4-19-55/8

(233019000023)Väärteoprotokolli number AB1527930 Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aleksander Minin Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.P isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja – Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin menetlusalune isik – G.P Kohtuistungi toimumise aeg 05.01.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-109 ning § 111 kohtunik otsustas : Ida prefektuuri Narva Tunnistada G.P süüdi 05.01.2019 mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kes on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, s.o liiklusseaduse § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) päeva aresti. 1 4-19-55 Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise aeg – 05.01.2019 kell 01.

1. Vabastada G.P aresti alt pärast 2 (kahe) päeva aresti kandmist s.o 07.01.2019 kell 01.
2. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 05.01.2019 kell 01.03 kuni 07.01.2019 kell 01.03, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub veel 6 (kuus) päeva aresti. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et G.P on õigus kanda ülejäänud 6 (kuus) päeva aresti ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Korraga ärakantava aresti kestuseks määrata minimaalselt 2 (kaks) päeva. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida G.P-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant, reg.nr XXX, VIN-kood XXX. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s. o 06.01.
3. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 28.jaanuaril
4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuris koostati 05.01.2019 väärteoprotokoll väärteoasjas nr
5. Protokolli kohaselt juhtis G.P 05.01.2019 kell 01.02 Sillamäel, Sillamäe-Viivikonna mnt 0,1 kilomeetril mootorsõ idukit Volkswagen Passat Variant reg nr XXX omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud 23.11.
6. Väärteoprotokolli kohaselt pani G.P sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Juhindudes VTMS §-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja lahendamiseks Viru Maakohtule. Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1,2 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § -le
7. LS § 91 lg 1 p 3 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt on muu hulgas karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava 2 4-19-55 kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud . Nimetatud teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et G.P juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Seda tunnistas G.P ise. Tema ütlustega haakuvalt kinnitab neid asjaolusid 05.01.2019 kell 01.03 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt G.P juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Maanteeameti liiklusbüroo andmete väljatrükk kinnitab, et G.P ei ole kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemi väljatrükist nähtuvalt kõrvaldati G.P mootorsõiduki juhtimiselt ka 23.11.
8. Kusjuures sõiduk, mida ta juhtis, oli sama – Volkswagen Passat Variant reg nr XXX. Tulenevalt 23.11.2018 kiirmenetluse otsusest karistati G.P tookords LS § 201 lg 1 järgi 160-eurose rahatrahviga. Karistusregistri andmete väljatrük i kohaselt on 23.11.2018 otsus jõustunud. Seega on G.P näol tegemist isikuga, kes on LS § 201 lg 2 tähenduses mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. G.P põhjendas rooli istumist vajadusega sõita kauplusesse ja suvilasse. Sealjuures ei nähtu tema selgitustest, et tegemist olnuks kriitilise olukorraga, mis kohest reageerimist ja lahendamist vajas. Ta soovis vaid kontrollida kas suvilas on kõik korras. G.P enda sõnul ei ole tal kunagi juhtimisõigust olnud, ta alles õpib auto koolis. Seega oli ta teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest, kuid otsustas sellest hoolimata sõitma minna. Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et G.P juhtis 05.01.2019 mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles varasemalt mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Tegemist oli teadliku ja sihipäraselt planeeritud tegevusega, kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Seega esinevad tema tegevuses liiklusseaduse § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui ka aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus asjaolu, et G.P on varem samalaadse liiklusalase rikkumise eest rahatrahviga karistatud, kuid see ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ega suunanud teda õiguskuulekamalt käituma. Viimane rikkumine leidis aset vaid 1,5 kuud enne käesoleva menetluse esemeks olevat süütegu. Sealjuures on märkimisväärne, et G.P sooritas uue süüteo enne, kui eelmise rikkumise eest määratud 3 4-19-55 karistus kantud sai. Kohtu hinnangul on G.P näol tegemist isikuga, kes teadlikult ja järjepidevalt eirab liiklusnõudeid ning seab seeläbi ohtu kaasliiklejate tervise ja vara. Neil asjaoludel peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti. Kui lähtuda üksnes G.P retsidiivsusest ja menetluse esemeks oleva teo objektiivsetest asjaoludest, vääriks kõnealune rikkumine üle keskmist karistust. Samas ei saa aga karistuse määra üle otsustades jätta tähelepanuta, et G.P tunnistas rikkumist. Kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna ning peab põhjendatuks mõista G.P-le karistus alla keskmise määra – kaheksa päeva aresti. Lähtuvalt VTMS § 199 lg-st 3 ja 205 lg-st 1 tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise aeg – 05.01.2019 kell 01.
