Obsah (5)
§ 313§ 179§ 175§ 75§ 1801-16-1792 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2016.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1792 (15270000138) Kohtukoosseis Kohtunik Igo
§ 313, § 315 lg 4 järgi 1
(18)1-16-1792 Tunnistada S.J süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui S.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 loetletud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda S.J-i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada S.J-i ühe
(1)aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest heastama kannatanute RG ja IK’le materiaalne kahju. Tõkendit S.J-i suhtes kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tunnistada D.K süüdi KarS § 209 lg 3 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus
(4000)neli tuhat eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui D.K ei pane ühe
(1)aasta ja kuue
(6)kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud Välja mõista S.J-ilt riigituludesse menetluskulud:
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 645 €,
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 494,24 € solidaarselt D.K-ga .
S.J tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700069145. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõista D.K `lt riigituludesse menetluskulud:
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 645 €,
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 494,24 € solidaarselt S.J-iga.
D.K tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700069158. Selgituseks märkida: 2
(18)1-16-1792 menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõista solidaarselt S.J-ilt ja D.K-lt
§ 175
lg 1 p 1 alusel kannatanu RG valitud esindaja kulud (tasu õigusabi eest) summas 1 000 € milline kanda kannatanu RG arveldusarvele BGŻ BNP PARIBAS PL68203000453110000000228390 SWIFT GOPZPLPW. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Vahur Krinal`i õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.h 20% käibemaksuga 494,24 €. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid Välja mõista solidaarselt S.J-ilt ja D.K-lt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128, § 132, § 137 § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel: - kannatanu RG poolt esitatud tsiviilhagi 7328,64 €, milline kanda kannatanu RG arveldusarvele BGŻ BNP PARIBAS PL68203000453110000000228390 SWIFT GOPZPLPW; - kannatanu IK kasuks 896,40 €, milline kanda kannatanu Swedbank AS arveldusarvele nr EE
- Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Faktilised asjaolud S.J-i süüdistatakse selles, et D.K juhatuse liige S.J , omamata kavatsust D.K ja RG vahel sõlmitud kokkuleppest kinni pidada ning tegelikult müüa D.K poolt RG 20 (kahtekümmend) 0,6-3-aastast pulli kogukaaluga 8000 kg ja hinnaga 1,5eurot/kg, koguväärtusega 12000 eurot, esitas juriidilise isiku huvides, varalise kasu saamise eesmärgil, 17.02.2015 RG ettemaksuarve summas 5000 eurot. Tekitades Poola Vabariigi kodanikule RG mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita, lõi S.J eesmärgiga saada varalist kasu, RG tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mistõttu tasus RG 25.02.2015 a. 5000 eurot D.K SEB panga arveldusarvele nr EE
- Raha laekus 26.02.2015 D.K arveldusarvele, misjärel osaühingu juhatuse liige S.J võttis pangaautomaadist, deebetkaarti kasutades, D.K pangaarvelt sularahana välja 26.02.2015 kella 23.31- 23.32 vahelisel ajal 4 korral kokku 3500 eurot ning 1450 eurot võttis pangaautomaadist välja 04.03.2015, millise tegevusega S.J omastas RG poolt D.K üle kantud 5000 eurot. Kuni käeoleva ajani ei ole D.K juhatuse liige S.J tagastanud RGpoolt tasutud ettemaksu 5000 eurot ega andnud üle loomi. Samuti süüdistatakse S.J-i selles, et tema , olles varem toimepannud kelmuse, 3
(18)1-16-1792 omamata kavatsust lepingutingimusi täita, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas D.K juhatuse liige S.J 07.06.2015 hilisõhtul Rapla maakonnas xxxxx alevikus xxx x IK soovi osta IK lehma ( nr 14112966) ja pulli (nr 16394667) ning lubas sõlmida tehingu teostamise kohta ostu-müügilepingu ning 7 päeva jooksul maksta IK lehma eest 336 eurot ja pulli eest 560.40 eurot. Tekitades IK mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita ja tasuda loomade eest, eesmärgiga saada D.K-le varalist kasu, lõi S.J IK tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu andis IK S.J-ile 07.06.2015 hilisõhtul Käru alevikus Oru 2 üle lehma ( nr 14112966) ja pulli (nr 16394667) koguväärtusega 896.40 eurot. D.K juhatuse liige S.J vormistas XXXX alevikus IK ostetud lehma ja pulli liikumise kaardi, millise esitas 12.06.2015 PRIA’le ja kaardi alusel liigutati PRIA põllumajandusloomade registris 12.06.2015 lehm numbriga 14112966 ja pull numbriga 16394667 D.K ’u nimele, kuid S.J lubatud ajal lepingut ei vormistanud ja jättis lubatud 7 päeva jooksul IK loomade eest tasumata. Omamata kavatsust lepingutingimusi täita, vormistas S.J D.K ’u juhatuse liikmena XXXX alevikus XXX X IK 07.06.2015 toimunud tehingu kohta ostumüügilepingu alles 10.07.2015, mille sisust tulenevalt müüs IK lehma numbriga 14112966 ja pulli numbriga 16394667 D.K ’le ning osaühing kohustus ostetud loomade eest tasuma 10 päeva jooksul IK arveldusarvele kokku summas 896.40 eurot, kuid jättis uuesti IK loomade eest raha maksmata ega tagastanud ka loomi, vaid 30.10.2015 liigutas põllumajandusloomade liikumise kaardiga pulli numbriga 16394667 D.K ’u nimelt Hereford Farm OÜ’u nimele ning viis pulli tapamajja, kus see 03.11.2015 tapeti. Kuni käeoleva ajani ei ole D.K juhatuse liige S.J IK loomade eest tasunud, millega on põhjustanud kannatanule varalise kahju 896.40 eurot. Seega, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitades D.K juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, IK`ile ja RG`le varalist kahju, pani S.J toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kelmuse. D.K ( registrikood XXX) juriidilise isikuna süüdistatakse selles, et D.K juhatuse liige S.J , omamata kavatsust D.K ja RG vahel sõlmitud kokkuleppest kinni pidada ning tegelikult müüa D.K poolt RG 20 (kahtekümmend) 0,6-3-aastast pulli kogukaaluga 8000 kg ja hinnaga 1,5eurot/kg, koguväärtusega 12000 eurot, esitas juriidilise isiku huvides, varalise kasu saamise eesmärgil, 17.02.2015 RG ettemaksuarve summas 5000 eurot. Tekitades Poola Vabariigi kodanikule RG mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita, eesmärgiga saada D.K-le varalist kasu, lõi S.J RG tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu tasus RG 25.02.2015 5000 eurot D.K SEB panga arveldusarvele nr EE891010220215655227. Raha laekus 26.02.2015 D.K arveldusarvele, misjärel juhatuse liige S.J võttis pangaautomaadist, deebetkaarti kasutades, D.K pangaarvelt sularahana välja 26.02.2015 kella 23.31-23.32 vahelisel ajal 4 korral kokku 3500 eurot ning 1450 eurot võttis pangaautomaadist välja 04.03.2015, millise tegevusega S.J omastas RG poolt D.K üle kantud 5000 eurot. 23.03.2015 kella 21:00 paiku ja 24.03.2014 kella 08 paiku, Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tuti külas, OÜ Krantsi Kõrtsi juures S.J keeldus RG loomade üleandmisest, samuti keeldus raha tagastamisest. Kuni käeoleva ajani ei ole D.K juhatuse liige S.J tagastanud RG poolt tasutud ettemaksu- 5000 eurot ega andnud üle loomi. 4
(18)1-16-1792 Samuti on D.K-le esitatud süüdistus selles, et omamata kavatsust lepingutingimusi täita, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas D.K juhatuse liige S.J 07.06.2015 hilisõhtul Rapla maakonnas XXXXX alevikus XXX X IK soovi osta IK’ilt lehm ( nr 14112966) ja pull (nr 16394667) ning lubas sõlmida tehingu teostamise kohta ostumüügilepingu ning 7 päeva jooksul maksta IK lehma eest 336 eurot ja pulli eest 560.40 eurot. Tekitades IK mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita ja tasuda loomade eest, eesmärgiga saada D.K-le varalist kasu, lõi S.J IK tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu andis IK S.J-ile 07.06.2015 hilisõhtul XXXX alevikus XXX X üle lehma ( nr 14112966) ja pulli (nr 16394667) koguväärtusega 896.40 eurot. D.K juhatuse liige S.J vormistas XXXX alevikus XXX X IK ostetud lehma ja pulli liikumise kaardi, millise esitas 12.06.2015 PRIA’le ning kaardi alusel liigutati PRIA põllumajandusloomade registris 12.06.2015 lehm numbriga 14112966 ja pull numbriga 16394667 D.K nimele, kuid D.K juhatuse liige S.J jättis lubatud tähtajaks lepingu vormistamata ja lubatud 7 päeva jooksul IK loomade eest tasumata. Omamata kavatsust lepingutingimusi täita, vormistas D.K juhatuse liige S.J XXXX alevikus XXX X IK 07.06.2015 toimunud tehingu kohta ostu-müügilepingu alles 10.07.2015, mille sisust tulenevalt müüs IK lehma numbriga 14112966 ja pulli numbriga 16394667 D.K’le ning osaühing kohustus ostetud loomade eest tasuma 10 päeva jooksul IK arveldusarvele kokku summas 896.40 eurot, kuid D.K jättis uuesti IK loomade eest raha maksmata ega tagastanud ka loomi, vaid 30.10.2015 liigutas D.K juhatuse liige S.J põllumajandusloomade liikumise kaardiga pulli numbriga 16394667 D.K’u nimelt Hereford Farm OÜ’u nimele ning 03.11.2015 pull tapeti tapamajas. Kuni käesoleva ajani ei ole D.K juhatuse liige S.J IK loomade eest tasunud, millega on põhjustanud kannatanule varalise kahju 896.40 eurot. Seega, tekitades D.K juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel IK ja RG varalist kahju, pani D.K toime KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kelmuse. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör esitatud süüdistuste juurde ning palus S.J süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust kohaldades KarS § 74 lg 1 alusel karistust tingimisi 3 aastase katseajaga, katseajaks allutada S.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.
§ 75
lg 2 p 1 alusel kohustada 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest heastama kannatanutele materiaalne kahju Samuti palus ringkonnaprokurör süüdi tunnistada D.K KarS § 209 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 4000 eurot. S.J ennast süüdi ei tunnistanud. Samuti ei tunnistanud ennast süüdi D.K. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistus on põhjendamatu ja tõendamata. Tegemist on tavalise tsiviilõigusliku tehinguga, kriminaalset selles midagi ei ole. Maakohtu seisukoht Alljärgnevalt analüüsib kohus S.J-i poolt läbi D.K kannatanute RGle pullide ja IK pulli ja lehma müüki vajadusega tuvastada kas isikule etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt kannatanu RG ja IK suhtes KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustele vastava teo toimepanemist ning juriidilise isiku D.K poolt kuriteo toimepanemist KarS § 209 lg 3 järgi. 5
(18)1-16-1792 Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et kannatanu RG kinnitas ristküsitluse käigus, et S.J-i ja tema poolt müüdavate loomade kohta sai esimese info RR`ilt. Tunnistaja RR andis kohtule samasisulisi ütlusi, viidates, et olles kuulnud, et S.J on loomad müüa, andis info edasi RG`le, kellele on varasemalt ka ise loomi müünud. Kannatanu RG sõnul tuli ta pulle esimest korda vaatama veebruaris 2015.a, kohtumise toimumist kinnitava asitõendina on esitatud foto RG`lt, kus S.J näitab oma loomi, foto väljatrükile lisatud käsikirjaliselt kuupäev 31.01.2015.a. RG sõnul nimetatud kohtumisel näitas S.J loomi, lepiti kokku hinnas ning selles, et kannatanu maksab ettemaksu. Kohtumisel S.J rääkis, et on loomade omanik, kirjeldas, millega neid toidab, rääkis kohast, kus loomi hoiti. Kohtumise juures oli ka tunnistaja MK, kes andis ütlusi, et on S.J-iga kohtunud kolmel korral, koos kannatanuga. Tunnistaja oma sõnade kohaselt oli lihaveiste üle vaatamise ning kannatanu ja süüdistatava jutuajamise juures. Loomade üle vaatamisel räägiti hinnast, mida ostetakse, räägiti ka sellest, et tasutakse osadena – ettemaks ja põhisumma. S.J kinnitas kohtus kannatanuga kohtumise toimumist veebruaris, kus lepiti kokku loomade (pullide) müügis, seega selles osas vaidlus puudub. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et S.J ja kannatanu on omavahel kohtunud, kannatanu eesmärgiga osta pulle, mille müügipakkumisest kuulis tunnistaja RR vahendusel ning kohtumisel on läbi räägitud tehingu olulised aspektid: mida ning millise summa eest ostetakse ning kuidas toimub tasumine. Asjaolu, et asjas on koostatud ettemaksu arve RG`le kinnitab toimiku materjalide hulgas koopia kuupäeva 17.02.2015.a kandev ist mille juures on ka ettemaksuarve tõlge. Nimetatud dokumendi kohaselt on kauba müüjaks D.K ning kauba saajaks XXXXXXXXX RG. Kannatanu ei mäletanud, millal sai ettemaksu arve. Tunnistaja MK sõnul andis S.J ettemaksu arve üle esimesel kohtumisel. 17.02.2015.a. on S.J saatnud kannatanule e-kirja e-posti aadressilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressile XXXXXXXXXXXXXX sisuga „Seb pank kood: eeuhee2x A/a EE891010220215655227 D.K“, lisatud ka kirja tõlge eesti keelde. Kuupäeva 21.03.2015.a kandva väljatrüki ja selle tõlke kohaselt on 25.02.2015.a RG XXXXXXXXX teinud ülekande D.K-le e-kirjas viidatud pangakontole summas 5000 € ning selgitusega tasu ( – ettemaks) pullide eest. Kohtuistungil kaitsja oli seisukohal, et ettemaksuarve on sisustatud hiljem, pärast ettemakse laekumist. S.J andis kohtus ütlusi, et tema ei ole mingit ettemaksu arvet esitanud, saatis meiliga ainult kontonumbri. Ka tunnistaja DT juhtis kohtuistungil tähelepanu ettemaksuarvel olnud vastuoludele, väljendades, et müüja andmed ei ole korrektsed – registrikood ei ole iseenesest VAT number, arvel on Swedbanga Swift-kood. Kõrvutades 17.02.2015.a ettemaksuarvet ning 17.02.2015.a S.J-i e-kirja kannatanule saab järeldada, et lisaks e-kirjale pidi S.J olema andnud veel muul viisil kannatanule ülekande teostamiseks vajalikku informatsiooni. Näiteks sisalduvad andmed D.K aadressi kohta ainult ettemaksuarvel, mis on kajastatud ka ettemaksu sooritamist kinnitaval väljatrükil. Siinkohal on oluline märkida, et ettemaksuarvel on märgitud Swedbank SWIFT/BIC:HABAEE2X, kuid e-kirjas Seb pank kood: eeuhee2x ning kannatanu poolset ettemaksu tegemist kinnitaval väljatrükil on makse saaja pangaks märgitud EEUHEE2XXXX AS SEB PANK. Vaadeldes koos kolme dokumenti 6
(18)1-16-1792 Swift-koodide osas, aga ka ettemaksuarve koostamise ja S.J-i poolt kannatanule saadetud e-kirja kuupäevi, on kohus seisukohal, et nii e-kiri kui ka ettemaksuarve on omavahel seotud. Nimelt, kui kannatanu oleks teinud ülekande ainult ühe (ettemaksuarve) või teise (e-kirja) alusel, ei oleks ta saanud andmete puudulikkuse tõttu raha ülekannet lõpule viia. Seega saab eelviidatud kõrvutuse alusel järeldada, et süüdistatav andis kannatanule ettemaksuarve, millele olid ekslikult märgitud vale pank ning Swift-kood ja e-kirjas edastas süüdistatav kannatanule korrektse info, millest tulenevalt sai kannatanu 25.02.2015.a. edukalt sooritada ülekande D.K pangakontole summas 5000 €. Kuigi kogutud tõendite baasil ei ole võimalik teha järeldusi konkreetse ettemaksuarve koostamise ja üleandmise aja kohta, on eelviidatud kõrvutusele tuginedes kohtu hinnangul ümber lükatud süüdistatava väide, et tema ei ole ühtegi ettemaksuarvet esitanud kannatanule. Kannatanu poolt üle kantud summa 5000 € laekumist kinnitab D.K SEB Pank AS pangakontoväljavõte, mille kohaselt on summa laekunud 26.02.2015.a., maksja, summa ning selgitus kattuvad 21.03.2015.a kuupäeva kandval väljatrükil oleva informatsiooniga. Raha laekumist pangakontole kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja DT D.K raamatupidaja, kelle sõnul sai ta laekumisest teadlikuks veebruarikuu konto väljavõttest, arvet temani ei ole jõudnud. Tehti raamatupidamiskanne ning summa pandi kliendi ettemaksukontole, on siiani seal (raamatupidamislikult). 26.05.2015.a SEB Pank AS vastusega Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 23.04.2015.a vastusele on edastatud D.K arvelduskonto nr EE 891010220215655227 väljavõte ajavahemikust 20.02-26.05.2015.a. Allkirjaõiguslikud isikud ettevõtte kontol päringud nimetatud ajavahemikul puudusid, Ettevõtte Internetipanga kasutajateks alates 04.11.2013.a. kuni päringu vastuse koostamiseni S.J ja alates 02.12.2013.a. kuni päringu vastuse koostamiseni DT. Vastusele lisatud konto väljavõttelt nähtub, et 26.02.2015.a kell 23.30-23.32 on kaardiga, mille viimased numbrid on 662469 ATM00653-st asukohaga Tallinna mnt 12 Rapla välja võetud sularaha neljal korral, kokku summas 3500 € ning 04.03 kell 8.29-8.30 on sama kaardiga (viimased numbrid 662469) ATM00065-st asukohaga Tallinna mnt 50 on välja võetud sularaha kahel korral kokku summas 1450 €. 26.10.2015.a vastuses Politsei- ja Piirivalveameti 12.10.2015.a täiendavale päringule on SEB Pank AS kinnitanud, et D.K arvelduskontolt number EE891010220215655227 on 26.02.2015.a deebetkaardiga number 4277243740662469 võetud välja sularaha AS-i SEB Pank pangaautomaadist EYP00653 (Tallinna mnt 12, Rapla) summas 3500 € ning 04.03.2015.a pangaautomaadist EYP00065 (Tallinna mnt 50, Rapla) summas 1450 €. Samas vastuses on AS SEB Pank edastanud andmed D.K arvelduskontoga number EE891010220215655227 seotud pangakaartide kohta alates konto avamisest 20.01.2013.a kuni 26.10.2015.a ning edastatud andmete kohaselt oli Visa Business deebetkaardi numbriga nr 4277243740662469 valdajaks S.J ning kaart suleti 28.08.2015.a. Seega võeti 26.02.2015.a ja 04.03.2015.a. D.K arveldusarvelt välja sularaha summas 4950 € deebetkaardiga, mille valdajaks oli S.J . Samas tunnistaja DT`il ei ole õigust raha pangakaardiga välja võtta. Raamatupidaja märkas, et raha on arvelt välja võetud ning tema sõnul sellisel juhul tehakse kanne, et raha läks pangast kassasse, mida rahaga konkreetselt tehakse, ei teadnud. S.J kinnitas kohtule antud ütlustes, et tema võttis eelviidatud kuupäevadel D.K kontolt välja sularaha 4950 €. Kannatanu RG kirjeldas oma ütlustes, et kokkuleppe kohaselt ettemaksu tasumine oli kinnitus, et kannatanu soovib loomi ning ülejäänu makstakse siis, kui peale laadimine 7
(18)1-16-1792 on, siis on näha kilogrammid, kannatanu sõnul on selline praktika kasutusel ka teistelt Eesti ettevõtetelt loomade ostmisel. Ostetavateks loomadeks pidid olema varasemalt S.J-i poolt neile näidatud loomad. Kannatanu sõnade kohaselt lepiti kokku, et dokumendid ajab korda S.J . Dokumendid pidid olema need, mis on Eestis, kannatanu kinnitas, et omalt poolt esitas ta S.J-ile kõik vajalikud dokumendid, kus oli kirjas firma nimetus ja koha nimetus, kuhu loomad viiakse, selle info andnud kannatanu S.J-ile esmakohtumisel. S.J oli oma sõnul kannatanult küsinud ostja andmeid: auto number ja muu, küsinud, et kuidas edasi saab tegutseda, peab sertifikaadi tellima 48 tundi ette. Tema sõnul kannatanu ei edastanud vajalikke andmeid. S.J-i sõnul suheldi SMS-idega, aga need säilinud ei ole, kuigi arvab, et neid on võimalik taastada ja kasutada kriminaalmenetluses. Kohtu hinnangul S.J-i väide, et suheldi SMS teel ning vestluse sisu oleks võimalik taastada on kohtu hinnangul paljasõnaline. Kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma kohtule reaalse võimaluse nende kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende kontrollimiseks pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlusest mis võimaldaks ning tuleks S.J-i kasuks tõlgendada. Tunnistaja RR, XXXXXXXXXX OÜ juhataja, selgitas kohtus, et töötab ettevõttes, mis tegeleb elusloomade eksporditranspordiga ning ta on kursis dokumentide vormistamisega. Kui soovitakse müüa 20 looma välismaale tuleb veterinaararstilt saada tõend, vorm 7, sertifikaadid välismaale ja dokumendi peab tegema isik, kes soovib loomi müüa. On oma sõnul teinud koostööd RG`ga, müünud talle loomi. Sertifikaatide tellimisest peab tema sõnul ette teatama 48 tundi, sellele lähevad kirja autojuhi nimed, litsents, kus tulevad peatused, transpordifirma ja number. Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse 14.10.2015.a vastuses Politsei- ja Piirivalveameti 13.10.2015.a päringule on välja toodud, et S.J ja D.K ei ole aastal 2015 esitanud Rapla Veterinaarkeskusele ühtegi taotlust loomade ja loomsete saaduste väljaveoks teise liikmesriiki. Rapla Veterinaarkeskus ei ole väljastanud ühtegi sertifikaati, kus kauba saatjaks on S.J või D.K. Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse (LKVetJS) § 46 lg 1 kohaselt avalikustab Amet nõuetekohasust tõendava sertifikaadi tüübi ja vormi ning tõendava ametniku allkirjastatava sertifikaadil oleva teabe loomade ja loomsete saaduste kaupa oma veebilehel. LKVetJS § 46 lg 4 kohaselt esitatakse sertifikaadi saamiseks Ameti kohalikule asutusele kirjalik taotlus vähemalt 48 tundi enne looma eksportimist või teise liikmesriiki vedamist. Vastavalt LKVetJS § 46 lg 1 regulatsioonile on Veterinaar- ja Toiduamet avalikustanud oma veebilehel vormid, muuhulgas ka vormi Taotlus sertifikaadi väljastamiseks loomade (kaasaarvatud paljundusmaterjal) väljaveol (http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=120, jrk nr 9). Nimetatud vormi kohaselt saab taotluse esitajaks olla ainult kauba saatja. Seega oli S.J , kui D.K seaduslikul esindajal, kauba ehk loomade saatjal kohustus taotleda väljaveoks vajalik sertifikaat, kuid vastavalt Rapla Veterinaarkeskuse vastusele ei ole S.J esitanud 2015 aastal ühtegi taotlust loomade ja loomsete saaduste väljaveoks teise liikmesriiki. Kohtuistungil S.J andis ütlusi, nagu ei oleks kannatanu edastanud talle 8
(18)1-16-1792 vajalikku informatsiooni nõuetekohase sertifikaadi taotlemiseks. Kohus peab süüdistatava sellesisulist väidet paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Kannatanu RG andis kohtus ütlusi, mille kohaselt on ta ka varem erinevatelt Eesti ettevõtetelt loomi ostnud. Tunnistaja RR avaldas kohtuistungil, et on ka ise kannatanule RG loomi müünud. Arvestades, et kannatanu on ka varasemalt ostnud Eestist loomi, on ta kohtu hinnangul teadlik, milliseid andmeid vajab kauba saatja nõuetekohase sertifikaadi taotlemiseks. Kannatanu kinnitas, et on vajalikud andmed S.J-ile andnud. S.J aga avaldas, et on andmeid küsinud SMS-i teel, kuid sõnumeid alles ei ole, kuigi arvas, et need on taastatavad. Kohus leiab, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversiooon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Seega süüdistatava kasuks saab tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus, mis konkreetseid asjaolusid arvestades on eluliselt usutav. Seega on tõendamata S.J-i väide, et kannatanu ei edastanud talle sertifikaadi taotlemiseks vajalikke andmeid, ning arvestades kannatanu isikuga on ka väheusutav, et tema isikuna, kes oli huvitatud loomade ostmisest ja on teadlik milliseid andmeid oli vaja esitada kauba saatjale sertifikaadi taotlemiseks, ei esitanud vajalikke andmeid, kuid siiski tuli loomadele järele. 