Obsah (6)
§ 76§ 200§ 113§ 65§ 761§ 218KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12667 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu K
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Aigar Rihe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aigar Rihe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tunnistati Aigar Rihe
§ 200lg 2 p 7, § 113 järgi süüdi ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus 17.07.2011 ja lõpp 17.07.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.11.
- Kinnipidamisasutusest Aigar Rihe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud tubakatoodete ja muude keelatud esemete valdamise eest ning esemete kaasa võtmise eest töökohast. Kinnipeetav on osalenud vanglas tööhõives, sotsiaalprogrammides Suitsetajatest loobujate nõus tamine, Eluviisitreening, 12 sammu ehk Igapäevane valik, Usk ja Teadmine ja Viha juhtimine. Vabanemise korral on Aigar Rihel võimalik asuda elama oma ema elukaaslasele kuuluvas eramus aadressil xxx. Elutingimused 21
(5)korrulises eramus on väga head. Kinnipeetaval oleks kasutada oma tuba ja võimalus panustada ühisesse majapidamisse. Ema ja tema elukaaslane on valmis süüdimõistetut toetama. Süüdimõistetu õppis 1-6 klassini xxx koolis, mis on suunatud xxx. 7-8 kl. õppis xx koolis, kust visati välja käitumise ja puudumiste pärast. Seejärel läks tagasi xx kooli ja lõpetas 9. klassi. xxx-s õppis 3 aastat ja lõpetas 11 klassi, 12 klass jäi lõpetama ja eriala omandamata. Tööoskus praktiliselt puudub. Suveperioodil tegi ehitusel abitöid. Koolis on õppinud keevitamist ja autoremondi tööd. Isiku sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema ja ema elukaaslane. Ema sõnul on pojal säilinud suhted ka oma sõbratari ja vennaga. Vangistuse jooksul on suhelnud ka kuriteokaaslasega. Isikul olid alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. Vanglas viibides sooritas süütamise, mille eest sai uue karistuse. Varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest ning uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib kirjalikus arvamuses, et süüdimõistetut kasvatas ema endine töökaaslane. Aigar Rihe kooliaeg oli probleemne, süüdimõistetu õppis xx koolis, xx ja pärast põhihariduse omandamist xxx kutseharidust, mida ei lõpetanud. Suhted kasuemaga on säilinud, toimunud on telefonivestlusi. Vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal on kinnipeetaval suhted säilinud ka emaga. Ema ja kasuisa ei ole vastu, et Aigar Rihe asub vabanemisel elama aadressile xxx asuvasse eramusse. Elutingimused 2-korruselises eramus on väga head. Bioloogilise isaga kinnipeetav ei suhtle. Emale teadaolevalt on pojal säilinud suhted ka sõbratari ja xx elava vennaga. Ema sõnul tagavad nad elukaaslasega Aigar Rihele kuni töökoha leidmiseni esmavajaduste rahuldamise. Ema peab tõenäoliseks, et poeg saab vabanemisel soovi korral tööd xxx. Vabanemisel on Aigar Rihel võimalik ka registreeruda Eesti Töötukassas töötuna ja kasutada seal võimaldatavaid teenuseid. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 10.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti, nagu vangla, A. Rihe ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna A. Rihe kannab liitkaristust mh tapmise ja röövi toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii teise inimese tapmine kui ka võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Viru Maakohtu 10.09.2012 kohtuotsusega mõisteti A. Rihe süüdi ja karistati teise inimese tapmise ja raskendavatel asjaoludel röövimise eest. Nimetatud kohtulahendiga mõisteti A. Rihele
§ 113
, § 200 lg 2 p 7, § 64 lg 1 alusel absorptsioonipõhimõttest lähtudes, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristus
§ 113sanktsiooni alammääras – 6 aastat vangistust.
Viru Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus
§ 65
lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti kaetuks raskema karistusega ning lõplikult mõisteti 6 aastat vangistust. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Rihe kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vanglas. Samas peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vastavalt 68 % ja 54 %, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise 2
(5)oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole ka see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Abiprokurör leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Toime pandud kuriteo raskus ja asjaolud (mh kannatanule kahe jalaga näkku löömine, tema peale urineerimine jm /röövimise episoodis/, kannatanu rusikate- ja jalgadega pähe ja kehasse löömine, hulgaliste kehavigastuste tekitamine jm /tapmise episoodis/) on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise, vara ja isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. A. Rihel tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Aigar Rihe tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Aigar Rihe ei soovinud sõna. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aigar Rihe tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 761
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.
§ 76
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on
- klassi haridus, mille omandas xxx. 12 klass jäi lõpetama ja eriala omandamata. Tööoskus praktiliselt puudub. Vanglas olles on osalenud majandustöödel. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi on
- Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud süütamise, varguste ning võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest kui see on toime 3
(5)pandud grupi poolt. Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise eest, mis on toime pandud grupis ning tahtliku tapmise eest. Väärteokorras on isikut karistatud korduvalt, käesoleval ajal kehtivad neist 5 karistust: AS § 69 järgi 2. korral (alkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega isikule),
§ 218lg 1 järgi 1.
korral (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) ja LS § 7436 järgi 2. korral (liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt). Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas tahtliku tapmise eest, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on osalenud vanglas tööhõives ning sotsiaalprogrammides Suitsetajatest loobujate nõustamine, Eluviisitreening, 12 sammu ehk Igapäevane valik, Usk ja Teadmine ja Viha juhtimine. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Nimetatud asjaolu ei ole iseenesest määravaks kinnipeetava tingimisi enntähtaega vangistusest vabastamisel. Vabanemise korral on Aigar Rihel võimalik asuda elama oma ema elukaaslasele kuuluvas eramus aadressil xxx. Elutingimused 2- korrulises eramus on väga head. Kinnipeetaval oleks kasutada oma tuba ja võimalus panustada ühisesse majapidamisse. Ema ja kasuisa on valmis süüdimõistetut kuni viimase tööle asumiseni toetama. Nimetatut tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Aigar Rihe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivaldsus, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses, pannes toime süütamise. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Aigar Rihel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Aigar Rihe varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.07.2017, ärakandmiseni on veidi vähem kui 8 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 4
(5)eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (elukoha olemasolu, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aigar Rihe temale Viru Maakohtu 10.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)