1-13-11129/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11129 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Janos Aedmäe (isikukood 39512230017), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohus 27.01.2014 otsusega tunnistas Janos Aedmäe süüdi Kars § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistas teda
7. aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 2 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Pärnu Maakohtu 08.07.2013 otsusega 3 aastat 4 kuud vangistust, millise jättis KarS §-e 74, 75 rakendades tingimuslikult
8. aasta pikkuse katseajaga kohaldamata. J. Aedmäe rikkus aga katseaja tingimusi, mistõttu Pärnu Maakohus pööras 03.03.2015 määrusega tema karistuse täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2015 ja lõpeb 23.08.
10. Viru Maakohus 11.11.2017 määrusega jättis J. Aedmäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult alljärgmised. 2.1 Maakohus luges positiivseks kinnipeetava töötamise vangla tööhõives, põhikooli lõpetamise, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja joogas osalemise, AN nõustamisel käimise, toiduvalmistamise kursuse läbimise, kunstiteraapiast osavõtu ning õpingute alustamise
11. klassis. Heaks hindas kohus ka J. Aedmäe vabanemisjärgsed elutingimused – lähedaste toe ja elukoha olemasolu. Samas ei pidanud maakohus eeltoodut kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks siiski piisavaks. 2.2 Nimelt luges kohus olulisemaks, et J. Aedmäel on 2 kehtivat kriminaalkaristust, käesolevat (esimest) vangistust kannab ta röövimise eest, varem on teda karistatud asja omavolilise kasutamise eest vägivallaga, kehtivaid väärteokaristusi on 20 ja kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud kontrollnõudeid. Ehk siis eelnevast järeldub, et J. Aedmäe uue kuriteo risk ei oleks madal või väheoluline. Puudub alus arvata, et ta hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu elama. Vastupidi, võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatuid reegleid omakasu eesmärgil taas. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt iseloomustab J. Aedmäe kuritegusid vägivalla kasutamine ja materiaalse kasu saamine, soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, mõjutatavus ja tegutsemine grupis. Uute kuritegude riskifaktoriks on seegi, et süüdimõistetul on täitmata nõuded seisuga 02.11.2016 summas 8180,44 eurot. 2.3 Maakohus pidas ilmekaks veel ka asjaolu, et kriminaalhoolduse kestel oli J. Aedmäe rikkunud just alkoholi ja muu keelatud aine tarvitamise keeldu koguni neljal korral. Isikut ei aidanud ka alkoholivastane ravi, millele ta andis oma nõusoleku. Kriminaalhooldus oli lõpetatud ja karistus täitmisele pööratud just selle probleemi tõttu. Kohus ei leia, et nimetatud risk, s.o uute kuritegude toimepanemine seoses aine (alkoholi või narkootikumide) tarvitamisega, oleks praeguseks ajaks oluliselt vähenenud. J. Aedmäe puhul on varavastaste kuritegude vägivalla komponendiga sooritamise risk endiselt aktuaalne. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, näitab see, et ta ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
12. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse J. Aedmäe ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 J. Aedmäe on enda kinnitusel vanglas aru saanud, et vabaduses on parem ja uusi kuritegusid korda saata ei ole kasulik. Kriminaalhooldusel olles, samuti kuritegu toime pannes, oli ta 17aastane. Vanglas viibides on ta õiged järeldused teinud. Ta on käitunud õiguskuulekalt, osalenud õppetöös, sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Varasemalt rikkus ta kriminaalhoolduse kontrollnõudeid (alkoholi tarvitamine) ilmselt seepärast, et oli noor ja rumal ning ei teadnud, mida tingimisi vangistus tähendab ega osanud ka reaalset vangistust karta. Praegu vabaduses järgiks ta kontrollnõudeid ja ei tarvitaks alkoholi ega narkootikume. 3.2 J. Aedmäe leiab, et täitmata rahalised kohustused tema puhul riskifaktoriks ei ole, kuna vabaduses käis ta tööl, on olnud tööga hõivatud vangistuses ning tööharjumus on säilinud. Vanglast pääsedes asuks ta kohe seaduslikult tööle ja maksaks rahalisi nõudeid. Suure tõenäosusega saaks ta tööle asuda oma viimases töökohas. Lisaks on tal pere, kellelt toetust saada. 3.3 J. Aedmäe märgib, et riskiteguriks ei oleks ka alkoholi tarvitamine. Ta ei ole vanglas alkoholi pruukinud, on oma sõltuvusprobleemiga tegelenud ning ta laseks endale vabaduses kindluse mõttes ampulli panna. Ka kriminaalhooldusel viibimine oleks hea, kuna aitaks tal kohaneda, oma käitumist kontrolli all hoida ja annaks võimaluse tõestada, et vanad käitumismustrid on tema elust kadunud. Tema karistuse eesmärgid on täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Aedmäe tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud.
14. Nimelt ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks vabastada J. Aedmäed vangistusest ligikaudu 1 aasta 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli 2 2 nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et J. Aedmäe uue kuriteo riskitegurina on vaadeldavad nii temal tuvastatud alkoholisõltuvus, mõjutatavus kui tegutsemine grupi mõjul. Tõsi, käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene ning ta on sel ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Sealhulgas ei ole põhjendatud arvata, et olulisima riskitegurina oma sõltuvusprobleemi oleks J. Aedmäe nüüdseks seljatanud. Selgub ju vangla koostatud iseloomustusest, et alkoholi tarvitas süüdimõistetu juba varases nooruses ning praegune muutus on toimunud vangla kontrollitud keskkonnas. Ehk siis ohtu, et J. Aedmäe vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Seda vaatamata kinnipeetava tõelisena paistvale vastavale motivatsioonile. On ta oma varasema käitumisega näidanud ju sedagi, et alkoholi (samuti narkootikumide) korduvast tarvitamisest ei hoidnud teda eemal ka esmase kohtuotsusega pandud vastav kohustus, alkoholivastane ravi ega karistuse täitmisele pööramise hirm.
15. Mis puutub J. Aedmäel vabaduses elukoha ja lähedaste toe olemasolusse, siis ei saa märkimata jätta, et ta pani kuritegusid toime vaatamata nimetatud hüvedele. Samuti ei olnud esmase kohtuotsusega mõistetud karistusel kinnipeetava jaoks sellist tähendust, et ta oleks käitumiskontrolliga kaasnevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Vabandusele, et J. Aedmäe oma east tulenevana karistuse tingimisi mõistmise tähendusest justkui aru ei saanud, määravat tähendust omistada ei saa. Nimelt oli süüdimõistetu kontrollkohustust rikkudes 19-aastane (mitte 17, nagu ta väidab kaebuses) ja talle oli selgitatud nii karistuse tingimisi kohaldamise tähendust kui eksimuste tagajärgi. Samuti tuleb jätkuvalt toonitada sedagi, et vaatamata noorele eale läbib kinnipeetava kuritegusid vägivaldsuse element ning vangla on tema uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul hinnanud 40 %, s.o risk on küllaltki suur. Seda riski ei saa kuidagi väiksemana vaadata ka seetõttu, et J. Aedmäe on väljendanud valmisolekut tööle asuda ja rahalisi nõudeid tasuda.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus