26

(4)Karistuse kandmise algus 01.03.2006 ja lõpp 21.01.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.02.
2. Kinnipidamisasutusest B.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja riigikeele algtaseme eelkursuse. Murru Vanglas töötanud 02.12.200206.01.2003 ja 15.10.2007-25.02.
3. Vabanedes soovib elama asuda abikaasa Sevil B.P juurde notariaalselt vormistatud üürikorterisse aadressil Muhu 11-17 Tallinn. Murru Vanglas läbis 8 aasta jooksul väidetavalt kõik kutsealased kursused, tunnistusi ei oma. Vabaduses töökogemus ja tööharjumus puudub kuna isik on viibinud oma täiskasvanuelust suurema osa vanglas. 29.12.2009 seisuga on vabanemisfondis 2264 krooni ja tasumata võlanõudeid ca 5000 krooni. Kinnipeetava abikaasa on töötu. Majanduslikult tuleb kinnipeetava abikaasa toime ema abil, kes maksab korteriüüri ja kasvatab abikaasa last. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat materiaalselt tuttavad (lähtudes pikkadest karistustest, on küsitav seaduskuulekate tuttavate toetus). Kuna abikaasat toetab majanduslikult ema ja kinnipeetaval töökoht puudub võib majandusliku toimetuleku puudumist pidada uue kuriteo sooritamise riskiks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Enamus toimepandud kuritegusid on isikuvastased esimese astme kuriteod. Karistust kannab 1993 aastast. Viimane kuritegu: alkoholi tarvitamine vanglas, mis on sooritatud kuritegudest kõige kergem. Oht seisneb selles, et kinnipeetav on suuteline külmavereliselt tekitama füüsilisi kahjustusi teisele isikule, millega võib kaasneda isiku surm või kehavigastuste tekitamine. Oht on kõrge, kui kinnipeetav viibib alkoholijoobes või tal tekib konflikt teiste isikutega. Arvestades kinnipeetava pikka kriminaalset minevikku ja toimepandud kuritegusid ei ole välistatud, et ta vanglast vabanemise korral paneb toime uusi samalaadseid kuritegusid. Riskihindamise analüüsi põhjal võib väita, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peale vabanemist on 40% (keskmine) ja seksuaal- ja vägivallakuritegudes süüdimõistmise tõenäosus 5 aasta jooksul peale vabanemist 23-40% (keskmine). Tulemuste põhjal võib öelda, et B.P puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse risk keskmine. Viru Vangla leiab, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (vägistamine, kahe inimese julm tapmine), samuti vangistuses toimepandud üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine ja vanglas alkoholi tarvitamine, ei ole B.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Vaatamata sellele, et eelmise arvamuse koostaja toetas B.P tingimuslikku ennetähtaegset vabastamist, käesoleva arvamuse koostaja teeb ettepaneku mitte vabastada tingimisi ennetähtaega B.P, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, riski suurendab nõrk sotsiaalne võrgustik, puudub materiaalne toetus ja kehtivad dokumendid ning elukoht ei ole kindel. B.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elamis- ja tööluba on tal pikendatud aasta võrra.. Talle on garanteeritud töö- ja elukoht. distsiplinaarrikkumised ei ole aga niivõrd tõsised. Tema Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kaitsja leidis, et süüdismõistetu saaks resotsialiseeruda, peaks tema kriminaalhoolduse aeg olema vähemalt 2 aastat ehk just praegu on kõik tingimused ja alused B.P ennetähtagse vabastamiseks loodud. Tema karistusaeg lõpeb jaanuaris 2012 ja ta viibib vangistuses alates 1993 aastast. Kaitsja esitas kohtule garantiikirja, millest nähtub et xxx xxx tagab B.P-le töökoha palgaga 9000 krooni.. Toimikus on tegelikult kaks krkminaalhooldaja arvamust, üks kriminaalhooldaja oli nõus vabastamisega, viimane kriminaalhooldaja on teisel seisukohal. Kaitsja leiab, et sisuliselt mõlemad arvamused on jõus ja arvestatavad. Peale kogu karistusaja ärakandmist vabaneb süüdimõistetu ilma kriminaalhoolduse määramiseta. Tegelikult aga süüdimõistetu vajab seda. Oleks mõistlikum vabastada praegu kriinimaalhooldusele. 2

(4)Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetul puudub töökoht ja iseseisva sissetuleku allikas. Isik varem korduvalt karistatud, korduvalt viibinud ka vangistuses. Ka karistust kandes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et B.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korral kohtulikult karistatud. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on isikuvastased esimese astme kuriteod. Narva Linna Rahvakohtu 25.03.1985 kohtuotusega mõisteti ta süüdi vägistamises ja varguses ja karistati vangistusega 8 aastat. Vabanes vangistusest 11.09.1992 ning uue, esimese astme kuriteo tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, ähvardamise, röövimise pani toime ligi 9 kuud hiljem 07.06.1993. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest karistati teda Narva Linnakohtu 30.11.1994 kohtuotsusega 15-aastase vabadusekaotusega. Kaks viimast kuritegu pani B.P toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 21.11.1996 kohtuotsusega karistati teda üliraskete kehavigastuste tahtliku tekitamise eest 7-aastase vabadusekaotusega. Nimetatud otsusele liideti osaliselt Narva Linnakohtu 30.11.1994 otsusega kandmata karistus 11 aastat 6 kuud 17 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. Harju Maakohtu 01.03.2006 kohtuotsusega karistati teda alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 2-kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Harju Maakohtu 21.11.1996 otsusega kandmata karistus 5 aastat 8 kuud 20 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused B.P puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud nelja distsiplinaarkaristust. B.P isiklikust toimikust on näha, et 31.03.2005 karistati teda kartseriga 10 päeva katseajaga kuus kuus, kuna ta ei allunud vanglaametniku korraldusele pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles lasta end läbi otsida, vaid lahkus omavoliliselt eluosakonda. 07.04.2006 karistati teda kartseriga 15 päeva, kuna ta elukambri läbiotsimisel ähvardas vangla teenistujaid füüslise vägivallaga. 11.09.2009 karistati noomitusega ja 23.09.2009 karistati ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega keelatud esemete omamise eest. Samas on isiklikust toimikust näha, et kinnipeetavat on veel 22.01.2010 karistatud noomitusega enda kambrist ukse vahelt A-4 formaadis lehe andmisest teisele kinnipeetvale. Samas viimased on rikkumist on toime pandud peale viimast 18.05.2009 kohtuistungit, kus arutati B.P tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus arvestab, et kehtivad distsiplinaarrikkumised on määratud vähemohtlike rikkumiste eest, need ei ole seotud ähvardamise või korralduste eiramisega Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole B.P oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 3

(4)Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja riigikeele algtaseme eelkursuse. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse ajal töötanud (keevitajana ja puidutööstuses), on läbinud erinevaid kutsealaseid kursuseid. Süüdimõistetu selgitas, et elamis- ja tööluba on pikendatud aasta võrra. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama abikaasa Sxxx xxx üüritud korterisse aadressil xxx Tegemist on ühetoalise korteriga, elamistingimused on rahuldavad, kuid elukoht ei ole kindel, kuna korteri üüri maksab kinnipeetava abikaasa ema ja ei ole kindel kas, Sxxx xxxma jätkab ka kinnipeetava vabanemisel korteriüüri maksmist. Vabanemisel on kinnipeetaval töökoht ( garantiikiri on esitatud) ja kindel sissetulek. Pere majanduslik olukord on aga probleemne. Kinnipeetava abikaasa on töötu. Majanduslikult tuleb Sxxx Sxxxtoime ema abil, kes maksab korteriüüri ja kasvatab Sxxx Sxxx last. B.P puhul võib alkoholi ja narkootikumide tarvitamine suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades B.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ( vägitamine, 2 inimese julm tapmine) ja vangistuses viibides ( pani toime 2 kuritegu- üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise ja alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise ning 5 distsiplinaarrikkumist, on ähvardanud vanglateenistujaid füüsilise vägivallaga), on kohus seisukohal, et B.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Ringkonnakohus on oma 09.06.2009 kohtumääruses märkinud (lk 39 kohtutoimik), et B.P vangistusest ennetähtaegne vabanemine tulevikus sõltub tema edaspidisest käitumisest. Peale seda on B.P toime pannud kolm distsiplinaarrikkumist. Kohus veel kord juhib süüdimõistetu tähelepanu sellele, et enda käitumisele tuleb anda adekvaatse hinnangu ja teha püüdlusi distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest ärahoidmiseks. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel 1 aasta 10 kuud 9 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Abikaasa Sevil B.P toetus süüdimõistetule on positiivne nähtus, kuid see ei kaalu üle B.P toime pandud kuritegude asjasolusid ja tema varasemat elukäiku tervikuna. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades B.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine praegu õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.P temale Harju Maakohtu 01.03.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.04.10 №oremreferent Liivi Õin Liivi Õun 4