23.03.2015.a Eestisse tulles oli kannatanul enda sõnul kaasas piisav summa loomade eest lõplikult tasumiseks. Kui kannatanu tuli pärast ettemaksu tasumist loomadele järele, siis oli S.J telefonis öelnud, et ei müü ühtegi looma, et kannatanu talle ei helistaks ega tuleks Eestisse ja ütles muid ebameeldivaid asju. Seejärel helistas kannatanu politseisse, kust võeti S.J-iga ühendust ning hiljem öeldi kannatanule politsei poolt, et järgmise päeva hommikul kell 09.00 laetakse loomad autole. S.J tuli järgmisel päeval kell 08.00 kannatanu ööbimispaika ning kordas eelmise õhtu telefonikõnes öeldut. Loomade mitte üleandmist ei olnud S.J kannatanule millegagi põhjendanud. Kannatanu RG võttis uuesti politseiga ülendust, kust öeldi, et S.J olevat ümber mõelnud ja tagastab raha. Raha ei ole kannatanule siiani tagastatud, kannatanu on oma sõnul telefoni teel mitu korda S.J-iga sellel teemal suhelnud. Tunnistaja MK kinnitas, et oli juures, kui mindi loomadele järgi, auto seisis, oldi valmis loomade laadimiseks, kui S.J ütles, et mingeid loomi ei tule. Tunnistaja sõnul küsiti kohe ettemaksu tagasi, pärast mida hakanud süüdistatav kannatanu RG suhtes agressiivseks muutuma, oli ebameeldiv, ähvardas. Muus osas kinnitas tunnistaja RG ütlusi, kirjeldades samuti politseisse helistamisi nii õhtul kui hommikul. Ka kinnitas tunnistaja, et sõitsid kannatanuga spetsiaalselt Eestisse S.J-iga kohtuma, selleks , et saada kätte kokkulepitud loomad. S.J-i sõnul oli ta alguses valmis loomi RG`le müüma, kokkulepe hinna osas oli, et eluskaalu alusel ning vanus kuni 3 aastat. Tema sõnul olevat ta pärast seda, kui küsimusele, et kuhu ülejäänud raha saab vastuseks saanud „potom“ (hiljem), et temal huvi puudub. Siis oli tekkinud arusaamatus ja kannatanu helistas politseisse. Õhtul kannatanuga rääkimist S.J eitas, öeldes, et kohale läinud välijuht. Küll aga käinud RG ööbimiskohas järgmisel hommikul, kus kannatanu olevat öelnud, et tahab ainult 5000 € eest pulle saada ja kõik. Kannatanu poolt üle kantud summa olevat läinud kulude katteks – loomade toitmine, kütus, et seda loomadele tuua. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.10.2015.a vastuses Politsei- ja Piirivalveameti 14.10.2015.a päringule on PRIA teatanud, et registreeritud loomapidaja D.K ei ole põllumajandusregistri andmetel kunagi loomi riigist välja viinud. Samas kannatanu ütluste kohaselt väitis S.J talle, et on varem teinud koostööd 9
(18)1-16-1792 türklastega. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on D.K juhatuse liikmeks S.J 04.11.2013.a ning esindusseose lõppemise kohta kanne puudub, ehk S.J on ka käesoleval hetkel D.K juhatuse liige. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. RK 3-1-1-82-04, 3-1-1-25-06, 3-1-1-13-06. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Ehk see on eelkõige tegevus, mis tekitab teises isikus väärkujutluse ja seisneb eelkõige suulises kirjalikus või konkludentses väites. Konkludentne on näiteks lepingu sõlmimine, millest teine pool järeldab täitmistahet. Eksimus on iga erinevus tegelikkuse ja ettekujutuse vahel. Igal juhul eeldab kelmus, et asjaolude moonutamine käiks sellise objekti kohta, mida vastav isik peab reflekteerima. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu või millegi talumist, mis viib petetu varalise seisu kahjustumiseni. Varaline kahju kannatanul peab lähtuma varakäsutusest, mille tagajärjel kannatanu varaline seis halveneb. Varaline kahju tõendatakse vastavalt samasusnõudele kannatanu varakäsutuse eelse ja järgse varalise seisu võrdlemisega. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult, tegelik kasu saamine ei ole oluline. Seega saab kohus teha järelduse, et antud juhul varalise kasu saamine kelmuse kui kelmuse koosseisupärane tagajärg on süüdlase varalise seisu parandamine. Saamine ei ole koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja tagajärge. Sellest tulenevalt jõuab kohus tõdemuseni, et varalise kasu reaalses kasutamises ( kannatanu RG poolt raha üle kandmise D.K arveldusarvele, sealt S.J-i poolt deebetkaardiga pangast raha väljavõtmine kujutab endast konsumeeritavat järeltegu. Kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks tuleb tõendada, et süüdistatavad on kannatanule loonud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, millest teine satub eksimusse. Kohtu hinnangul on S.J, nõustudes kannatanuga kohtuma, näidates talle loomi, leppides kokku loomade müügiga seotud olulised asjaolud ning andnud kannatanule ettemaksuarve, millise alusel viimane tegi varakäsutuse, loonud kannatanus ettekujutuse, et soovib müüa kannatanule 20 pulli. Oma usaldusväärsust kannatanu silmis tõsta püüdes väitis S.J, et on ka varem välismaalastele loomi müünud, mis aga kohtumenetluses kinnitust ei leidnud. Tegelikkuses S.J puudus soov kannatanule loomad müüa, mida kohtu hinnangul kinnitab asjaolu, et S.J ei ole teinud toiminguid loomade väljaveoks vajalike sertifikaatide 10
(18)1-16-1792 muretsemiseks. Nimetatud dokument on aga vajalik, et oleks võimalik nõuetekohaselt loomi ühest riigist teise viia. Kohtu hinnangul ei jätnud S.J nimetatud kohustust täitmata ekslikult. Kohtuistungil avaldas S.J asjaolusid taotluse esitamise ja vajalike andemete kohta, millest saab järeldada, et ta oli teadlik taotluse esitamise kohustusest ning teadlikult ei täitnud kohustust taotleda sertifikaat. S.J lepingu täitmise kavatsuse puudumist kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kui kannatanu saabus Eestisse loomi peale laadima, siis S.J mitte ei teavitanud kannatanut oma meelemuutusest, vaid ähvardas kannatanut selliselt, et viimane tundis ennast piisavalt ohustatuna pöördumaks abi palumiseks politsei poole. Olles S.J-i poolt eksitusse viidud tasus kannatanu ettemaksu arve alusel D.K arveldusarvele 5000 €, mille laekumine on ka tõendamist leidnud. S.J ja D.K ei ole käesolevani kannatanule tagastanud ettemaksuna saadud 5000 €, vaid on nimetatud summa ära kasutanud. Seega on kannatanu RG saanud varalist kahju ning S.J ja D.K varalist kasu. Alljärgnevalt analüüsib kohus kannatanu IK suhtes kelmuse toime panemist S.J-i ja D.K poolt. Kannatanu IK ja tunnistaja EK, kannatanu tütar, selgitasid kohtus, et oli vajadus kiirelt loomad ära müüa ning võeti lehest kuulutus. Tuttav kokkuostja oleks saanud tulla alles nädala pärast, kuid nii kaua ei saanud müügiga oodata. S.J-i kontakt leiti Maalehest, helistati päeval, loomadele tuldi järgi öösel. Kui loomad olid juba auto peale pandud ja hakati pabereid vormistama, andis kannatanu omalt poolt S.J-ile üle loomade dokumendid, kui selgus, et S.J ei ole ostu-müügilepingut kaasas. S.J lubanud ostu-müügilepingu tuua kahe päeva pärast. Lepingu puudumist loomade ära viimise hetkel ning lubaduse andmist tuua see kaks päeva hiljem S.J kinnitas, kuid tema sõnul ei olnud tal selle täitmiseks aega. Viimaks oli kannatanu tütar politseiga ühendust võtnud ja 10.07.2015.a tõi S.J lepingu, loomad anti üle juuni algul. Tunnistaja EK oma sõnul helistas ka PRIAsse ja sai teada, et loomad olid nädala jooksul ümber kirjutatud. 10.07.2015.a kandva kuupäeva ostu-müügi lepingu kohaselt müüs IK D.K-le lehma nr 14112966 ja pulli nr 16394667, kauba ostu-müügihinnaks kokku 896,40 €. Loomade eest tasumine lepingu kohaselt toimub 10 päeva jooksul ülekandega (arveldusarve number müüja kontaktides). Lepingu on allkirjastanud müüja IK (lepingul nimes kirjaviga) ning D.K nimel on lepingul allkiri, ilma allkirjastaja nimeta. Tunnistaja ja kannatanu sõnul oli kokkulepe, et raha loomade eest laekub 7 päeva pärast, kannatanu andis S.J-ile oma pangakonto numbri. Raha lubatud ajal ei laekunud, helistati korduvalt S.J-ile ja saadi erinevaid lubadusi: ei olnud aega, lubas tuua raha koju kätte. Tunnistaja Ene Käsper sõnul öelnud S.J temale otsekoheselt, et tal ükskõik, andke kohtusse, vaadake ise, et kaotajaks ei jää. Veel on tuvastatud, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.02.2016.a vastuses Politsei- ja Piirivalveameti 11.02.2016.a päringule on veise EE0014112966 loomapidajaks alates 12.06.2015.a D.K ning veise EE0016394667 loomapidajaks on 12.06-30.10.2015.a olnud D.K, seejärel 30.10-03.11.2015.a Hereford Farm OÜ, loom on tapamajas tapetud. Põllumajandusloomade liikumise kohta IK`ilt D.K-le on koostatud taotlus nr LR2059928. Samalaadne dokument on kohtutoimikus ka veise EE0016394667 liikumise kohta D.K-lt Hereford Farm OÜ-le. Kohtule on esitatud 11
(18)1-16-1792 tõendina veise EE0016394667 pass A2544703, millel on kajastatud looma liikumised ning veise tapmise kuupäev 03.11.2015.a. S.J oli oma sõnade kohaselt soov IK`ile loomade eest maksta, kuid ettevõttel olid täitmata rahalised kohustused riigi ees, samas avaldas S.J lootust maksta kannatanule loomade eest veel selle aasta sees. Kohus leiab, et kelmuse ühe elemendi pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib olla tegemist nii väliste kui sisemiste maksmisvalmiduse asjaoludega RK 3-1-1-98-09 p
- Seega on kohtul oluline tuvastada, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdistatav oli juba enne lepingu sõlmist teadlik oma võimetusest lepingu tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse teel eksitusse on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Kohtuliku uurimise käigus tunnistas süüdistatav, et firmal puudusid rahalised vahendid ning kohustused riigi ees olid täitmata. Nimetatud tahtlust mitte täita kohustust on ilmekalt selgitanud ka kannatanu, kes kinnitas, et loomade järgi tuldi, samas jäeti lepingu blanketid kaasa võtmata, peale seda kui kannatanu tütar helistas mitmeid päevi hiljem politseisse alles siis tõi süüdistatav lepingu projekti. Peale lepingu sõlmimist helistati kannatanu ja tunnistaja poolt korduvalt ja paluti summa 896,40 € üle kanda, mida süüdistatav ei teinud ega pole seda tänaseni teinud. Veelgi enam süüdistatav väitis, et tal ükskõik, andke kohtusse, vaadake ise, et kaotajaks ei jää. Seega süüdistataval S.J ja OÜ Jagol ei olnudki kavatsust ega võimalust võetud kohustust täita. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on D.K juhatuse liikmeks S.J 04.11.2013.a ning esindusseose lõppemise kohta kanne puudub, ehk S.J on ka käesoleval hetkel D.K juhatuse liige. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Vt ka RKKKo 3-1-1-82-04, 3-1-1-25-06, 3-1-1-13-
- Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt juriidilisele isikule normatiivse süü KarS § 209 lg 3 järgi. Kokkuvõtvalt asetas kohus tõendite hindamisel erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille tulemusel tekkis nimetatud kriminaalasjas olevate tõendite vahetul uurimisel siseveendumus, et kannatanu, tunnistajate ütlused, kirjalikud tõendid mida kohus ristküsitluse käigus uuris on sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt ja faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste ja kirjalike tõendite tõepärasuses ning eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et S.J lõi IK`ile ettekujutuse, et soovib kannatanult osta loomi ja nende eest tasuda, täpsemalt esialgselt suuliselt lubades tasuda 7 päeva jooksul loomade saamisest, mille tulemusel Iive Käsper andis S.J-ile , kui D.K esindajale, üle pulli ja lehma ning nende dokumendid. Tegelikkuses S.J ei olnud soovi loomade eest tasuda, loomade eest ei ole 12
(18)1-16-1792 käesolevani tasunud kokkulepitud summat 896,40 €. Loomi ei ole IK`ile ka tagastatud ning ühe looma (pulli) osas on tagastamine võimatu, kuna viimane on viidud tapamajja ja 03.11.2015.a tapetud. IK on saanud varalist kahju summas 896,40 € ning S.J ja D.K on saanud varalist kasu. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et S.J omamata kavatsust lepingutingimusi täita, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas D.K juhatuse liige S.J IK’ile soovi osta IK’ilt lehma ja pulli ning lubas sõlmida tehingu teostamise kohta ostu-müügilepingu ning 7 päeva jooksul maksta IK’ile loomade koguväärtusega 896.40 eurot, millega tekitas IKe mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita ja tasuda loomade eest, eesmärgiga saada D.K-le varalist kasu, lõi S.J IKe tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, jättes lubatud ajal lepingu vormistamata ja lubatud 7 päeva jooksul IK’ile loomade eest tasumata. Samasisuline süüdistus on esitatud ka D.K’le. Samuti D.K juhatuse liige S.J, omamata kavatsust D.K ja RG vahel sõlmitud kokkuleppest kinni pidada ning tegelikult müüa D.K poolt RG 20 pulli koguväärtusega 12000 eurot, esitas juriidilise isiku huvides, varalise kasu saamise eesmärgil, 17.02.2015 RG ettemaksuarve summas 5000 eurot tekitades RG mulje, et tal on kavatsus lepingutingimusi täita, eesmärgiga saada D.K-le varalist kasu, lõi S.J RG tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tõttu tasus RG 25.02.2015 5000 eurot D.K SEB panga arveldusarvele. 23.03.2015 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Tuti külas, OÜ Krantsi Kõrtsi juures S.J keeldus RG loomade üleandmisest, samuti keeldus raha tagastamisest. Kuni käeoleva ajani ei ole D.K juhatuse liige S.J tagastanud RG poolt tasutud ettemaksu- 5000 eurot ega andnud üle loomi. S.J-i’le ja D.K’le etteheidetavate tegude osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toodud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega S.J-i’le inkrimineeritud ja KarS 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemine ja OÜ Jagole etteheidetud teod KarS § 209 lg 3 järgi tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik 13
(18)1-16-1792 käituda normipäraselt. Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalustele isikule S.J-i ’le normatiivse süü KarS § 209 lg 2 p 1 ja D.K ’le KarS § 209 lg 3 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb S.J-i ’le subsumeerida KarS § 209 lg 2 p 1 ja D.K’le KarS § 209 lg 3 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ja tunnistada isikud süüdi. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isikute suhtes karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Karistuse raamidest rahalise karistuse kohus S.J suhtes välistab kuna KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette üksnes vangistuse. D.K ’le etteheidetud süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi näeb karistuseks üksnes rahalise karistuse. Kohus teinud kindlaks karistusraamid, tuleb hinnata süü suurust. Süü annab KarS § 56 järgi aluse isiku karistamiseks ja määrab põhijoontes ära milline peab olema kohaldatav karistus. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. S.J-i ja D.K huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas isikute süü neile etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud ning selles vaidlus puudub. Seejärel tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute vara mitteohustamisele tulevikus. KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb ette 1-6 aastat vangistust. KarS § 209 lg 3 näeb juriidilisele isikule sanktsioonina ette rahalise karistuse KarS § 44 lg 8 kohaselt 4 000-16 000 000 eurot. Kohtuliku uurimise käigus kohus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid S.J-i ja D.K suhtes ei tuvastanud. Nimetatud asjaolud on kriminaalmaterjalides kontrollitavad. KarS § 56 sätestab karistuse eripreventiivse ja üldpreventiivse eesmärgi. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes KarS § 56 lg 1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistavate poolt toimepandud süüline ja õigusvastane rünne kahjustas KarS §§ -de 209 lg 2 p 1, 209 lg 3 kaitstud õigushüvena omandi kaitseala. 14
(18)1-16-1792 Riiklik süüdistaja palus S.J-ile mõista karistuseks 2 aastat vangistust ning jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel karistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui S.J ei pane kolme aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja kontrollnõudeid. Kohus nõustub riikliku süüdistajaga selles osas, et isiku suhtes on põhjendatud eripreventsioonina kindlustamine ehk karistuse mõistmine vangistuse näol kohaldades karistusest tingimisi vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Karistuse osas leiab kohus, et 1 aasta ja kuus 6 kuud vangistust kohaldades KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid jättes mõistetud karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata kui S.J ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu on piisav, et isikut positiivselt mõjutada hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. S.J-i ’l kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. D.K suhtes taotles riiklik süüdistaja juriidilise isiku karistamist rahalise karistusega 4000 eurot. Kohus nõustus nimetatud seisukohaga osaliselt rahalise karistuse kohaldamisega miinimum määras s.o 4000 euro suuruse rahalise karistuse kohaldamisega, kuid arvestades osaühingu finantsilist seisu, täitmata kohustusi riigi ees, samuti arvestab kohus asjaoluga, et juriidiline isik on varem kriminaalkorras karistamata on põhjendatud ja otstarbekohane karistada D.K’t KarS § 73 lg 1,3 alusel jättes rahalise karistuse täitmisele pööramata kui D.K ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et füüsilisele ja juriidilisele isikule mõistetud karistus on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavaid ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda. Viimane on oluline seetõttu, et tahtlikult toime pandud süütegude eest süüdistatava süüle vastava õiglase karistuse mõistmise läbi taastab ja kinnitab kohus ka teiste inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorda. Kohtu hinnangul mõistetav karistus ei ole langenud alla piiri, mida kannatanud tunnetaks ebaõiglaselt leebena. Tsiviilhagide lahendamine VÕS § 128 lg 2-3 regulatsiooni kohaselt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Robert Grzymala pool esitatud tsiviilhagi. Kannatanu RG on esitanud asjas tsiviilhagi, milles palub välja mõista kuriteo toimepannud isikutelt talle kuriteoga tekitatud kahju summas 7328,64 €. Hagi kohaselt koosneb üldine kahjusumma pullide ettemaksust 5000 € ning transporditeenuse eest tasutud 2328,64 €, kokku on nõue 7328,64 €. Kuupäeva 21.03.2015.a kandev väljatrükk koos tõlkega kinnitavad ettemaksu 5000 € tasumist D.K arveldusarvele. Arve VAT 46/T/2015 koos tõlkega ja dokument nr 2015.05.28/171542/390098257 koos tõlkega näitavad, et RG on tellinud transporditeenuse loomade vedu summas 28659 zlotti ning on nimetatud summa ka tasunud. 15
(18)1-16-1792 Ettemaksu 5000 € näol on tegemist otsese varalise kahjuga, nimetatud summa on kannatanu üle kandnud D.K arveldusarvele, kohtumenetluses on tõendamist leidnud nii raha ülekandmise, kättesaamise, kui ka D.K seadusliku esindaja poolt selle pangakontolt välja võtmise ja ära kulutamise faktid. Transporditeenuse eest tasutud summa osas on kohus seisukohal, et tegemist on samuti varalise kahjuga VÕS § 128 mõistes. Nimelt on kannatanule nimetatud kulu tekkinud läbi süüdistatava tegevuse. Kannatanu ja tunnistaja MK ütluste kohaselt oli tellitud loomade transport ning Eestisse tuldi ainult selleks, et osta D.K-lt neile S.J-i poolt lubatud loomi. Teenus oli tellitud spetsiaalselt konkreetsete loomade Poola viimiseks ning kannatanu tuli koos veokiga Eestisse, saades alles siin teada, et tegelikkuses ta soovitud kaupa ei saa. Teenust pakkus Poola ettevõte (arve VAT 46/T/2015 rekvisiidid) ning vajalik oli kanda kulutused transpordivahendi Poola tagasi minekul, ehk täies ulatuses. Seega on transporditeenuse eest tasutud summa näol kohtu hinnangul tegemist kannatanule tekkinud otsese varalise kahjuga. Iive Käsper poolt esitatud tsiviilhagi. Kannatanu IK on esitanud tsiviilhagi summas 896,40 €, millele on tõendina lisatud 10.07.2015.a ostu-müügi leping. IK on saanud otsest varalist kahju, kuna on D.K esindajale S.J-ile üle andnud loomad, lehm ja pull, kuid ei ole loomade eest tasu saanud. Loomade väärtuses lepiti kokku loomade üleandmise juures suuliselt, summa on fikseeritud 10.07.2015.a kuupäeva kandvas lepingus. Lepingus oli loomade eest tasumise viisiks kokku lepitud ülekandega. Kannatanu sõnul ei ole loomade eest tasutud, sama kinnitas kohtuistungil ka S.J. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldumiseks peab süüdistatava teo ning tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos. S.J pani toime kelmuse, ehk kuriteo KarS § 209 mõistes, millega tekitas kannatanutele RG`le ja IKile kahju kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, ehk tegemist on õigusvastase kahju tekitamisega. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab RG ja IK`i tsiviilhagid täies ulatuses. Arvestades, et 16
(18)1-16-1792 mõlemale kannatanule kahju tekkimise põhjustasid S.J ja D.K ühiselt, tuleb tsiviilhagid välja mõista solidaarselt S.J-ilt ja D.K-lt. Menetluskulud
§ 180lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Menetluskulude loetelu on välja toodud
§ 175lg 1.
Käesolevas asjas on menetluskuludeks sundraha, tasu riigi õigusabi eest ning kannatanu valitud esindaja kulud.
§ 179
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva otsuse korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära ehk 645 €. S.J-i ja D.K määratud kaitsja Vahur Krinal on esitanud kohtule taotlusaruande, mille kohaselt kuulub talle hüvitamisele 494.24 €. Esitatud taotlus on esialgselt koostatud summale kokku 557.28 €, taotlusele on tehtud käsikirjalised parandused seoses muudatustega esialgselt planeeritud istungi toimumise ajakavas. Nimelt oli asjas planeeritud kohtuistung kahele päevale, kuid asjas toimud istung ühel päeval. Sellest tulenevalt ei muutunud riigi õigusabi toimingutele kulunud aeg, kuid vajalikuks ei osutunud kaitsja poolt taotluses märgitud sõidukulude kandmine 16.09.2016.a. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning vastab Justiitsministri poolt 26.07.2016.a. vastu võetud määruses nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel hüvitada. Kannatanu RG taotleb välja mõista S.J-ilt ja D.K-lt menetluskulud: tasu advokaadi õigusabi eest summas 1000 €. Kohtule on kannatanul tekkinud kulude tõendamiseks esitatud arve nr 67-2015 summas 500 € koos selle tasumist kinnitava konto väljavõttega. Kirjelduse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: konsultatsioon 30 min, kannatanu ülekuulamisel osalemine 1 tund 30 min, hagi koostamine 1 tund 30 min ja sama palju aega on kulunud toimikuga tutvumisele. Ajaliselt kulunud kokku 5 tundi. Veel on kannatanu esitanud arve nr 53-2016 summas 500 €. 15.09.2016.a esitatud täienduse kohaselt on kulud suurenenud seoses advokaadi osalemisega kohtumenetluses: konsultatsioon 1 tund, ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund, ning eel- ja põhiistungil osalemine. Kannatanu lepingulise esindaja tunnitasuks on 100 €, mis on mõistlik. Samuti on kohtu hinnangul kannatanu lepingulise esindaja osalemine kohtumenetluses olnud vajalik ja põhjendatud. Välja mõista S.J-ilt riigituludesse menetluskulud:
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 645 €,
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 494,24 € solidaarselt D.K-ga .
Välja mõista D.K`lt riigituludesse menetluskulud:
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 645 €,
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 494,24 € solidaarselt S.J-iga.
Välja mõista solidaarselt S.J-ilt ja D.K-lt
§ 175lg 1 p 1 alusel kannatanu RG valitud esindaja kulud (tasu õigusabi eest) summas 1 000 €. 17
(18)1-16-1792 /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 18
(18)