Obsah (4)

§ 132§ 123§ 133§ 29

4-18-6509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6509 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusalune isik R.A

§ 132

p 1 kohus otsustas: Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.11.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,012230 muutmata ja R.A kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik Merli Salura koostas 03.11.2018 väärteoprotokolli R.A suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki Audi S6 Limousine registreerimismärgiga x juhtimist kiirusega 102 km/h. Lubatud suurim kiirus teelõigul oli 50 km/h ning R.A ületas seda mitte vähem kui 48 km/h. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid.
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 21.11.
3. a otsusega määrati R.A-le karistuseks LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.
4. R.A esitas Harju Maakohtule 18.12.2018 kaebuse vaidlustades otsuse karistuse osas. Juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kaebuse esitaja palub määrata rahatrahvi või vähendada karistust.
5. Kohtuväline menetleja nõustus 04.01.2019.a. esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

1. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Väärteoasja materjalide juures olevalt videosalvestuselt ja kiirusemõõteseadme salvestuse väljatrükist nähtub, et R.A juhtis väärteoprotokollis näidatud kohas ja ajal mootorsõidukit Audi S6 Limousine registreerimismärgiga x kiirusega 102 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmist teostas liikluspolitseinik Martin Martsepp, kes on läbinud 19.08.2009 pädeva mõõtja koolituse. Kasutatud kiirusemõõtur LaserCam4 LE0046 on taadeldud 05.09.2018, mille kohta on väljastatud taatlustunnistus nr TTRS-18/
2. R.A ei vaidlusta kiiruse ületamist kirjeldatud asjaoludel. Kiiruse ületamist põhjendab asjaoluga, et eesliikuvad autod sõitsid põhjendamatult aeglaselt ning seetõttu oli ta sunnitud sooritama möödasõitu. Videosalvestuselt nähtu ei vasta R.A selgitustele liiklusolukorrast. Lubatud või sellele lähedase kiirusega liikumine ei ole käsitatav põhjendamatult aeglase sõitmisena. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. R.A pani teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 7.

§ 133

p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Seadusandja hinnang teosüü suurusele nähtub karistusnormist. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. R.A ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 48 km/h. 20.07.2018 on teda karistatud LS 227 lg 2 alusel rahatrahviga, see on tasutud. Ainuüksi varasem karistatus ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis tingib vajaduse raskemaliigilise karistuse kohaldamiseks. R.A on üks kehtiv väärteokaristus. Samas on see karistus määratud LS § 227 lg 2 alusel – so lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Suhteliselt lühikese ajavahemiku möödudes paneb ta toime uue kiiruse ületamise määras, mis välistab selle käsitlemise juhuslikku laadi või tähelepanematusest tingitud rikkumisena. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23), mistõttu peab kohus teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka 2 õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Statistika pinnalt ei saa üldist liikluskäitumist hinnata heaks. Liiklussurmade arv on kasvanud ja suures määras kiiruse ületamine suurendab õnnetuste juhtumise riski oluliselt. Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks.
2. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja R.A kaebuse rahuldamata.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3