Obsah (6)

§ 209§ 424§ 65§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-13398 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 209lg 1 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõisteti talle Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. Otsus jõustus 12.01.2009 ja karistusaeg algas 02.05.

2. 18.10.2011 vabastati Z.IViru Maakohtu 06.10.2011 määruse alusel ennetähtaegselt vangistusest koos elektroonilise järelvalvega. Katseajaks määrati Z.I-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
3. 12.12.2012 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et Z.I on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri kohaselt on Z.I Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna Patrullteenistuse 19.10.2012 otsusega karistatud väärteokorras LS § 224 lg 2 järgi 120 euro suuruse rahatrahviga. 27.11.2012 saabunud vastusest järelpäringule (kiirmenetluse otsuse koopia) nähtub, et Z.I juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,30 mg. Seletuse kohaselt tarvitas Z.I kaks pudelit õlut söögi juurde. Autoga sõitma asudes tundis ta end kainena. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Tartu Maakohtu 13.02.2012 määrusega pöörati Z.I-le Tartu Maakohtu 01.04.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 24 päeva vangistust täitmisele. Maakohus tuvastas, et Z.I ennetähtaegse vabastamise järgsel kriminaalhooldusel on hooldusalune rikkunud temale

§ 75lg 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Z.I on kriminaalhoolduse ajal tuvastatud alkoholijoove 19.10.2012, mis on seotud väärteo toimepanemisega. Rikkumisest järeldub, et Z.I ei ole katseajal järginud tema enda poolt võetud ja talle täitmiseks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Peale selle on Z.I käesoleval katseajal karistatud väärteomenetluse korras veel kolm korda. Enne vangistust on Z.I katseajal olles pannud toime uue kuriteo – alkoholijoobes transpordivahendi juhtimise, kuid tänase päevani ei ole tunnistanud endal alkoholisõltuvuse probleemi. Seega ei ole Z.I puhul tegemist juhusliku rikkumisega, vaid katseajal on ta süstemaatiliselt toime pannud seaduserikkumisi, millest alkoholitarvitamisega väärteo toimepanemine on üks osa. Varasemal katseajal on alkoholitarvitamine viinud uue kuriteo toimepanemiseni. Eeltoodu näitab, et Z.I on järjekordselt suhtunud üsna ükskõikselt vangistusest tingimisi vabastamise nõuetesse ning enda alkoholisõltuvuse probleemi, kõik positiivne jääb rikkumiste varju. Maakohus nõustus kriminaalhooldaja arvamusega, et kriminaalhoolduse jätkamine on muutunud võimatuks. Toimepandud rikkumine näitab, et kahjuks ei olnud Z.I vanglast ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja ta tuleb saata kandmata karistuse ärakandmisele. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. 5.1 Kaitsja märgib, et Z.I on eksinud vaid ühel korral, samas on ta täitnud nõuetekohaselt talle pandud arvukaid muid kohustusi. 21.10.2011 asus ta tööle OÜ-s XXX, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Ta on jätkanud õppimist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse autotehniku erialal. Õppeasutuse 07.12.2012 väljastatud iseloomustuse kohaselt on Z.I näidanud end heast küljest, ta on distsiplineeritud ja grupikaaslastele eeskujuks. 2011/2012 õppeaastal lõpetas kursuse kõige paremate õpitulemustega õppegrupis. Katseaja ainukeseks rikkumiseks ongi 19.10.2012 alkoholi tarvitamine, kusjuures tuvastatud joove oli 0,3 mg/l. Nimetatud rikkumist on Z.I tunnistanud ja selgitanud selle toimepanemise asjaolusid. Antud selgitused haakuvad tuvastatud asjaoludega ja alkoholijoobe suurusega. Samuti on Z.I sügavalt kahetsenud toimepandud rikkumist. 5.2 Kaitsja märgib, et kohtuistungil avaldas Z.I igakülgset valmisolekut võtta endale lisakohustusi, muuhulgas nõustudes uuesti alluma elektroonilisele järelvalvele. Samuti avaldas Z.I soovi alkoholi tarbimise kiusatuse vältimiseks pöörduda vastava spetsialisti poole, võttes endale vastava kohustuse ning avaldas soovi teha eesmärgi saavutamiseks kriminaalhooldajaga koostööd. Sellise sammu kinnituseks on Z.I registreerinud end 25.02.2013 A-Kliinikusse vastuvõtule. Kaitsja esitas kohtuistungil kohtule Z.I töölepingu, millest nähtub, et Z.I töötab OÜ-s XXX alates 21.10.
2. Samuti esitas kaitsja kohtule nimetatud firma poolt väljastatud iseloomustuse. Sellest nähtub, et Z.I on tööülesannete täitmisel korrektne ja täpne, suhtleb meeldivalt klientidega, kaastöötajatega läbisaamine väga hea, vajadusel täitnud ka projektijuhi kohustusi. Kohtule on esitatud Z.I Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest väljastatud õpilaspilet, samuti hinneteleht 2 väljatrükina e-koolist. Viru Maakohtu 06.10.2011 määrusest nähtub, et Z.I karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud, ta on oma tegu hukka mõistnud, soovib end muuta ja loobuda kuritegelikust käitumisest. Tal on motiveeritud soov resotsialiseeruda ja edaspidi elada seaduskuulekalt. 5.3 Tuginedes ülaltoodule ja maakohtu määruses tuvastatule, leiab kaitsja, et Z.I ühekordse kohustuse rikkumise pinnalt ei ole otstarbekas ega karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas isiku saatmine kinnipidamiskohta karistust kandma. Z.I on toime pannud ühekordse rikkumise, samas on ta isikuna, kes on viibinud peaaegu 2,5 aastat kinnipidamiskohas, asunud tegema kõike selleks, et edaspidi elada seaduskuulekalt. Ta on püstitanud endale eesmärgi (omandada eriala) ning liigub edukalt selle suunas. Z.I soovib lõpetada õpingud. Sellises olukorras karistuse täitmisele pööramine ei kanna endas eesmärki hoida isikut edaspidi kuritegude toimepanemisest. Selline lahendus purustab seni saavutatu ning põhjustab olukorra, kus Z.I resotsialisseerumine pärast vabanemist võib olla keeruline. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

1. Materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et Z.I on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nii nähtub maakohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et karistusregistri kontrolli käigus tuvastas kriminaalhooldaja, et Z.I on karistatud Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna Patrullteenistuse 19.10.2012 otsusega LS § 224 lg 2 järgi 120 euro suuruse trahviga. Kiirmenetluse otsuse koopiast nähtuvalt juhtis Z.I mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,3 mg/l. Seega on Z.I rikkunud temale katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
2. Ringkonnakohus möönab, et mitte igasugune kohustuste rikkumine ei saa alati kaasa tuua

§ 76

lg 5 kohaselt karistuse täitmisele pööramist, vaid täitmisele pööramine on vajalik, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad põhjused. Ringkonnakohus on seisukohal, et Z.I suhtes selliseid asjaolusid ei esine. 19.10.2012 toimunu osas on Z.I andnud selgitusi, et jõi kaks lahjat 0,33-liitrist õlut söögi kõrvale, arvates, et ei pea tunni aja jooksul sõitma hakkama. Siis aga tuli pakiline töökõne ja ta pidi kohe edasi sõitma. Et ta on suurt kasvu mees, ei tundnud ta mingisugust joovet. Kui alkomeeter näitas vastupidist, oli Z.I väga üllatunud. Ringkonnakohus leiab, et kui eeltoodud selgitus võib teatud määral vabandada Z.I poolt väärteo toimepanemist, ei õigusta see mingil määral kontrollnõude, s.o alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Kohus rõhutab, et tegemist on absoluutse keeluga, mis hõlmab ka lahja alkoholi tarvitamist. Vaatamata sellele, et Z.I oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, otsustas ta siiski keeldu eirata ning tarvitas alkoholi.

1. Kohtu hinnangul suurendab Z.I poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ning seejärel lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise tõsidust asjaolu, et Z.I on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud vangistuse kandmiselt, mis mõisteti talle muuhulgas joobeseisundis juhtimise eest. Asjaolu, et Z.I on taas tabatud mootorsõiduki juhtimiselt vahetult pärast alkoholi tarvitamist, annab ringkonnakohtu hinnangul tunnistust sellest, et Z.I ei ole senini mõistnud toimepandud rikkumiste tõsidust ega nende võimalikke tagajärgi. Ehkki Z.I on maakohtus kinnitanud, et mõistab, et alkoholi 3 tarvitamine on talle probleemiks, räägivad tema teod vastupidisest. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et Z.I on ilma mõjuva põhjuseta eiranud talle katseajaks kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu ärakandmata karistus tuleb täitmisele pöörata.
2. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus