Obsah (7)
§ 76§ 75§ 78§ 121§ 199§ 64§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6170 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reban
§ 76lg-st 3 ja Kr
MS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lgst 3, kohtunik määras:
- Vabastada Vitali Aleksejev temale Tartu Maakohtu 07.01.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-6170 mõistetud liitkaristuse 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 2.
§ 76
lg 4 alusel määrata Vitali Aleksejev katseaeg 1 aasta käesoleva määruse jõustumisest arvates. 3. Kohustada Vitali Aleksejevit järgima katseajal
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1
(4)• • • • • kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx; kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.
§ 75
lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrata Vitali Aleksejevile katseajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; • asuma tööle või võtma end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vabanemisest arvates; • teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 5.
§ 78
p 2 kohaselt hakata Vitali Aleksejevi katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
- Määrus Vitali Aleksejevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale.
- Välja mõista Vitali Aleksejevilt menetluskuluna riigituludesse 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-08-6170, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vitali Aleksejev on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.01.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-6170
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ning
§ 199
lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks üks aasta vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 01.02.2006.
a. Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1309 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 üks aasta 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 09.12.2007. a. Kohtuotsus jõustus 23.01.2009. a. Seega lõppeb kinnipeetava karistusaeg 28.05.2009. a. 2
(4)Tartu Vangla poolt kohtule esitatud Vitali Aleksejev iseloomustusest ilmneb, et distsiplinaarkorras ei ole süüdimõistetut vanglas viibimise ajal karistatud. Kinnipeetava enda kinnitusel asub ta vabanemisel elama oma ema D. A. juurde xxx. Samas elab ka kinnipeetava 8 aastane õde A. A.. Samuti on kinnipeetav kinnitanud, et asub tööle xxx. Süüdimõistetu on kuriteo toime pannud katseajal alkoholijoobes. Seetõttu on iseloomustuse koostajad pidanud peamiseks riskiteguriks alkoholi ning vabanemise puhul soovituslikuks alkoholi sõltuvusprogrammi läbimist. Kinnipeetaval on säilinud suhted ema ja õe E. E.-ga. Toetavate suhete olemasolu aitab kinnipeetaval endale seatud eesmärkidele kindlaks jääda. Kinnipeetav ise on avaldanud, et enesekontrolli kindlustamiseks vajab ta kriminaalhooldaja abi. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et kinnipeetava ema võtab Vitali Aleksejevi hea meelega enda juurde elama. Samas selgitas ema, et ei suuda tagada poja õiguskuulekat käitumist. Ema loodab pojast majanduslikku tuge. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole Vitali Aleksejevi lootused xxx tööstuses tööd saada põhjendatud. Seda nii käesolevaks ajaks välja kujunenud majanduslikku olukorda, kui ka kinnipeetava vähest töökogemust ja puudulikku haridust silmas pidades. Vabanemiseks endale seatud eesmärkide saavutamata jäämist näeb kriminaalhooldaja olulise ohu Vitali Aleksejevi õiguskuulekale käitumisele. Siiski on kriminaalhooldaja kinnipeetava poolt emale saadetud kirjadega tutvumisest järeldanud, et Vitali Aleksejev kahetseb oma tegusid ja on vangistuse ajal ellusuhtumist positiivses suunas muutnud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise riski suurendavateks teguriteks alkoholi tarbimine ja negatiivse mõjuga suhtlusringkond. Kriminaalhooldusametniku arvates tuleks Vitali Aleksejev ennetähtaegselt vabastada kuna kriminaalhooldus aitaks kinnipeetaval vabadusega kohaneda ja endale reaalseid eesmärke seada. Seetõttu oleks Vitali Aleksejevi ennetähtaegne vabastamine ka ühiskonna turvalisuse huvides. Prokurör nõustus ennetähtaegse vabastamisega. Vitali Aleksejev ise selgitas, et ta vajab vabaduses kriminaalhooldusametniku tuge, et asuda õiguskuulekalt elama. Kaitsja palus Vitali Aleksejevi taotlus ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldada. Kohtu seisukoht
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Vitali Aleksejev temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas
§ 76
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldus ja erinevate võimaluste andmine karistuse kandmiseks vabaduses, ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Asja materjalidest nähtub, et tal on olnud probleeme alkoholiga ning osa kuritegusid on toime pandud grupis. 3
(4)Kohus peab Vitali Aleksejevi ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Kohtu arvates viitavad nii Tartu vangla iseloomustuses, kui ka kriminaalhooldusametniku arvamuses esile toodud süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid, eelkõige alkoholiprobleem ja õigusrikkumiste toimepanemine grupis, vajadusele toetada ja kontrollida kinnipeetavat ka pärast vangistusest vabanemist. Allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kinnipeetavale sellist tuge. See loob suurema tõenäosuse vältida vabanemisega kaasnevast elukorralduse muudatusest tingituna kriminaalkorras karistatud isikute mõju alla või alkoholist või narkootilistest ainetest sõltuvusse sattumist. Kohus peab siinjuures oluliseks, et süüdimõistetu on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud suhtumist oma käitumisse ja hoiakutesse ning hindab kõrgelt õiguskuuleka käitumisega kaasnevaid hüvesid. Ka arvestab kohus sellega, et Vitali Aleksejevi karistusaja lõpuni on jäänud 1 kuu ning ta ise on soovinud kriminaalhooldaja tuge vabanemisel. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et Vitali Aleksejev vabastamine käesoleval ajal on ühiskonna turvalisuse huvides. Vitali Aleksejev ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt
§-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Katseaega tuleb
§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.
Katseajal allutatakse süüdimõistetu
§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.
Silmas pidades aga asjaolu, et süüdimõistetu on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
§ 76
lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka
§ 75
lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on kriminaalkorras karistatud. Vitali Aleksejevi paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda
§ 75
lg 2 p 4 alusel kohustada võtma end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vabanemisest arvates ning esimesel võimalusel tööle asuma. Kohtuistungil osales süüdimõistetu soovil riigi poolt määratud kaitsja, mistõttu peab kohus põhjendatuks Vitali Aleksejevilt välja mõista õigusabikulud summas 330,40 krooni. Kohtunik Rutt Teeveer 4
(4)