(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 17.12.2010.a ja lõpeb 30.05.2013.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 28.11.2011.a (Viru Maakohtu 03.05.2010.a otsuse alusel kannab Andrei Kozlov vangistust alates 28.05.2010.a). Andrei Kozlov esitas 30.09.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 23.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on Andrei Kozlovi kandmata karistusaeg 1 aasta 4 kuud 19 päeva vangistust. Andrei Kozlov on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral: 1) 22.03.1996.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 13.03.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 3) 01.06.1999.a Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud vabadusekaotust; 4) 18.06.2002.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 5) 29.10.2002.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 – KarS § 22 lg 2, § 25 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta vangistust; 6) 17.04.2003.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1, § 141 lg 2 p 1, § 115 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3 – KrK § 15 lg 2 järgi 4 aastat vangistust; 7) 05.12.2007.a Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 30 päeva vangistust,

(3)Andrei Kozlov ise arvas, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Ta selgitas, et oli varem rumal ja ei saanud aru muutuste vajalikkusest. Praeguseks on võrreldes varasema ajaga olukord muutunud. Ta on otsustanud alkoholi edaspidi mitte tarvitada. Kuna tal on väike poeg, soovib ta perekonda aidata ja püstitanud endale eesmärgi tööle asuda ning elada seaduskuulekalt. Vabanemise korral on ta nõus läbima sotsiaalprogramme, kui neid talle pakutakse. Kinnipeetava arvates näitab see, et ta on häälestatud tõsiselt ja ei soovi vangistusse tagasi sattuda. . KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Andrei Kozlov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Kozlov on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Ka vangistuses on ta viibinud korduvalt. Vaatamata varasematele karistustele, ei ole ta teinud järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava pingutused mõtlemise muutmiseks ja otsustused alkoholist loobuda on tunnustamist väärt ning võiks aidata teda edasiselt vabanedes asuda õiguskuulekale teele. Samas tema käitumine vangistuses ei kinnita, et need muutused ka tegelikkuses aset on leidnud. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel omab ta 12 kustumata karistust. Enda ütluste kohaselt oli viimane karistus määratud alles detsembris 2011.a, mida toimik ei kajasta. Rikkumiste tõsidus nähtub määratud karistustest – kümnel viimasel korral on teda karistatud kartseriga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks puuduvad kohtul andmed selle kohta, kas kinnipeetaval on olemas elukoht, kuhu ta saaks elama asuda, kui teda vabastatakse koos allutamisega elektroonilise valve alla. Elukoht, mille Andrei Kozlov esialgselt on avaldanud, ei vasta elektroonilise järelevalve tingimustele – puudub korteriomaniku nõusolek. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav teise võimaliku elukoha, kuid kohtul puuduvad andmed selle elukoha sobivuse kohta elektroonilise valve kohaldamiseks ning ka kirjalikud nõusolekud korteriomanikult ning teistel korteris elavatelt täisealistelt isikutelt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Andrei Kozlov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus