Obsah (4)

§ 74§ 121§ 64§ 75

1– 15-3917 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2018. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–15-3917 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristi

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele G.B-le Harju Maakohtu 19.05.2015.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. Kohustada G.B jõustumisel karistuse ilmuma kohtumääruse kandmisele Tallinna Vanglasse 2 (Magasini 35 Tallinn).
2. G.B karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.
3. G.B suhtes valida tõkend iks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni.
4. KrMS § 180 alusel mõista G.B-lt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 50 € (viiskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse G.B-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada G.B-le , prokurörile ja Tallinna Vanglale, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 19.05.
5. a otsusega tunnistati G.B süüdi

§ 121

; § 122 järgi ja karistati teda

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele 3 kuu ja 10 päeva vangistust ja osaliselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks lugeda 24.03.2015. a. Ülejäänud osa vangistust – 2 aastat 6 kuud ja 20 päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseaja jooksul, kui G.B täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 5, 8 alusel pandi G.B-le katseajaks täiendavad kohustused – mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholismivastane ravi 1 kuu jooksul alates tähtajalise vangistuse kandmiselt vabanemisest, osaleda sotsiaalprogrammis ja teha koostööd Lastekaitse poolt vajalikeks peetavates programmides. Kohtuotsus jõustus 04.06.2015. a. Harju Maakohtu 05.10.2015. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele G.B-le Harju Maakohtu 19.05.2015.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Pikendati G.B-le Harju Maakohtu 19.05.

1. a kohtuotsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 18.06.
2. a. Kohtumäärus jõustus 21.10.
3. a. Harju Maakohtu 24.04.
4. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele G.B-le Harju Maakohtu 19.05.2015.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus. Pikendati G.B-le Harju Maakohtu 3 19.05.

1. a kohtuotsusega määratud katseaega veel 3 kuu võrra, s.o kuni 18.09.
2. a. Kohtumäärus jõustus 10.05.
3. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 14.09.
4. a Harju Maakohtule järjekordse ettekande G.B karistuse täitmisele pööramiseks

§ 74lg 4 alusel.

Erakorralise ettekande kohaselt G.B rikkus talle kohtu poolt pandud kohustust

§ 75lg 2 p 2 järgi - mitte tarvitada alkoholi.

Talle kodukülastuse ajal 14.09.

1. a kell 21.56 tuvastati joove 0,58 mg/l. Kriminaalhooldusaluse sõnade kohaselt tarvitas 200 mg viina, pikemalt seletust ei kirjutanud. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et G.B-le määratud katseaeg ja kohtu poolt määratud lisakohustuste täitmine ei ole täitnud oma eesmärki, G.B ei ole loobunud alkoholi tarvitamisest. G.B alkoholi tarvitamise tõttu on halvenenud tema laste vaimne tervis. Kõigil vestlustel G.B-ga on põhiteemaks olnud pereprobleemid ja alkohol, kuid G.B ise ei tunnista oma probleemi ja tema enda sõnul alkoholi ei tarvita ja kodus on kõik korras. Tema arvates ametnike jutt on vale, seega on vestlused olnud tulutud. Probleemi lahenduste otsimiseks on toimunud vestlused pere tugiisiku A. T , G.B abikaasa J. K ja lastekaitse spetsialisti E. E . Pere tugiisik külastab regulaarselt peret ja on olnud tunnistajaks, et G.B on kodus olnud alkoholjoobes. Seoses sellega teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata G.B-le määratud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralises ettekandes toodu juurde ja taotles G.B karistuse täitmisele pööramist, kuna isik jätkuvalt rikub kohustusi. Kriminaalhooldusalune on juba kodeerunud alkoholi tarvitamise vastu, kuid see ravi ei aidanud. Lastekaitse ametnik käis K. K elukohas 09.08.
2. a, mil isik oli joobes, kuna oli eelmisel päeval alkoholi tarvitanud. Alkoholijoobes isik on vaimselt agressiivne oma lähedaste vastu ega toeta oma pere. Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus kohtu poolt määratud kohustusi ja tarvitas alkoholi. Tal on praegu perega normaalsed suhted, varem ei olnud. Tema enda närvipinge on suur, mistõttu käis arsti juures, x. Ta sooviks normaalset elu jätkata ning tema katseaeg on praeguseks ajaks lõppenud. Viimati tarvitas ta alkoholi 14.09.
3. a ning taotles võimaldada tal nüüd minna Wismari Haiglasse ravile. Tal on 3 last, keda ta peab üles kasvatama. Ta tarvitab alkoholi, kuna see lõõgastab teda. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata G.B-le mõistetud karistust täitmisele. Isik on lastekaitsega teinud koostööd ning ta on läbinud alkoholismivastase ravi. Ta on proovinud alkoholi sõltuvusest vabaneda.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus G.B-le Harju Maakohtu 19.05.2015. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna G.B , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune G.B rikkus talle kohtu poolt pandud kohustust

§ 75lg 2 p 2 järgi - mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldusametnik tuvastas G.B kodukülastuse ajal 14.09.

1. a kell 21.56 alkoholijoobe 0,58 mg/l. Ka kriminaalhooldusalune tunnistas ka ise, et oli tarvitanud 200 mg viina. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et G.B-le määratud katseaeg ja kohtu poolt määratud lisakohustuste täitmine ei ole täitnud oma eesmärki, G.B ei ole loobunud alkoholi tarvitamisest. G.B alkoholi tarvitamise tõttu on halvenenud tema laste vaimne tervis. Kõigil vestlustel G.B-ga on põhiteemaks olnud pereprobleemid ja alkohol, kuid G.B ise ei tunnista oma probleemi ja tema enda sõnul alkoholi ei tarvita ja kodus on kõik korras. Tema arvates ametnike jutt on vale, seega on vestlused olnud tulutud. Probleemi lahenduste otsimiseks on toimunud vestlused pere toetavate ametnike – tugiisikuga, lastekaitse spetsialistiga ning isiku abikaasaga. Pere tugiisik külastab regulaarselt peret ja on olnud tunnistajaks, et G.B on kodus olnud alkoholjoobes. Seoses sellega teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata G.B-le määratud karistus täitmisele. G.B tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus kriminaalhoolduse tingimusi, kui tarvitas katseajal alkoholi, viimati 14.09.
2. a. Ta taotles kohtuistungil võimaldada tal nüüd jällegi uuesti psühhiaatri poole pöörduda ning läbida jällegi alkoholismivastase ravikuuri. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud anda G.B-le veelkord võimalust kriminaalasjas karistust vabaduses kanda. Kohus otsust tehes andis G.B-le võimaluse osa karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt korduvalt pakutud võimalustest ning ta kuritarvitas jällegi kohtu usaldust. G.B selle asemel, et täita nõuetekohaselt käitumiskontrolli lisakohustust, jätkas endiselt alkoholi tarvitamist, kuigi ta on korduvalt kohtule ja kriminaalhooldusametnikule lubanud seda mitte enam teha ning läbis ka alkoholismi sõltuvusravi. Kohus menetleb juba kolmandat erakorralist ettekannet samas kriminaalasjas ja samal põhjusel, kuid isik jätkab käitumiskontrolli lisakohustuse rikkumist ning seni läbitud sõltuvusravi on ebaõnnestunud. Kohtu hinnangul on põhjendatud G.B suhtes karistuse täitmisele pööramine. Kriminaalhooldusalune on oma käitumisega näidanud, et ta ei pea kohtu ja kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi olulisteks, ta ei ole vajalikuks pidanud neid täita. Kohus leiab, et G.B-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. G.B tuleb asuda karistust kandma reaalselt, kuna senised kohtu poolt korduvalt määratud leebemad meetmed ei ole suutnud teda motiveerida kriminaalhoolduse nõudeid täitma. G.B taotles kohtuistungil võimaldada tal jällegi pöörduda psühhiaatri poole ja ta oleks nõus läbima ravikuuri, kuid kohus on tõdemuse ees, et see ei ole enam põhjendatud, kuna isik on selle ravi juba läbinud, kuid see ei ole toonud kaasa oodatud tagajärgi. G.B viibis senini vabaduses ning tal oleks endal olnud võimalik psühhiaatri poole pöörduda ja läbida sõltuvuravi uuesti, kui ta oleks vaid seda ka tegelikult tahtnud. Kohtu arvates ei ole isik praegu motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, vaid manipuleerib kohtuga, et mitte asuda reaalse vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on G.B suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb G.B-le Harju Maakohtu 19.05.
3. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 2 aastat 6 kuud ja 20 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et 5 G.B suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/