9. Kuivõrd G.P käib ametlikult tööl ning ta ei ole varasemalt vabadusekaotuslikku karistust kandnud, peab kohus võimalikuks rakendada KarS § 66 lg-s 1 sätestatut. Vältimaks töökoha kaotust annab kohus G.P-le võimaluse kanda karistust ositi – kahe kuu jooksul ning korraga ärakantava aresti kestuseks on kaks päeva. Konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal teo toimepanijale. Süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. Isik, kes juhib mootorsõidukit omamata selleks vajalikku juhtimisõigust, kasutab sõidukit liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Nimetatust lähtuvalt võib kohus isikult LS §-s 201 sätestatud süütegude toimepanemises süüdimõistes konfiskeerida ka süüteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki. Samas võib mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (vt Riigikohtu üldkogu lahend nr 3 -1-1-37-07). Eelnevalt tuvastas kohus, et G.P sooritas lisaks käesoleva menetluse esemeks olevale teole LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ka 23.11.
10. Politsei infosüsteemi väljatrüki kohaselt oli ka tol korral süüteo toimepanemise vahendiks mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant, reg nr XXX. Seega kasutas G.P sama sõidukit korduvalt liiklusalase süüteo sooritamiseks. Maanteeameti liiklusbüroo andmetel on mootorsõiduki Volkswagen Passat Variant, reg nr XXX omanikuks registreeritud G.P . Kasutaja on I V. Kohtu küsimusele kellele kõnealune sõiduk kuulub, vastas V, et see on tema sõiduk. Hiljem, kui kohus palus selgitada, miks ta ostis mootorsõiduki omamata samas õigust mootorsõidukit juhtida, märkis V, et sõiduk osteti tema nimele, kuid sellega sõidavad ka tema vanemad ja see oli neile ostetud. Lähtuvalt AÕS § 92 lg-s 1 sätestatust asub kohus seisukohale, et süüteo vahendiks olnud sõiduki omanik on G.P . Maanteeameti andmetest ning G.P ütlustest nähtuvalt peab viimane end sõiduki omanikuks. Sealjuures kinnitab Maanteeameti andmete väljatrükk G.P ja tema vanemate kokkulepet, et sõiduki omand läheb G.P-le. Fakt, et isik, keda karistati 23.11.2018 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, paneb poolteist kuud hiljem (ja sama sõidukit kasutades) uuesti toime samalaadse 4 4-19-55 süüteo, viitab kohtu hinnangul äärmiselt kõrgele retsidiivsuse ohule. Seda enam, et tulenevalt G.P enda ütlustest ei olnud tal sõiduki kasutamiseks mingit hädaseisundit. Sõidu eesmärk ei olnud midagi sellist, mida poleks saanud muul ajal ja viisil saavutada, nt kasutades taksot või ühistransporti. See näitab, et eelmises väärteoasjas G.P suhtes kohaldatud karistusõiguslikud meetmed ei pannud teda hoiduma uute samasuguste rikkumiste toimepanemisest. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul põhjendatud kuriteo toimepanemise vahendiks olnud sõiduki konfiskeerimine. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud juhul esinevad konfiskeerimise alused vastavalt KarS § 83 lg-le 1 ning G.P-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant, reg.nr XXX, VIN-kood XXX kuulub konfiskeerimisele. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5