Obsah (7)

§ 3§ 71§ 81§ 89§ 9§ 10§ 90

Väärteoasi 4-19-4172 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4172 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistun

) § 9 lg 1, § 11 lg 5 ja § 90 lg 2 ning majandusvööndi seaduse § 6 lg 1 p 1 alusel 16.06.2016. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 38 p 2 nõudeid. Eelpool kirjeldatud teo pani A.B toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei veendunud püügile pandavate nakkevõrkude lina silmasuuruse õigsuses. A.B saabus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxinnistu juurde mootorsaaniga, mille kelgul olid nakkevõrgud. Nakkevõrkude hulgas oli 2 nakkevõrku, mille silmasuurus oli lubatust väiksem ehk 126 mm.

§ 3

lg 2 järgi võrdsustatakse kalapüügiga veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine. Kalapüügieeskirja § 38 p 2 kohaselt peab Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km kasutataval avaveevõrgul silmasuurus olema mitte väiksem kui 130 mm. Kalapüügieeskirja § 38 lg 1 kohaselt peab Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves 500 m laiusel veealal kasutataval kaldavõrgul - 60-80 mm. 2 Vastavalt

§ 71

lg 1 p -le 1 on kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lg-s 1 imetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 42 lg 1 p a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumidele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 lg 1 p e kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates kasutanud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Kasutades Peipsi järvel kalapüügiks nakkevõrke, mille silmasuurus oli väiksem kui lubatud 130 mm, pani A.B toime Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art 3 lg 1 p e kohaselt tõsise rikkumise. Sellega pani A.B toime

§ 81lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Keskkonnainspektsiooni 19.07.
2. a otsusega karistati A.B

§ 81lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.

Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, tunnistajate xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx ütlustega, väljatrükiga kutselise kalapüügi registrist, samuti väljatrükiga kutseregistrist ning menetlusaluste isikute ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et A.B pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei veendunud püügile pandavate nakkevõrkude lina silmasuuruse õigsuses. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad õigusvastasust - ja süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja määras, et asitõendina hoiule võetud nakkevõrgud konfiskeeritakse vastavalt KarS § 83 lg 6 ja

§ 89lg 3 alusel.

