4-18-6162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-6162 Kohtukoosseis Kohtunik Vel

§ 201

lg 2 järgi Menetlusalune isik K.T (isikukood: XXX) Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: xxxx Telefon: xxxx Töökoht: Xxxx OÜ Karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ja kehtivaid väärteokaristusi 5 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemväärteomenetleja Jaak Paju Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekesus kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139 Tallinn Harjumaa 15060 E-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada K.T (isikukood: XXX)

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) päeva aresti.

1. Võttes aluseks KarS § 66 lg 1 võib karistuse kanda ositi 2 päeva kaupa.
2. Aresti tuleb kanda Põhja Prefektuuri arestimajas (Rahumäe tee 6 Tallinn Harjumaa 11316). Arest tuleb ära kanda hiljemalt 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Aresti kandmisele mitteasumisel hiljemalt otsuses märgitud tähtajaks kohaldada K.T’i suhtes sundtoomist arestimajja karistuse kandmisele. Sundtoomise kohaldamisel tuleb kandmata arest ära kanda tervikuna. 4-18-6162 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE K.T’ile heidetakse 05.11.
4. a väärteoprotokolli nr AB1427108 kohaselt ette seda, et ta 05.11.
5. a kell 16:15 juhtis Harjumaal Keila linnas Piiri tn 12 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Menetluse käik 27.11.
7. a on Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt esitatud väärteoasja nr 2317,18,008391 materjalid K.T’i karistamiseks liiklusseaduse (edaspidi:

) § 201 lg 2 alusel (tl 1-3). 06.12.

1. a määras kohus väärteoasja nr 4-18-6162 (2317,18,008391) arutamisele avalikul kohtuistungil 12.12.
2. a kell 10:00 (tl 20-21). 07.12.
3. a edastas K.T kohtule maksekorralduse 600 euro suuruse rahatrahvi tasumise kohta väärteoasjas nr 2302,18,009615 (Politsei- ja piirivalveameti tehtud väärteootsus 11.09.
4. a menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo kohta, mis jõustus 27.10.2018). 12.12.
5. a kell 10:00 alanud kohtuistungil viibisid kohal menetlusalune isik K.T ning kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Jaak Paju. Kohtuväline menetleja taotles kohtult K.T ’i karistamist

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest arestiga.

Kohus lõpetas kohtuistungi ja määras, et kuulutab kohtulahendi samal päeval kell 10:

2. Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü Objektiivne koosseis

§ 201

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 201

lg 2 kohaselt on sama tegu isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1427108 kohaselt (tl 4) heidetakse K.T ’ile ette mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et K.T juhtis mootorsõidukit, tegi seda ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ning oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 05.11.

1. a tunnistaja S K (K) ütlustest nähtub (tl 6-7), et olles 05.11.
2. a patrullis koos patrullpolitseinik K K peatasid nad kella 16:15 paiku Tallinna poolt suunaga Piiri 12 liikuva 2 4-18-6162 mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille kontrollimise käigus selgus, et mootorsõiduki juhil K.T’il puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja ütlusi kinnitab 05.11.
3. a Piiri tn 12, Keila juures tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 8) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 9), mille kohaselt kõrvaldati K.T juhtimiselt

§ 92

lg 1 ja § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 05.11.

1. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 5) tunnistab K.T, et juhtis 05.11.
2. a mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Paldiski maanteel seoses sellega, et oli hädajuhtum. Oli teadlik, et ei tohi sõita. Sama kinnitas K.T ka 12.12.
3. a istungil. Asjaolu, et K.T’il puudub juhtimisõigus, tõendab 07.11.
4. a tehtud maanteeameti liiklusregistri väljavõte (tl 10), mille kohaselt isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust ning juhtimisõigus puudub (08.09.2011).

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse isikule, kes paneb mootorsõiduki juhtimise toime isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud. K.T on varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 11.09.2018. a (tl 11)

§ 91

lg 2 p 3 alusel ning kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on seatud juhtimisõiguse saamine. 11.09.2018. a toime pandud väärteo eest karistati K.T’i 600 eurose rahatrahviga (tl 12-13). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et K.T pani toime

§ 201lg-s 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi: Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus on seisukohal, et K.T pani

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult Kar

S § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel antud ütlustest selgus, et K.T juhtis 05.11.2018. a mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Paldiski maanteel seoses sellega, et oli hädajuhtum. Isik kinnitab oma ütlustes, et oli teadlik, et ei tohi sõita (tl 5). Samuti, kuna maanteeameti liiklusregistri väljavõttest selgub, et K.T’il puudub juhtimisõigus (tl 10), pidi isik mootorsõidukit juhtima ilmselge kavatsusega toimepandud väärteo osas (mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et K.T pani

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Seega on K.T täitnud

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K.T’i poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on K.T süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1990. aastal – tl 3, 4). 3. Karistus

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuivõrd väärteoprotokolli koostamise ajal, s.t 05.11.

