) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 04.12.2018.a kell 18.00 Tallinnas, Pärnu mnt 8 juures, juhtis mootorsõidukit ning manööverdamisel ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Land Rover Range Rover (registreerimismärgiga x). Menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega varalise kahju x OÜ’le ja x AS-le. Seejärel lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteootsuse kohaselt rikkus V.N sellise tegevusega
lg 1, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 5 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteod mis on kvalifitseeritavad
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi KAEBUSE SISU V.N esitas 07.02.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud karistuse osas. Menetlusalune isik tunnistab kaebuses, et tema põhjustas Pärnu mnt 8 asuval parkimisplatsil kahju sõidukile Land Rover (reg. märk x). Menetlusalune isik ei ole aga nõus, et ta jättis liiklusõnnetusest teavitamata. Peale kahju tekitamist sõitis menetlusalune isik paar kilomeetrit edasi, et auto parkida ja seejärel tagasi sündmuskohale naasta, et jätta telefoni number kahju saanud sõiduki klaasi peale. Parkimisplatsile naastes enam viga saanud autot seal ei olnud. V.N soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 08.04.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada 2 4-19-703 süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1.
lg 1 etteheide (varalise kahju tekitamine) Objektiivne koosseis
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd
lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks
Antud sätte kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärteoprotokolli nr AB1577623 kohaselt juhtis V.N mootorsõidukit Toyota Avensis (registreerimismärgiga
lg 1 sätestatud liiklusreegleid, pannes sellega toime
Seega loeb kohus V.N
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on
lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V.N pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani V.N teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, 3 4-19-703 et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega kui V.N oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud sõiduauto sõitnud otsa pargitud mootorsõidukile. Kohus leiab, et V.N on täitnud
2. Liiklusseaduse § 236 lg 1 etteheide (liiklusõnnetusest mitteteatamine) Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt. V.N on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kirjeldanud, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, kuid kuna tema taga seisev auto hakkas kõvasti signaali andma, siis ta ehmus ja sõitis sündmuskohalt ära. Kohtu hinnangul ei ole tegemist objektiivse põhjusega, mis õigustaks sündmuskohalt lahkumist.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Väärteomaterjalidest ei nähtu ühtegi tõendit, et keegi oleks sundinud menetlusalust isikut sündmuskohalt lahkuma. Samuti ei nähtu materjalidest, et isik oleks sündmuskohale tagasi tulnud. Menetlusalune isik oleks pidanud jääma liiklusõnnetuse sündmuskohale ja täitma
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 4 p 5 ning lg 5 nõuete rikkumine ning V.N poolt toime pandud tegu vastab
Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V.N pani temale etteheidetava väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtu hinnangul saab menetlusaluse isiku teguviisi vaadelda kui omakäelise ja teadliku sündmuskohast lahkumisena. Teisele isikule mootorsõidukiga otsa sõitmine pidi olema 4 4-19-703 menetlusalusele isikule teada, kuivõrd mõlemad mootorsõidukid said nähtavaid vigastusi. Menetlusalune isik ei rakendanud ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kindlaks teha liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju saajad või selle kahju ulatus, samuti ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü V.N teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §s 34 sätestatud asjaolusid ning menetlusalune isik on sündinud 1988. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on V.N tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et V.N on pannud toime talle etteheidetavad väärteod
KARISTUS
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. V.N süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. V.N süü suurust mõjutab samuti ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid V.N teos puuduvad. Samuti puuduvad menetlusalusel isikul varasemad karisused. Kohtuväline menetleja on V.N karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Süü suurust siinjuhul mõjutab eelkõige väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis viitab keskmisele süü suurusele. Kohus nõustub ka siinjuhul kohtuvälise menetleja otsusega, mille kohaselt karistati V.N 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv proportsionaalne isiku süüga. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse 5 4-19-703 muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.