Nakkevõrgud on pakendatud ja suletud plommiga B

1. Konfiskeeritud nakkevõrgud kuuluvad hävitamisele.
2. 02.08.
3. a esitas A.B kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 19.07.
4. a otsuse väärteoasjas nr 940019000174 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusaluse isiku õigusabikulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Alternatiivselt taotleb A.B Keskkonnainspektsiooni 19.07.
5. a üldmenetluse otsusega A.B-le määratud karistuse vähendamist suures osas ning menetlusalusele isikule kergema karistuse mõistmist või lõpetada menetlus VTMS § 30 alusel. Kaebuses leitakse, et A.B karistamine pole käesoleval juhul põhjendatud. A.B ei pannud avastatud nakkevõrke püügile. Kaebuse esitamise ajaks on selge, et seda tegid kolmandad isikud, s.o xxxxxxxxxxxxv (sünd.xxxxxxxxxxxx a) jaxxxxxxxxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxxx a). Kaebuses taotletakse nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamist kohtuistungil. Isikud saavad anda ütlusi nakkevõrgujada püügile asetamise asjaolude kohta, samuti selle kohta, kust nakkevõrgud pärinesid, millised võisid olla silmasuurused, kas seda üldse kontrolliti jne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema ei saa olla vastutajaks teiste isikute poolt püügile asetatud võrkude ja nende võimaliku mittevastavuse eest. Kaebuse esitajal on tekkinud küsimus, et mida ta oleks pidanud antud olukorras teisiti tegema. A.B ei teadnud ega pidanudki teadma võimalikest mittevastavustest. Kaebuse esitajal ei olnud võimalik võrke enne nende väljavõtmist kontrollida. Isegi juhul, kui A.B oleks võrkude 3 väljavõtmisel mingi rikkumise avastanud, tulnuks tal võrgud ikkagi välja võtta. Kõik vastavad teated kalapüügi teostamise kohta tegi A.B nagu nõutud on.
6. 08.08.
7. a kirjaga nõudis kohus välja väärteotoimiku.
8. 21.08.
9. a määrusega võttis kohus A.B kaebuse menetlusse ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta.
10. Kohtuväline menetleja esitas 04.09.
11. a kohtule kirjaliku seisukoha A.B kaebuse kohta. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga ja leiab, et kaebuse esitaja püüab uute asjaolude tekitamisega vastutusele võtmist vältida. Kohtuväline menetleja märgib, et A.B kuulati kohtuvälise menetluse käigus üle kahel korral ning mõlemal korral selgitas A.B , et võrgud on sorteeritud teiste isikute poolt ning väiksema silmasuurusega võrgud on jadasse sattunud kogemata. Juhul, kui võrgud oleks püügile asetanud keegi teine (mitte A.B), oleks A.B sellele juba sündmuskoha vaatluse ajal tähelepanu juhtinud. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et toimepandud rikkumisest pool aastat hiljem kaebuses esitatud väide on vastuolus väärteomenetluse käigus tuvastatuga ning ei ole ka eluliselt usutav. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel alused puuduvad. Lisaks ei nõustu kohtuväline menetleja kaebuses esitatud seisukohaga, et A.B-le määratud karistuse suurus on ebaproportsionaalne. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile nr 1-17-1629/44 (p 28). Süü suurust iseloomustavad andmed näitavad, et A.B süü teo toimepanemisel on olnud keskmisest väiksem, kuid arvestades tema varasemat käitumist, on põhjendatud keskmise määra lähedase karistuse määramine. Keskkonnainspektsioon leiab, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole väärteomenetluse nõudeid oluliselt rikutud, A.B-le etteheidetud tegu on tõendatud, määratud karistus on vastavuses KarS § 56 nõuete ja Riigikohtu praktikaga ning proportsionaalne toime pandud teo ja süü suurusega. Seega ei ole esitatud kaebus põhjendatud ning kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtuväline menetleja taotleb A.B karistusregistri väljavõtte võtmist väärteoasja materjalide juurde.
12. Kohus arutas väärteoasja 20.11.
13. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni poolt 19.07.
15. a tehtud otsus tuleb osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha uus otsus. A.B kaebus tuleb rahuldada teise alternatiivi osaskaristuse kergendamise osas. 9.

§ 81

lg 1 sätestab vastutuse kalapüügi eest, kui see on toimepandud püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes.

§ 3

lg 2 kohaselt võrdsustatakse veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, kalapüügiga.

§ 9

lg 2 p 3 kohaselt sätestatakse kalapüügieeskirjaga muuhulgas püügivahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud. 4

§ 10

lg 5 sätestab, et keelatud on püüda kala kalapüügiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise.

§ 10

lg 7 sätestab, et kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Keskkonnaministeeriumi loal eripüügi teostamiseks.

§ 9

lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel. Kalapüügieeskirja (

§ 90lg 2 alusel kehtib Vabariigi Valitsuse 16.06.2016.

a vastu võetud määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“) § 38 sätestab nõuded silmasuurusele. Nii sätestab kalapüügieeskirja § 38 p 2, et Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m kasutataval avaveevõrgul peab silmasuurus olema mitte väiksem kui 130 mm.

1. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 25.02.
2. a käis A.B kutselise kalurina mootorsaaniga Peipsi järvel võrke välja võtmas. Asjaolu, et A.B näol on tegemist kutselise kalurina, nähtub kutsetunnistuselt nr 017815 (väärteotoimik tl 21). 10.1 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et A.B teostas 25.02.
3. a Peipsi järvel kalapüüki kalapüügilubade nr PÕ190042 (väärteotoimik tl 22) ja nr PÕ190041 alusel (väärteotoimik tl 23). Püügilubade omanik on xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mõlemal püügiloal on märgitud püügiajaks 01.01.
4. a kuni 31.12.
5. a ning püügipiirkonnaks Peipsi, Lämmija Pihkvajärv. Püügivahenditeks on avaveevõrgud tähistega vastavalt PÕ -42 ja PÕ
6. Püügivahendite arvuks kummalgi loal on märgitud
7. Kalapüügilubadel on lisaks A.B-le märgitud kaluritena ka xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Asjaolu, et A.B teostas 25.02.
8. a eelpool märgitud kalapüügilubade alusel Peipsi järvel nakkevõrkudega kalapüüki kinnitavad ka väljavõtted OKAS andmebaasist (väärteotoimik tl 29, 30). OKAS andmebaasi väljavõtetest nähtub, et A.B on kalapüügilubade nr PÕ190041 ja nr PÕ190042 alusel 25.02.
9. a püüdnud nii haugi, koha kui ka latikat ning on kalateadetel nr 387268 ja nr 387269 märkinud sadamasse saabumise kellaajaks 12.
10. Ka menetlusalune isik ise on kinnitanud, et käis 25.02.
11. a koos xxxxxxxxxxxa Peipsi järvel võrke välja võtmas. Võrgud olid püügile paigaldatud 19.02 ja 21.02.12019.a. Nimetatud asjaolu on oma ütlustega kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxx. Lisaks nähtub nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustest, et järvelt sadamasse saabudes olid neil vastas keskkonnainspektorid. Asjaolu, et A.B saabus 25.02.
12. a mootorsaaniga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu juurde nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteotoimik tl 1-9). Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt teostasid nad 25.02.
13. a keskkonnainspektsiooni ametnikena Peipsi järvel plaanilist kontrolli ning nimetatud kuupäeval kontrolliti A.B vastavalt tema tehtud eelteatele. A.B randus kella 12.45 paiku ning randuti kahe saaniga - ühte saani juhtis A.B ja teist xxxxxxxxx. Saanil olid kalad ning võrgud. Nimetatud asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt nr 1, 2, 6, 7, 8, 10, 11, 12,
14. Püügipäevik oli täidetud. Keskkonnainspektorite hinnangul vastasid kalakogused eelteates esitatule ning alamõõdulisi kalu ei paistnud olevat kottides. Keskkonnainspektorite kinnitusel lasti üks kott kaladega kontrolliks avada ning kalad välja kallata. Nimetatud asjaolu on kajastatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr
15. Teised kalakotid oli tunnistajate kinnitusel märjad ja paistsid seetõttu läbi ning näha oli, et neis olid suuremamõõdulised kalad. Võrgud olid märjad ja limased ning tunnistajatele oli selge, et 5 võrkudes oli kala olnud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et veest välja võttes võetakse võrke ülemist ja alumist sillust pidi ning võrku venitades läheb see köiesarnaseks. Võrk oligi just nagu köiena kasti kokku lapitud. Seevastu värsket võrku lappides jääb lina kohevalt kasti. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx andis ütlusi foto nr. 3 kohta väärteotoimikus tl.3, et siin on näha silmasuuruse mõõtmine ja joonlaud näitab silma suurust 65 või
16. 10.2 Vaidlust ei ole ka selles, et keskkonnainspektorite poolt läbi viidud kontrolli käigus tuvastati lubatust väiksemate silmasuurustega võrke. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxkinnitusel olid võrgud ühes jadas. Väiksema silmasuurusega võrgud olid kastis kõige peal. Keskkonnainspektorid teostasid sadamas esmase kontrollmõõtmise saanis olnud võrkudele ning saadud tulemustest teavitati koheselt ka A.B. A.B mõõtis ka ise silmasuurusi. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt teostati esmast mõõtmist mõõdulindiga ning seejärel koheselt ka mõõtekiiluga. Sündmuskohal mõõtekiiluga võrgu silmasuuruse mõõtmine on kajastatud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis foto nr
17. Kontrollmõõtmisel mõõdeti kokku 2-4 silma. Võrgud, millel olid väiksemad silmad, võeti sündmuskohalt kaasa. Ka tunnistaja xxxxxxxxx on kinnitanud, et keskkonnainspektorid teostasid järve ääres silma suuruse mõõtmisi ning ka A.B viibis toimingu läbi viimise juures. A.B on kinnitanud, et mõõtis oma mõõdulindiga silmasuurust. Mõlemad keskkonnainspektorid on ütlusi andes kinnitanud, et võrgud võeti sündmuskohalt kaasa ning täpsem ning mõõtmismetoodikast lähtuv mõõtmine teostati hiljem asitõendite vaatluse käigus. Selle kohta koostati mõõtmisprotokollid (tl.14-15, tl. 16-17). Nimetatud asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt nr 4,
18. Võrgud pakendatakse suurde rohelist värvi kilekotti ning kott suletakse plommiga nr
19. 10.3 Kohus leiab, et kalapüügivahendite (nakkevõrkude) mõõtmisel on järgitud kehtestatud korda. Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja (RT I, 08.05.2018, 3) § 18 reguleeris silmasuuruse mõõtmise korda. Kalapüügieeskirja § 18 lg 1 kohaselt mõõdetakse püügivahendite silmasuurust kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Kalapüügieeskirja § 18 lg 2 sätestab, et mõõtekiil asetatakse diagonaalselt märja püügivahendi materjali silma, veendudes, et kõik silma moodustavad sõlmed puutuvad vastu mõõtekiilu ja võrguniidid on sirgeks tõmmatud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina, võimaluse korral mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine (§ 18 lg 8). Sama sätestas aastal 2014 (mõõtevahendi kalibreerimise ajal) kehtinud Kalapüügieeskirja § 17 lg.
20. Teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja §-s 18 sätestatud põhimõtet on korratud ka Keskkonnainspektsiooni peadirektori 30.12.
21. a käskkirjaga nr 1-1/16/69 kehtestatud „Keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel“. Nimetatud käskkirja lisa nr 1 III peatüki (mõõtemetoodikad kalajärelevalves) punkt 4 (kalapüügivahendite silmasuuruse mõõtmine) kohaselt surutakse mõõtekiilu diagonaalselt võrgusilma seni, kuni kõik võrgusilma sõlmed puutuvad vastu mõõtekiilu ja võrgusilma võrguniidid on sirgeks tõmmatud. Mõõtmisel tuleb hoiduda püügivahendi või tema mõõdetava võrgusilma väljavenitamisest. Kui mõõdetavas reas esineb katkiseid või parandatud võrgusilmi, siis jäetakse need mõõtmata ja jätkatakse mõõtmist reas järgmisest tervest võrgusilmast. Kui kalavõrgul on erineva suurusega võrgusilmad, valitakse silmad väikseimate silmadega võrguosast. Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteotoimik tl 10-13) nähtuvalt on mõõtmisel kasutatud mõõdulinti ja mõõtekiilu. Kilekott, mis on suletud plommiga nr 5490300 avatakse ning kotist 6 välja võetud nakkevõrgud laotatakse laiali maapinnale. Võrgujadas on kokku 9 nakkevõrku ning nakkevõrgud on omavahel ülemistest selistest ühte jadasse kinni seotud. Alumiste seliste külge on seotud metallist rõngad. Mõõdulindiga mõõdetakse nakkevõrkude pikkused ning saadud tulemused märgiti kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokolli (väärteotoimik tl 1415). Vaadeldud nakkevõrgujada 8 ja 9 nakkevõrgul kasutati mõõtekiilu (väärteotoimiku tl 13). Saadud tulemused märgitakse kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli (väärteotoimik tl 16-17). Nimetatud protokollist nähtuvalt kasutati mõõtevahendit (võrgusilma kiilude komplekt) inventari numbriga 50-
22. Mõõtevahend seerianumbriga 50-2 on kalibreeritud vastavalt kalibreerimistunnistusele nr ATLL-14/1000, mis on väljastatud kuupäevaga 28.04.
