järgi ja mõisteti karistuseks
lg 1 sätet kohaldades 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 27.02.2014 otsusega nr 1-14-124 mõistetud ärakandmata rahaline karistus 80 päevamäära summas 256 eurot täitmisele, liites 7 kuud ja 28 päeva vangistust Viru Maakohtu 27.02.2014 otsusega nr 1-14-124 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, mis on 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 256 eurot ning mõistes liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust ja rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, s.o summas 256 eurot.
lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust 7 kuud 28 päeva täielikult täitmisele mitte pöörata, kui isik ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
Otsus jõustus 19.01.
Kriminaalhooldusametniku poolt on kontrollitud hooldusaluse alkoholijoovet Kiviõli esinduses 10.12.2018 alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN:110315, näit positiivne 0,201 mg/l kohta. 10.12.2018 antud seletuses selgitas hooldusalune, et 09.12.2018 jõi õhtul kell 23.00 õlut. 26.01.2017 toimunud kohtumise käigus tutvustati K.G ´le põhjalikult talle katseajaks 1 määratud õigusi ja kohustusi ning ta kinnitas nendest arusaamist oma allkirjaga. Kriminaalhooldusametnik märgib, et hooldusalune on kokku kolmel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. -Hooldusalusel kontrolliti alkoholijoovet Kiviõli esinduses 04.07.2017 alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN:110315, näit positiivne 0,360 mg/l kohta. Rikkumise kohta koostatud KK Hoiatus 04.07.2017. 04.07.2017 hooldusaluse poolt antud seletuses avaldas ta, et 1 tund tagasi jõi ära purgi õlut peale tööd ning on kontrollitulemustega nõus. -20.01.2018 on saadud Politsei-ja Piirivalveametist indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kust selgub, et hooldusalune oli alkoholijoobes. Näit 1,22 mg/ l kohta. 15.02.2018 koostatud teine KK Hoiatus. 15.02.2018 seletuses avaldas hooldusalune, et laupäev 20.01.2018 peale tööd ta käis toidukaupluses ja osts paar pudelit õlut ja läks külla sõbrale ning jäi politseile vahele. -10.12.2018 kontrolliti kriminaalhooldusametniku poolt hooldusaluse alkoholijoovet Kiviõli esinduses alkomeetriga Alcovisor Mark X2 SN:110315, näit positiivne 0,201 mg/l kohta. Isik tunnistab rikkumist. Veel kriminaalhooldusametnik märgib, et hooldusalune on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ajavahemikul 14.02.2017-11.04.2017 (Tunnistus nr 9-4/125) ning omab töökohta töölepingu alusel xxx`is. Juhindudes
lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada K.G `le määratud katseaega 2 kuu võrra. Vastavalt
lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS § 427 lg 1,
lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu K.G on rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaeg K.G suhtes on lõppemas ning võttes arvesse erakorralise ettekande asjaolusid nõustub kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine aitab K.G edaspidiselt motiveerida suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Kohus arvestab katseajal aset leidnud positiivseid asjaolusid, isik omab kindlat töökohta, on läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening, samuti ei ole muid rikkumisi katseaja kestel aset leinud. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks K.G-le pikendada katseaega 2 kuu võrra. 2 Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 20.12.2018 erakorraline ettekanne K.G ´le Viru Maakohtu 03.01.2017 otsusega määratud katseaja pikendamiseks rahuldada. Pikendada K.G ´le Viru Maakohtu 03.01.2017 kohtuotsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 03.03.2019 Määruse ärakiri saata K.G´le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.