1. a isik töökohta ei omanud, kuid kohtuistungi toimumise ajaks kinnitas töötamist Xxxx OÜ-s, siis ei näe kohus võimalust K.T’i suhtes kohaldada kergemat karistusliiki, 3 4-18-6162 s.o rahalist karistust. Seda esmalt seetõttu, et menetlusaluse isiku töötamise aja alguseks on töötamise registris märgitud alles 03.12.
2. a (tl 33 pöördel). Kergemat karistusliiki ei ole K.T’i suhtes võimalik kohaldada ka eripreventsiooni tõttu. Nimelt on K.T ’il karistusregistri kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus ja viis kehtivat väärteokaristust, millest viimase, s.o

§ 201lg 2 eest 02.10.2018.

a kohtuvälise menetleja poolt määratud 600 euro suuruse rahatrahvi, tasus isik alles sellel hetkel, kui talle oli kätte toimetatud käesoleva väärteoasja kohtulikule arutamisele määramise määrus ning kohtukutse (tl 14-23). Eelnevast nähtub seega, et rahatrahvi määramine isegi sanktsiooni keskmises määras

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest ei ole K.T ’ile avaldanud piisavat mõju hoidumaks edaspidiselt (samalaadsete) õigusrikkumiste toimepanemisest. Seetõttu tuleb K.T ’ile mõista raskemaliigiline karistus, s.t arest, mis KarS § 48 tulenevalt jääb vahemikku 130 päeva ehk sanktsiooni keskmine oleks 15 päeva aresti. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.T’i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani teo (s.t mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt) toime kavatsetult. Arvestades, et väärtegu võib toime panna nii ettevaatamatusest kui tahtlusega ning kavatsetus on väärteo toimepanemise raskeim vorm, viitab see pigem menetlusaluse isiku keskmisest suuremale süü suurusele. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 mõttes puuduvad. Karistusregistrist nähtuvalt (tl 12-13) on K.T’il üks kehtiv kriminaalkaristus liiklusalase kuriteo eest ning viis kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on kehtivana märgitud väärteokaristustest viimane, s.o 02.10.2018. a Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Kohtuesindusgrupi otsus

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning menetlusalust isikut on karistatud 150 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga. See tähendab, et isik on varasemalt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta veel vähemalt ühel korral ning pole vaatamata karistuse suurusele (milleks on sanktsiooni keskmine määr) teinud sellest enda jaoks järeldusi. Kohtupraktikas on võetud omaks seisukoht, et olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et eelneval korral on Politsei- ja Piirivalveamet K.T’i karistatud

§ 201

lg 1 alusel rahatrahviga, mis on kohtuotsuse tegemise ajaks küll tasutud (tl 22-23), kuid alles pärast kohtukutse saamist, siis tuleb K.T ’i käesoleval juhul karistada arestiga. Kohus selgitas 12.12.

1. a toimunud kohtuistungil menetlusalusele isikule, et tal on võimalik taotleda aresti määramise korral aresti asendamist üldkasuliku tööga ning küsis, kas menetlusalune isik on valmis ning võimeline üldkasulikku tööd tegema. Kuna menetlusalune isik keeldus kohtuistungil kategooriliselt üldkasulikust tööst, siis ei ole kohtul käesoleval juhul muud võimalust kui karistada K.T’i reaalselt ärakandmisele kuuluva arestiga. Samas arvestab kohus siinkohal eripreventsiooni tõttu asjaolu, et kuivõrd K.T ei ole varem reaalselt aresti kandnud, siis võib temale mõista karistuseks aresti väiksemas määras ning võimaldab kanda seda ositi. Üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus antud juhul vajalikuks karistada isikut karmimalt võrreldes selle karistuse määraga, mis vastaks tema süü suurusele ning oleks piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et K.T ’i tuleb karistada 6 (kuue) päeva pikkuse arestiga ning anda menetlusalusele isikule võimalus kanda mõistetud arest ära ositi 2 päeva kaupa. 4 4-18-6162
2. Karistuse kandmine KarS § 69 lg 1 järgi võib kohus mõistetud aresti asendada isiku nõusolekul üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd.
3. detsembril
4. a toimunud istungil K.T kaitsja osavõttu ei soovinud (tl 27). Seetõttu tutvustas kohus K.T ’ile võimalust asendada arest üldkasuliku tööga. Peale karistuse asendamise võimaluse tutvustamist küsis kohus K.T-lt kas ta soovib karistuse asendamist juhul kui kohus peaks tema suhtes kohaldama karistusena aresti. K.T keeldus sõnaselgelt karistuse asendamisest üldkasuliku tööga. Eeltoodud põhjusel ja arvestades, et tulenevalt sellest, et KarS § 69 lg 1 järgi võib kohaldada üldkasulikku tööd üksnes süüdlase nõusolekul, polnud kohtul võimalik K.T suhtes karistuse asendamist kohaldamist kaaluda. Seetõttu tuleb K.T kanda mõistetud arest reaalselt. Arvestades, et isikul on pere ja töö, määras kohus, et K.T võib KarS § 66 lg 1 alusel kanda aresti ositi 2 päeva kaupa, mistõttu ei tohiks määratud aresti ärakandmine olla probleemiks olukorras, kus menetlusalune isik käib karistuse kandmise kõrvalt ka tööl (tl 2829, 33). Kohus on seisukohal, et kaks kuud on mõistlik periood, mille kestel on K.T’il võimalik oma elu korraldada viisil, mis võimaldab tal kanda ära

§ 201lg 2 alusel karistuseks mõistetud 6 päeva aresti.

Ühtlasi märgib kohus, et kui isik ei ilmu hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest aresti kandmisele, siis kohaldatakse tema suhtes sundtoomist arestimajja karistuste kandmisele. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5