23. a (väärteotoimik tl 18). Kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist nähtuvalt on 25.02.
24. a Peipsi järvel püügil olnud võrgujada 8nda võrgu keskmiseks silmasuuruseks mõõdetud 125 mm ning jadas olnud 9nda võrgu keskmiseks silmasuuruseks 126 mm. Menetlusalune isik kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollile alla ei kirjutanud, kuna ta ei nõustunud mõõtmistulemustega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt olid kõnealused võrgud valmistatud tamiilist ning selle materjali omadused ei muutu märjaks saades. Kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et A.B-lt sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud võrkude silmasuuruste mõõtmisi on teostanud keskkonnakitseinspektor Raimo Selgis, juures viibis xxxxxxxxxxxxxx. Kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli kohaselt on keskkonnakaitseinspektor xxxxxxxxxxxxxxx Keskkonnainspektsiooni peadirektori 24.01.
25. a käskkirjaga nr 1-1/19/3 „Ametnike nimekirja kinnitamine, kellel on õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi“ antud õigus teha Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmisi kalajärelevalve teostamisel. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxxxkinnitas kohtuistungil antud ütlustega, et ta on läbinud mõõtemetoodikaalase koolituse. Kohtu hinnangul nähtub tunnistajate ütlustest ja kirjalikest tõenditest, et mõõtmisi teostati vastavalt Kalapüügieeskirja § -s 18 sätestatule ning mõõtemetoodikale. Asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel mõõtekiiluga teostatud mõõtmised on sündmuskoha vaatlusprotokollis (fotod nr 3) kajastatud selliselt, et mõõtetulemust ei ole võimalik piisava täpsusega jälgida, ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas määravat tähtsus, kuna lõplikud mõõtmistulemused, mis on kantud ka kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli ning on olnud aluseks väärteoprotokolli koostamisel, on saadud just Kalapüügieeskirja § -s 18 sätestatud ning ka kehtivat mõõtemetoodikat järgides. Võttes kõike eeltoodut arvesse leiab kohus, et mõõtetulemused on jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses. Samuti on kohtu hinnangul mõrdade silmasuuruste mõõtmised teostatud vastavalt mõõtemetoodikale. Kohus leiab, et A.B ütlused selle kohta, et inspektorid on mõõtnud võrgusilmad valesti, kuna nende mõõtmiskiilu paksus on 2 mmm, kuid seda ei arvestata, ei ole kooskõlas tegelikkusega ega mõõtmismetoodikaga. Nimelt näeb Kalapüügieskirja § 18 lg.1, ja sama nägi ette ka aastal 2014 (kui võrgusilma mõõtekiil taadeldi) kehtinud Kalapüügieeskirja § 17 lg.1, et mõõtmiseks kasutatava mõõtekiilu paksus on 2 mm. Võrgusilma mõõtmise metoodika ja Kalapüügieeskirja lisas nr . 5 olev joonis mõõtekiiluga mõõtmise kohta võtavad mõõtmistulemuse juures juba arvesse, et mõõtekiilu paksus on 2 mm. Kasutatud võrgusilma mõõtekiil (tl.18) on kalibreeritud, s.t. vastab nõuetele. See tähendab, et eeskirjale vastava mõõtekiiluga (paksus 2 mm) mõõtmisel nõutud metoodikat kasutades, ongi tulemuse sisse juba arvestatud mõõtekiilu paksus. A.B eitavad ütlused ei lükka ümber mõõtmistulemust. 7 Kohus märgib, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlusi võrkude silmasuuruse kohta ei saa kohus arvestada usaldusväärsetena. Nimelt andis tunnistaja kohtuistungil ütlusi fotolt nr . 3 (KKI väärteotoimiku lk.3) nähtuva kohta, et fotolt nähtub silma suuruse mõõtmine ja silma suurus on 65 või
26. Samas ei ole sellest fotolt tegelikult näha olevat mõõtmistulemust võimalik nimetada 65 ega 63, kuna selliseid numbreid skaalal ei ole. Sellest saab järeldada, et tunnistaja on nimetanud silma suuruseks selle, mis oli vajalik lubatud silma suuruseks (et silma suurus oleks 130). 10.4 Menetluses on pooled pidanud keskseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas A.B paigaldas kõnealused võrgud püügile või mitte. Menetlusalune isik on kinnitanud, et tema võrke (millised võeti Peipsi järvest välja 25.02.2019.a) püügile ei pannud. Kõnealused võrgud pandi püügile 19.02 ja 21.02.
27. a xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxja veel kahe isiku poolt. Menetlusalune isik esitas kohtuistungil tõendina beežide kaantega märkmiku, milles on fikseeritud kuupäevad, millal keegi kaluritest, sh A.B , on järvel käinud. 19.02 ja 21.02.
28. a ei ole A.B järvel käijaks märgitud. Ka 21.02.
29. a puuduvad kanded menetlusaluse isiku järvel käimise kohta. A.B on järvel käinud 25.02.
30. a ning seda on keskkonnainspektorid kontrollinud. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxxxxtluste kohaselt pani ta 25.02.
31. a püügilt võetud võrgud püügile 18.02 või 19.02 või 21.02.
32. a (täpselt ei mäleta). Võrgud pani püügil kindlasti xxxxxxxxxxxxxxxoos teise isikuga, kuid kellega täpselt ta seda tegi, tunnistaja ei mäleta. A.B polnud võrke püügile panemas. xxxxxxxxxxxxxxei mäleta, kes tegi keskkonnainspektsioonile teate võrkude püügile panemise kohta. Tunnistajaxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt pandi kõnealused võrgud püügile tema, xxxxxxxxxxxxxx ning veel pari isiku poolt. A.B võrke püügile panemas ei käinud. Võrgud pandi püügile 18.02 või 19.02.2019.a, aga võis olla ka, et 20.02 või 21.02.
33. a. Nimetatud perioodil xxxxxxxxx A.B juures ei töötanud, üksnes aitas teda. Seega on nii menetlusalune isik kui ka tunnistajad (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kinnitanud, et A.B ei käinud 25.02.
34. a püügilt ära võetud võrke mõned päevad varem püügile panemas. Kuigi kumbki tunnistajatest ega ka menetlusalune isik ise ei osanud öelda, milline isikkoosseis täpselt võrgud püügile paigaldas, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et käesolevas asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A.B võrkude püügile paigaldamisel osales. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt A.B ise järvel eriti ei käi, pigem juhendab teisi. Kui võrgu kottidel on peal kirje silmasuurusega (63-65), siis kalurid lihtsalt võtavad koti ning panevad võrgu püügile. Sellisel juhul eeldatakse, et silmasuurus vastab kotil olevale kirjele kuna kotid tulevad tehasest. Kotid võrkudega on ettevõtte laos. xxxxxxxxx on andnud ütlusi, et võrgud, mis püügile pandi, olid eelnevalt kottides ning kotid omakorda A.B-le kuuluvatel saanidel. Kotid võeti järve kaldale pargitud bussist ning laaditi saanidele. Tegemist oli uute võrkudega. Ka sündmuskoha vaatlusprotokolli fotode nr 7, 8, 9 ja 13 kohaselt oli järve kaldale pargitud valget värvi kaubik, registreerimismärgigaxxxxxxxx Menetlusalune isik on kinnitanud, et olukorras, kus ta ostab poest võrgu, kontrollib ta selle silmasuurust enne püügile panekut. Kui üks võrgusilm on vale, siis on kogu võrgu kott vale silmasuurusega. Varasemalt on juhtunud, et kotis, millel oli kirje 65, olid tegelikkuses võrgud silmasuurusega
35. A.B ütluste kohaselt oli paigaldatud võrkude kotil kirjas suurus
36. Kotid olid kinnised, kui A.B need üle andis. Kotid andis vist xxxxxxxxxxxxxxxx, aga täpselt ei mäleta. Lisaks kinnitas A.B , et kalapüügi organiseerib küll firma, kuid iga eraldiseisva järvele mineku organiseerib kalur ise. Kõik töötavad firmas võrdsetel alustel. 8 Eeltoodule tuginedes saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kuigi käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et menetlusalune isik A.B võrgud püügile paigaldas, siis on leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et A.B poolt 25.02.
37. a püügilt võetud võrkude silmasuurus oli lubatust väiksem. Seega leiab kohus, et A.B on käesolevalt vastutav kalapüügi eest, mis on toime pandud püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes. Seejuures lähtub kohus

