MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4. RESOLUTSIOON Kohaldada B.U suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades B.U käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt
lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada B.U käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 2 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada B.U käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p 2, 2 ,4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. - Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, B.U-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 04.11.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.U kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. B.U tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.10.2014 otsusega süüdi
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. B.U tunnistati süüdi
lg 2 p 5,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistus. B.U tunnistati süüdi
Vastavalt
lg-le 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti B.U-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja B.U karistati vangistusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.02.2013 kuni 05.02.2013, s.o 2 (kaks) päeva, alates 06.05.2013 kuni 08.05.2013, s.o 3 (kolm) päeva, kokku 5 (viis) päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.04.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot ning mõisteti B.U-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ja rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot. Vangistuse kandmise alguseks loeti 10.03.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav B.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata 1 B.U-le
2 3 Kohtuistung Kinnipeetav B.U avaldas kohtuistungil, et tegelikult kavatseb ta pärast vabanemist ära sõita xxxx, kus teda ootavad sõbrad ja on võimalik saada töökoht. xxxx jäädes ei ole tal töökohta ega vanemaid, kes teda abistaks ja tal puuduvad elatusvahendid, samas on tal vaja aidata oma väikest tütart. Isa on surnud 2007.a. xxxx ja ainsaks lähedaseks siin on tädi. Kinnipeetav palub enda suhtes mitte kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna tegemist on isikuga, kelle puhul on väga kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks. Prokurör märgib, et B.U on kriminaalkorras karistatud 7- korral ja reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalsete vangistuste näol, aga ka 2-l korral karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Prokurör juhtis kohtu tähelepanu ka asjaolule, et Viru Vangla ei toetanud B.U tingimisi ennetähtaega vabastamist seoses korduva kuriteo toimepanemise kõrge tõenäosusega. Samas B.U allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta ei suuda iseseisvalt materiaalselt hakkama saada ja seetõttu paneb toime kuritegusid. Allutamisel käitumiskontrollile saaks B.U tuge krimiminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda vabaduses olles. Prokurör on seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 24 kuud lisaks vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et B.U suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (
) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
B.U kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 07.10.2014 otsusega
lg 1 § 199 lg 2 p 5,9 ja § 121 järgi mõistetud liitkaristust 2 aastat 9 kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 04.01.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. B.U on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguste, röövimiste ja kelmuste eest. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole B.U käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohustatud on nii juriidilised kui ka eraisikud. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, et isik saaks materiaalset kasu. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning ei oma seaduslikku sissetulekut. Enne viimast vangistust ametlikult töötanud ei ole. Vabanemisel on garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx, mis on positiivne olukorras, kus isikul on hulgaliselt tasumata nõudeid. Isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav ise alkoholiprobleemi ei tunnista ning narkovõõrutusravi kohaldamisega nõus ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seega on olemas ka arvestatav tõenäosus, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt B.U puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 62 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 52%. Vangla hinnangul võib kinnipeetav käituda impulsiivselt, tagajärgedele sageli ei mõtle. Isik ei oska oma probleeme lahendada seaduslikul teel, ei mõista teiste isikute seisukohti. Seoses 4 5 süstemaatiliste varavastaste kuritegude toimepanemisega on kinnipeetaval tekkinud kuritegelikud hoiakud, mille kohaselt selline käitumine on normaalne ja teistmoodi ei olegi võimalik elada. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav kohati negatiivselt ja võib olla ebaviisakas. B.U on varasemalt kahel korral määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla. Ühel korral rikkus ta kontrollnõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Teisel korral kulges katseaeg kriminaalhooldaja hinnangul küll rahuldavalt, kuid B.U siiski rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.U puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et B.U vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb B.U suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist.
lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks B.U käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks
lõikes 1 sätestatud kohustustele ka
1 Kui B.U ei täida
tulenevaid nõudeid, siis
lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames
pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 16. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 16.12.2015 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-14-6598 jõustus (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent 5 03.02.2016 Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.