1-11-9226/100

1-11-9226 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9226 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu B.D (B.D) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 64 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti, vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt B.D-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista B.D-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 64 eurot 80 senti riigituludesse.
7. B.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.D 1-11-9226, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 27.06.2013 määrusega jäeti B.D Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsusega mõisteti B.D süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 203 järgi ning teda karistati 2-aasta 3-kuulise vangistusega. B.D karistusaeg algas 04.07.2011 ja lõpeb 04.10.
11. 22.05.2013 edastas Tartu Vangla maakohtule B.Disikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et B.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 3.1 Maakohus tuvastas, et B.Don kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Praegu kannab B.D vangistust II astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata vaid ligi 4 kuud. Kuigi teda vabastati Tartu Maakohtu 05.08.2008 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga, pöörati see Tartu Maakohtu 08.12.2009 määrusega täitmisele. Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsuse järgi on võõra vallasasja ebaseaduslik enda kasuks pööramine toime pandud
13. a lõpus, s.o katseajal ja enne Tartu Maakohtu 08.12.2009 määruse täitmisele pööramist. Ligi kolm kuud pärast täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt vabanemist hakkas ta uuesti sooritama uusi kuritegusid. Seega järeldas maakohus, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida kuritegusid ja motiveerida teda käituma edaspidi seadusekuulekalt. B.D on kalduvus varavastaste kuritegude toimepanemisele ja alkoholi kuritarvitamisele. 3.2 Maakohus märkis, et B.Dkäitumises vangistuse ajal võib positiivse asjaoluna välja tuua sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja Teadus“ ja taastava õiguse programmi „Tee“ läbimise ning vangla majandustöödel osalemise. 3.3 Samas on B.D vangistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, mis kinnitab, et B.D ei ole suuteline jätkuvalt õiguskuulekalt käituma ning seda isegi vangla karmi järelevalve tingimustes. Järelikult on kaheldav B.D õiguskuulekus ka vabaduses viibimise ajal ning tema nõuetekohane allumine kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. 3.4 B.D on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, millele viitavad asjaolud, et teda on kolmel korral karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest ja ta on varasemad kuriteod toime pannud alkoholi tarvitamise järgselt. Kalduvus alkoholi kuritarvitamisele suurendab oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti on B.D täitmata suhtelised suured võlakohustused – umbes 4000 euro ulatuses, mistõttu pole välistatud, et kehvapoolse majandusliku seisundi tõttu võib ta jätkata uute varavastaste süütegude sooritamist. 3.5 Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale vaatamata sellele, et ta on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, osalenud vangla majandustöödel, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, vanglast vabanemisel on tal kindel elukoht ja lähedaste toetus ning võimalus saada tööd XXX OÜ-s. -2- Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
14. Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud B.D ja tema kaitsja. 4.1 B.D kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning B.D tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kaitsja märgib, et praeguseks hetkeks on B.D teadvustanud, et tal on olnud probleeme alkoholiga ning on teinud sellest vastavad järeldused. Täitmata võlakohustusi on B.D võimalik tasuda vanglast vabanemisel, kuna tal on võimalus saada tööd XXX OÜ-s. B.D oli kuritegude toimepanemise ajal mõjutatud oma tuttavatest. Käesolevaks ajaks ei ole B.D tutvusringkonda enam säilinud ning ta asub elama koju, kus talle pakutakse vajalikku tuge ja materiaalset toetust. B.D perekonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid. B.D on nõus võtma endale täiendavaid kohustusi katseajal ning ta soovib elada edasi seadusekuulekalt. Vanglas edasine viibimine tekitab lootusetuse tunnet. B.D on läbinud vanglas mitmeid sotsiaalprogramme. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole piisavalt süvenenud asjaoludesse, mille eest on B.D-le määratud distsiplinaarkaristused vangistuse ajal. 4.2 B.D taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Samuti palub B.D jätta maakohtu poolt temalt välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda. Alternatiivselt palub B.D pikendada kaitsjatasu tasumise tähtaega 6 kuu võrra. B.D toob välja, et tal on vabaduses olemas kindel palgaline töö, elukoht ning toetav perekond. B.D väidab, et vabaduses on tema kokkupuude alkoholi kuritarvitavate isikutega minimaalne. Määruskaebuse kohaselt on B.D küll tasumata trahve, kuid vangistusest vabanedes tekib tal võimalus neid tasuda. B.D on vanglas olles aru saanud oma vigadest, läbinud sotsiaalprogramme ning kirjalikult vabandanud kannatanute ees. Samuti on ta läbinud karjäärinõustamise ja keevitaja eriala heade tulemustega. Keevitaja-lukksepp ametikohale asukski ta vabanedes tööle. Olukorras, kus ta on vabaduses tööga hõivatud, ei puutuks ta kokku ka kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Määruskaebuse kohaselt on B.D eelmisel aastal distsiplinaarkorras karistatud 5 korda, kuid sellel aastal vaid ühe korra, mis näitab, et ta on asunud paranemise teele. B.D palub tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määrata katseaja pikkuseks 2 aastat ning määrata talle läbimiseks sotsiaalprogrammid. Selle aja jooksul on tal võimalik end tõestada. Määruskaebusele on B.D lisanud tunnistuste koopiad, mis näitavad tema poolt kutseõppe läbimist ja eriala omandamist. Samuti vaidlustab B.D maakohtu määrust osas, millega mõisteti temalt välja kaitsja tasu, kuna kaitsja ei kohtunud temaga enne istungit ning B.D on seisukohal, et sellest tulenevalt ei olnud kaitsja võimeline kaitsma B.D huvisid maakohtu istungil. B.D ei ole käesoleval hetkel rahalisi vahendeid kaitsja tasu maksta ning vanglas pole tal tööd, seega palub B.D pikendada kaitsjatasu tasumise tähtaega. Vastus määruskaebusele