§ 3

lg-st 2, mille kohaselt võrdsustatakse veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul kalapüügiseaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks kalapüügiga. Tõendamist on leidnud, et A.B viibis veekogul, võttis võrgud püügilt, esitas kalateated ning randus mootorsaaniga, millel olid lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrgud ning kalakast, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu juurde. Seega tuleb A.B tegevus võrdsustada kalapüügiga ning seda hoolimata asjaolust, kes võrgud püügile paigaldas. 11. Kogutud tõendeid arvesse võttes on kohus seisukohal, et A.B on toime pannud talle väärteokirjelduses ette heidetud väärteo, st kalapüügi püügivahendite kohta esitatud nõuete rikkumise Kalapüügieeskirja § 10 lg 5 tähenduses. Sellega on A.B toime pannud

§ 81lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Kohus võttes arvesse, väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et A.B on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei paigaldanud A.B võrke püügile ning menetlusalune isik on seisukohal, et ta ei saanud ka olla teadlik, millise silmasuurusega võrgud püügile paigaldati. A.B kutselise kalurina, kes juhendab teisi kalapüügil ning kes andis kalurile võrgud püügile panemiseks, lisaks kasutati võrkude püügile panemisel A.B mootorsaani(e), oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral võrkude silmasuurused üle mõõtma. Seda enam, et A.B on ise kohtule kinnitanud, et tema varasemas praktikas on esinenud olukord, kus kotil kirjas olev silmasuurus ei vasta tegelikkusele. Veelgi enam, A.B on andnud ka ütlusi, et olukorras, kus ta ostab poest võrgud, kontrollib ta silmasuuruse enne püügile panekut üle, sest on esinenud juhtum, kus silmasuurus ei vastanud kotil olevale kirjele. Samas ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et A.B kõnealuste võrkude puhul silmasuurust oleks mõõtnud. A.B oleks pidanud enne võrkude väljastamist kaluritele, kontrollima üle silmasuurused. Kutselise kalurina pidi A.B vähemalt möönma, et olukorras, kus võrgud ei ole püügile paigaldatud isiklikult tema enda poolt ning ta ei ole isiklikult enne võrkude püügile paigaldamist kontrollinud võrkude silmasuurust, võib neid püügilt võttes tekkida olukord, kus püügivahendid (käesolevalt silmasuurus) ei vasta kehtestatud nõuetele. Samuti pidi A.B kutselise kalurina olema teadlik asjaolust, et veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul kalapüügiseaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et tunnistajatexxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt A.B püügil olnud väiksema silmasuurusega võrke ei peitnud ning need olid randudes kastides kõige peal.
2. Eeltoodust tulenevalt on A.B toime pannud

§ 81lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 9 14.

