lg 2 alusel lubada H.U tasuda rahatahv osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber
1 p.3 tõlgendus. Millisel moel oli ja on täidetud
Millisel moel süüteo ülestunnistamisele ilmuti või aktiivselt selle avastamisele kaasa aidati ? Kas isik tõesti sõitis ja otsis ise üles politsei, tunnistas toimepandud teo üles, olles see juures ka aktiivne teo avastamisele kaasaaitaja? Kas teda tõesti ei peatanudki politsei, kui ta oli neist juba möödunud? Millisel moel on võimalik olemasolevast väärteoasjast näha, et menetlusalune isik on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud? Sellist laadi kergendavat asjaolu ei nähtu mitte kusagilt. Menetlusalune isik ei ole kahetsust väljendanud, ei teo tõkestamise päeval ega ka hilisemalt, kohtuvälise menetluse ajal. Kohtuvälise menetleja jaoks on puhtsüdamlik kahetsus mõiste ja arvestuslik asjaolu siis kui see on tõesti esitatud menetluse aktiivsel ehk kohtuvälise menetluse ajal. Sellisel ajal esitatud kahetsus on vahetu ja näitab isiku otsest mõtet ning kahetsust just tehtuga, mitte aga hilisemat viisi, kus kahetsust seotakse juba võimalusega, püüdmaks saada kergemat karistust. Karistusseadustik iseenesest ei reguleeri, millal ja millises menetlusetapis isik just puhtsüdamliku kahetsust üles näitab või mainib. Kuid sellist kergendavat asjaolu, millest sõltub karistuse suurus, tuleb kohtuvälise menetleja seisukohast siduda vahetult teoga, mitte aga juba määratud karistusega, nagu nähtub menetlusaluse isiku kaebusest. Kaebuse kohaselt märgib menetlusalune isik kergendava asjaoluna, et tema 40 aastase juhistaaži jooksul ei ole teda kunagi liikluseeskirjade ja väärteo toimepanemiste eest karistatud. Tegemist on tõesti kergendava asjaoluga, millega saab karistuse määramisel arvestada ja millega kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ka arvestanud on. Karistuse määramise ajal isikul kehtiv karistus tõe poolest puudus. Samas, on aga isiku poolt vale väide, et teda ei ole liiklusrikkumiste ja väärtegude toimepanemiste eest varem karistatud. 2001 kuni 2016 on isik pannud toime mitmeid, nii liiklus kui ka muid väärteoalaseid rikkumisi, kokku üheteistkümnel korral ja seega väita, et varem ta rikkumisi toime pannud ei ole on tugevasti liialdatud ning ka vale. Seega on tegemist selgelt valeväitega, mida isikut iseloomustava asjaoluna on kohane ära märkida. Isik on karistuse kergendamiseks esitanud olematuid põhjendusi ja tegelikkuses otseselt ka valetanud. Mis puudutab menetlusaluse isiku sissetuleku suurust ja osalust aatomielektrijaama õnnetuse likvideerimisel, siis kohtuvälise menetleja seisukohast ei ole nimetatud asjaolud põhjuseks, miks raske süüteo toimepanijasse peaks kuidagi leebemalt suhtuma. Ollakse ju oma olukorrast teadlik ka enne teo toimepanemist, kuid mingil põhjusel meenuvad majanduslikud ning muud asjaolud just pärast n.ö vahele jäämist. Kergekäeliselt asutakse liiklusesse, juhtides sõidukit selgete joobetunnustega, teadvustamata enesele teo keelatust ja tagajärgi. Miks? Põhjus on isikus ja juhis endas. Oluliseks on peetud hetkevajadust ja tahet seda täita. Võimalik kahtlus ei ole olnud määrav, et teo toimepanemisest loobuda. Tuginedes nimetatule kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamiseks ja rahatrahvi vähendamiseks alust ei näe. Määratud karistus vastab
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud kergendavat asjaolu ja arvestatud raskendavaid asjaolu puudumist. Samuti 3 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks on arvesse võetud, et toimepandud teos esineb tahtlus, esinevad joobeseisundile viitavad tunnused ja tuvastatud joove on suur. Selliste näitude juures on ettevaatamatus välistatud. Isikul on võimalus olnud hinnata oma sobivust sõiduki juhtimiseks, seda aga teadlikult tehtud ei ole. Sundi ja hädavajadust sõiduki juhtimiseks menetluse käigus tuvastatud ei ole. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab LS § 69 lg 3 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 18), mille kohaselt on H.U liiklusjärelevalve teostamise käigus kõrvaldatud 19.11.2018 kell 03.58 mootorsõiduki xxx reg.nr. xxx juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, isikul taotlusi ei ole ja on sellele omakäeliselt alla kirjutanud; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 19), mille kohaselt 19.11.2018 kell 03.58 tuvastati H.U väljahingatacas õhus alkoholisisaldus 0,60 mg/l. Protokollile kirjutasid alla menetlusalune isik, kontrollija ja protokollija. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 19 pöördel) kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul silmade punetus, suured pupillid, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, kergelt tuigerdav, rahutus. Protokollile kirjutasid alla menetlusalune isik, kontrollija ja protokollija. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 20) ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk, mille kohaselt 19.11.2018 kell 04.16-04.20 tuvastati H.U ´l alkoholisisalduse piirmära ületamine, laiendmääramatust arvestades on lõplik tulemus on 0,66 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr nr.ARDM-0070. Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: Rahu 38, Jõhvi. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja; Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 21-22), mille kohaselt K K täites tööülesandeid 19.11.2018 kell 03.57 Kohtla-Järvel xxx juures peatas sõiduauto numbriga xxx, autost oli tunda alkoholilõhna. Patrullpolitseinik L kontrollis juhti indikaatrovahendiga ning sai tulemuseks 0,60 mg/l. Tõendusliku alkomeetri tulemiks oli 0,66 mg/l. Juhiks osutus H.U . Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 23-24), mille kohaselt H.U andis ütlusi, et on rikkumisega nõus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 25), mille kohaselt teisaldati H.U sõiduauto xxx, kuna juht oli joobes. Sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis (tl 26), mille kohaselt on xxx 19.11.2018 kell 05.08 aadressilt xxx toimetatud hoiukohta aadressil xxx. Karistusregistri väljavõte (tl 27), mille kohaselt H.U puudub kehtiv karistus. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja kahetseb toimepandud, kuid kohus ei pea tema ütlusi usaldusväärseteks. Kaebuses märkis H.U, et 18.11.2018 umbes kell 21.00 4 tarvitas ta südametilku, jõi õunamahla ning läks magama, kella 03 paiku öösel ärkas, tundis ennast normaalselt ja istus rooli. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused eluliselt usutavad, sest H.U väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määr (0,60 mg/l) ei saanud olla põhjustatud südametilkade ja õunamahla tarvitamisega, sest alkoholi sisalduse määr ei olnud väike, vaid pigem lähemal määrale, mis koob kaasa kriminaalvastutuse. Samuti on menetlusaluse isiku ütlustes vastuolud, sest kohtuvälises menetluses andis ta teisi ütlusi, millistest võib järeldada, et ta jõi veini. Kohus leab, et H.U soovib ütlustega vähendada oma süü suurust. Vaatamata selle, et kohus ei pea menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks, on H.U süü tõendatud teiste väärteoasjas kogutud tõenditega - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja sõiduki hoiukohta teisaldamise teatisega. Antud tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Käesolevas asjas on tõendatud, et H.U juhtis sõiduautot, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhs oli mitte väiksem kui 0,66 mg/l. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada.
Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et H.U , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. H.U ei kontrollinud enne rooli istumast, et ta on kaine, kuid arvestades väljahingavas õhus olevat alkoholi sisaldavat määra, pidi ta möönma, et oli ta auto juhtimiseks keelatud seisundis. Vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Nii pidi ta olema teadlik rikkumisest ja eiras seega Liiklusseaduse sätteid. Seega on tuvastatud, et H.U , juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,66 mg/l kohta, tegutses kaudse tahtlusega ja seega on kinnitust leidnud H.U poolt Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine nii objektiivse kui ka subjektiivse külje poolt. Kohus ei tuvastanud H.U puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 10.12.2018 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega H.U tunnistati süüdi ning karistati LS § 224 lg 2 järgi 200 trahviühikuga s.o 800 EUR. Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus, kuna ta on pensionär kelle sissetulekuks on xxx eurot. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda
Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (see on 1200 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 2 keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses e keskmisest suuremas määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „KLikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on kehtivate karistuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei loe kergendavaks asjaoluks 6 kohtule esitatud kaebuses väljendanud süü tunnistamist ja kahetsust, sest see on kohtu hinnangul väljendanud isiku süü suuruse vähendamiseks. Kuid kohus võtab arvesse, et H.U pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud kaudse tahtlusega. H.U puuduvad kehtivad väärteokaristused. Isik on pensionär ja tema sissetulek on väike. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ja talle määratud rahatrahv ei vasta isiku süü suurusele. Rahatrahvi suurust tuleb vähendada. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt tema võimalusi isikliku heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Isik on oma kaebuse juurde lisanud Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et H.U pensioni suuruseks on xxx eurot kuus. Seega käiks rahatrahv summas 800 eurot kaebuse esitajale ilmselgelt üle jõu. Kohus leiab, et H.U tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 120 (ükssada kakskümmend) trahviühikut, s.o. 480 eurot.
KOHTU MEETMED H.U kaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 10.12.2018.a otsus nr 2440,18,006248 karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus. Kohtunik Larissa Prokopenko 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.