15. Ringkonnakohus tegi 09.07.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuste osas kuni 23.07.
16. Prokurör esitas seisukoha, et prokuratuur ei toeta B.D tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning jääb maakohtus esitatud põhjenduste juurde. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et B.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on B.D puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat.
18. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on otsustust tehes arvestanud määruskaebustes nimetatud B.D positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – sotsiaalprogrammi ning sõltuvusvõõrutusprogrammi läbimine, vangla majandustöödel osalemine, vabaduses kindla töökoha, elukoha ning lähedaste toetuse olemasolu ning soov elada edaspidi seadusekuulekalt –, ent sellele vaatamata on maakohus leidnud, et B.D ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium hindab ka B.D poolt kutseõppe läbimist ning eriala omandamist, kuid soostub maakohtu hinnanguga järgmistel põhjustel.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et B.D varasem elukäik ning vangistuses toime pandud distsiplinaarrikkumised ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 8.1 B.Don kriminaalkorras 3 korda karistatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on oluline asjaolu, et B.D suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on ebaõnnestunud, kuna B.D ei täitnud käitumiskontrolli ajal sätestatud kontrollnõudeid. Samuti on B.D varasemalt uusi kuritegusid toime pannud nii katseajal kui ka vahetult pärast täitmisele pööratud karistuse ärakandmist. Seega ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et kriminaalhooldus ning katseaeg motiveerivad B.D seadusekuulekalt elama. 8.2 Maakohus on ka asjakohaselt viidanud B.D 6 kehtivale distsiplinaarkaristusele. Määruskaebuste esitajad leiavad, et maakohus pole piisavalt arvestanud distsiplinaarrikkumiste olemusega. Kuigi tõepoolest on B.D distsiplinaarkorras valdavalt karistatud tubakatoodete keelatud hoidmisega seotud rikkumiste eest, ei pea kriminaalkolleegium neid rikkumisi ebaoluliseks, kuna isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.
20. Ringkonnakohus rõhutab, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid B.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
21. Seoses B.D määruskaebuses esitatud väitega, et ta ei pea põhjendatuks temalt kaitsjatasu väljamõistmist, kuna kaitsja ei külastanud teda istungi eel vanglas, märgib kohtukolleegium järgmist. 10.1 Vaidlust ei ole asjaolus, et B.D on soovinud riigi õigusabi korras kaitsja abi tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel. Kaitsja esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt taotles kaitsja tasu 2 pooltunni ulatuses, s.o 05.10.2012 kohtumäärusega tutvumise ja maakohtu 27.06.2013 istungil osalemise eest. Ringkonnakohus möönab, et kaitsja ja kaitsealuse kohtumine enne asja arutamist võib olla kaitsetaktikast tulenevalt otstarbekas, kuid ainuüksi selle puudumine ei ole kaitsja tasutaotluse rahuldamata jätmise aluseks, kui muud toimingud, mille eest kaitsja tasu taotleb, on vajalikud ja põhjendatud. Kaitsja on taotlenud tasu 05.10.2012 kohtumäärusega tutvumise eest, millega jäeti B.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Samuti oli põhjendatud kaitsja osalemine maakohtu 27.06.2013 istungil. Lisaks märgib -4- ringkonnakohus, et menetluskulude riigi kanda jätmist reguleerib KrMS § 180 lg 3, mis ei võimalda menetlukulude riigi kanda jätmist B.D määruskaebuses nimetatud asjaoludel. Samuti on märkimisväärne, et KrMS § 180 lg 3 ei võimalda süüdimõistetut täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda jätta vaid osa menetluskuludest. 10.2 Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks pikendada B.D-lt välja mõistetud kaitsjatasu tasumise tähtaega. KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Ringkonnakohus on seisukohal, et B.D poolt määruskaebuses esitatud asjaolud, s.o vangistuses viibimine ja käesoleval hetkel töö puudumine ei ole mõjuvateks põhjusteks KrMS § 424 tähenduses, et ajatada temalt väljamõistetud menetluskulude tasumist. Riigikohus on sedastanud, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks (RKKKm 3-1-1-5712, p 10). 11 . B.D peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot, maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.
22. Eelnevast lähtuvalt jätab määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau ringkonnakohus Maarika Kuusk -5- maakohtu määruse muutmata ja Paavo Randma