§ 81lg 1 karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et A.B süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on kohus tuvastanud, et A.B pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). A.B-le on etteheidetav üksnes see, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik võrkude väljaandmisel ja läks välja võtma võrke, mille silmasuuruses ei olnud tal võimalik veenduda. Kuigi karistuse määramisel tuleb arvestada ka seda, et A.B on üks kehtiv kriminaalkaristus - Karistusregistri väljavõtte (tl 22) kohaselt on A.B Tartu Ringkonnkohtu 29.03.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2993 süüdi tunnistatud KarS § 361 lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust, mille kandmiselt on A.B KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel vabastatud 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, katseaja algus 29.03.2018. a., on käesolevas asjas tegemist teiseliigilise süüteoga. Kuigi A.B rikkumise näol on tegemist tõsise rikkumisega

§ 71

lg 1 p 1 mõttes, peab kohus oluliseks, et A.B ei tekitanud oma tegevusega keskkonnale kahju. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxx on mõlemad ütlusi andes kinnitanud, et antud juhul ei mänginud olulist rolli asjaolu, et võrgu silmasuurus oli väiksem, kuna püütud kalad olid pigem suured. Lisaks on mõlemad tunnistajad väljendanud seisukohta, et tegemist oli pigem juhuslikku laadi rikkumisega. Menetlusaluse isiku A.B tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistus mõistmise põhimõttega kooskõlas olevaks karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. 15. Kohtu hinnangul on korrektne ka kohtuvälise menetleja konfiskeerimis- ja hilisem hävitamisotsustus tuginedes

§ 89lg-le 3 ja Kar

S § 83 lg-le

2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus VTMS § 132 p 2 alusel Keskkonnainspektsiooni 19.07.
3. a otsuse väärteoasjas nr 940019000174 osaliselt, s.o A.B-le mõistetud karistuse osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. VTMS § 132 p 2 alusel teeb kohus uue otsuse, mille kohaselt määrab A.B-le

§ 81lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Menetlusaluse isiku A.B kaebus rahuldada. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses muu hulgas menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 3 alusel on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, ning riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Riigikohus on olnud seisukohal, et väärteokaebuse esitaja on kohustatud hüvitama üksnes sellise menetluskulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest. Käesoleval juhul on 10 kaebus olnud ühe alternatiivi osas põhjendatud, mistõttu menetlusaluse isiku õigusabi tasu ja kulu kuuluvad hüvitamisele. Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks summas 1586,88 eurot (tl 41-42). Taotlusest nähtuvalt on kaitsja ühe töötunni maksumus 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsjal on kulunud väärteoasja nr 4-19-4172 materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ning kaebuse koostamisele kokku 4,5 tundi, 18.10.

1. a nõupidamisele kliendiga 0,5 tundi ning samal kuupäeval kohtuistungiks ettevalmistumisele 1,5 tundi, lisaks kohtuistungil osalemisele 20.11.
2. a 4 tundi. Kokku 10,5 tundi, millele lisandub sõidukulu. Kaitsja on koos taotlusega esitanud arved nr 19527 (tl 43) ja nr 19740 (tl 44), samuti maksekorraldused arvete tasumise kohta (tl 45-46). Kohus leiab et käesolevas väärteoasjas on kaitsja tasu põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu asja materjaliga tutvumisele ja kaebuse koostamisele 4,5 tundi, kuna esitatud kaebus oma sisult ja põhjendustelt on minimaalne võimalik, ka kogu tutvumist vajav väärteoasja maht on tagasihoidlik (36 lk). Kohus hindab asja materjaliga tutvumise ja kaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 3 tunnile. Ülejäänud osas loeb kohus õigusabi tasu ja kulu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud hüvitada riigi tuludest A.B kaitsjale makstud tasu 9 h õigusteenuse osutamise eest. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 1 20 eurot (ilma käibemaksuta), on osutatud õigusabi tasu 1080 eurot. Sellele lisandub sõidukulu 62,40 eurot, kokku 1142,40 eurot. Lisandub käibemaks 228,48 eurot, kokku 1370, 88 eurot. Nimetatud summa hulka on arvestatud käibemaks. Ülle Raag Kohtunik 11