti J.N-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust. Kohus luges karistusaja alguseks 26.02.
10. a. Tartu Maakohtu 12.02.
11. a määrusega loeti J.N poolt alates 26.02.
12. a kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 15 päeva vangistust. J.N karistusaeg algas 26.02.
13. a ja lõppeb 11.05.
14. a.
15. 17.09.
16. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
17. Tartu Maakohus otsustas 09.10.
18. a määrusega jätta J.N ingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. 3.
19. Kohtu hinnangul ei ole J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. 3.
20. J.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab ta lisaks varavastaste kuritegude toimepanemisele ka isikuvastase kuriteo eest. 3.
21. Positiivseks tuleb pidada vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalkorras läbimist ja töötamist majandustöödel. Lisaks sellele puuduvad J.N kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on alates 10.06.
22. a paigutatud avavanglasse. 3.
23. J.N on vabanemisel olemas kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kuid puudub kindel töökoht. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult, mistõttu puudus regulaarne sissetulek. Kuigi lähedased on kinnipeetava vabanemisel pidanud võimalikuks teda kuni iseseisva sissetuleku saamiseni hädavajalikuga kindlustada, suurendab püsiva tööharjumuse puudumine uute kuritegude toimepanemise riski. Seda enam, et eelnevalt vabaduses olles ja kindla töö tegemist vältides on J.N pannud toime varavastaseid kuritegusid. 3.
24. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et vangla iseloomustuse kohaselt ei aktsepteeri J.N seda, et ühiskonna liikmeks olemine kätkeb endas nii õigusi kui ka kohustusi. Ta ei mõista toimepandud kuritegude tagajärgi ning minevikus toimunud vägivallaakte põhjendab ohvri enda käitumisega. Viimane katseaeg ebaõnnestus, tema karistus pöörati täitmisele. Varem kriminaalhooldusel olles näitas ta üles vähest huvi koostöö tegemiseks. 3.
25. J.N tutvusringkonnas on varem olnud palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta käesoleval ajal väidetavalt ei suhtle. Samas ei saa välistada, et tema, kes on varasemalt grupis kuritegusid toime pannud ning on oma lähedaste sõnul kaaslaste poolt mõjutatav, asub vabanedes uuesti varasema sõpruskonnaga lävima. 3.
26. J.N enda sõnul on ta suuteline olema pikka aega ilma alkoholi tarvitamata. Samas on ta osa kuritegusid pannud toime alkoholijoobes ning ilmunud ka kriminaalhooldaja vastuvõtule joobes. Minevikus on ta alkoholijoobes olles käitunud agressiivselt. Lisaks alkoholi tarvitamisele tarvitas ta vabaduses narkootikume - esmakordselt proovis 17-aastaselt ning hiljem tarvitas hooti, s.t, et pikad tarvitamisvabad perioodid vaheldusid perioodidega, kus tarvitas mitme päeva vältel. 3.
27. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 77% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 33%, s.t väga kõrgeks. 3.
28. Aastaid kestnud kuritegeliku elu taustal on kohtu hinnangul küsitav, kas J.N on käesoleva suhteliselt lühikese vangistuse jooksul toimunud sellised positiivsed muutused, mis aitaks garanteerida katseaja edukat läbimist. Seda enam, et J.N ei ole käesoleva ajani mõistnud enda vastutust, oma kuritegude tagajärgi ning seda, et ühiskonna liikmeks olemine ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Kohus leiab, et ainuüksi seni ilmnenud J.N positiivsetest sammudest ja lubadustest, jääb väheks, et isikut enne tähtaega vangistusest vabastada. 3.
29. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et J.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
30. Süüdimõistetu J.N esitas Tartu Maakohtu 09.10.
31. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
32. J.N leiab, et kohus on otsustuse tegemisel liigselt keskendunud teda negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele ja jätnud tähelepanuta positiivsed asjaolud. 4.
33. Kohus on jätnud tähelepanuta positiivse fakti, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti ei ole kohus arvestanud, et teda on ümber paigutatud avavanglasse, kus ta käib igapäevaselt järelevalveta väljaspool vanglat tööl. Nimetatud kaks fakti kogumis lükkavad ümber kohtu väite, et ta ei mõista oma vastutust ja ei suuda aktsepteerida ühiskonnas kehtestatud reegleid, millega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused. 4.
34. Fakt, et J.N on ümber paigutatud avavanglasse iseloomustab teda positiivselt ning näitab, et vangla on veendunud, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Vangla riskihinnangut ei pea J.N objektiivseks, kuna ei ole teada, mis andmete alusel see hinnang on kujunenud. Oluliseks tuleb pidada karistuse kandmise ajal toimunud tegevusi ja muutusi. 4.
35. J.N enne tähtaega vabastamise kasuks räägib ka see, et tal on võimalus vabanemisel jätkata töötamist Tartu AS-is XXX , kus ta praegu töötab. See omakorda annab kindla ja ausa sissetuleku, mis maandab võimalikke uute kuritegude toimepanemise riske. 4.
36. Süüdimõistetu kinnitab, et antud karistus on oma eesmärgi täitnud. J.N mõistab nüüd, et tema roll ühiskonnas on käia tööl, toetada oma lapsi ja järgida seadusi. Mõni vajab ühte eksimust selleks, et teha järeldused, kuid teine vajab mitut õppetundi. J.N on nüüdseks mõistnud oma hoolimatu elustiili põhjustatud tagajärgi, mis on kahjustanud nii teda ennast kui ka tema peret ja lähedasi. 4.
37. Kõike eeltoodut arvesse võttes palub J.N maakohtu määruse tema enne tähtaega mittevabastamise kohta tühistada ja anda talle võimalus jätkata karistuse kandmist tingimisi vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 09.10.
39. a määrus J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 5.
40. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.
41. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses J.N enne tähtaega vangistusest mittevabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et kohus ei ole arvestanud otsustuse tegemisel J.N positiivset käitumist vangistuse ajal ja on liigselt keskendunud negatiivsetele asjaoludele. Antud juhul on maakohus käsitlenud ja arvesse võtnud nii negatiivseid kui ka positiivseid asjaolusid, sh seda, et J.N on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötanud majandustöödel, ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegusid ja on viidud üle avavanglasse. Maakohus on aga asunud seisukohale, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Kohus peab hindama kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, millest süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal on vaid üks komponent. Ainuüksi süüdimõistetu hea käitumine vangistuse ajal ei põhjenda tema ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et antud juhul ei võimalda J.N ennetähtaegset vangistusest vabastamist eelkõige tema varasem elukäik, sh korduvad kuriteod vaatamata varasemale karistatusele, varasem käitumine katseaja tingimustes ja kriminaalhooldusnõuete rikkumine, samuti kuritegude motiivid ja alkoholisõltuvus, mis kõik annavad alust arvata, et J.N võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Ainuüksi süüdimõistetu positiivne käitumine suhteliselt lühiajalise vangistuse jooksul, ei anna alust kindlaks veendumuseks, et karistus on täitnud oma eesmärki ja sel korral käitub ta vabanedes seaduskuulekalt. 5.
42. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau