Kriminaalasi nr 1-16-7863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.01.2019) Kriminaalasja number 1-16-7863

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 8 kuud vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus, kahtlustatavana kinnipidamine 09.-10.02.2016 ja vahistamine alates 11.02.2016 karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates 09.02.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.06.
2. Tartu Vangla edastas 19.12.2018 kohtule materjalid Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör märkis kinnipeetavat positiivselt ja negatiivselt iseloomustavad asjaolud ja leidis, et Raido Lehiste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja talle antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on isik jätkanud kuritegude toimepanemist. Raido Lehiste poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Kuriteo raskust näitab narkootilise aine suur kogus (ligikaudu 850 g amfetamiini). Lisaks Raido Lehiste panustas aktiivselt selleks, et narkootiline aine saaks turustatud ja seeläbi oleksid kahjustatud saanud paljude inimeste tervis. Seetõttu on igati alust arvata, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut kujunenud harjumusi ja käitumist muutma. Samuti puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus isiku suhtes täitnud eesmärke. Raido lehiste vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks- nende tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Raido Lehiste avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja alustada uut elu. Kinnipeetav selgitas, millised terviseprobleemid tal on narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud. Vanglas saab kinnipeetav ravi ning käib psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul. Vabaduses kavatseb seda jätkata. Vanglasse sattumist pidas kinnipeetav positiivseks, kuna see aitas tal sõltuvusprobleemidele lahenduse leida ning varasemast tutvusringkonnast loobuda. Ta usub, et kui ta jätkab ravi ja alkoholi ei tarvita, siis saab väljas hakkama. Vabaduses toetab teda elukaaslane ja perekond. Kaitsja palus Raido Lehiste tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja arvates on süüdimõistetu muutnud oma eluviisi ja katkestanud suhtluse varasema tutvuskonnaga. Tal on tekkinud terviseprobleemid, mille tõttu peab saama psühhiaatrilist ravi. Kaitsja arvates ei ole olukord lootusetu ja süüdimõistetu on võimalik vabastada. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raido Lehistet on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning talle on mõistetud eriliigilisi karistusi. Ükski mõistetud karistustest, sealhulgas reaalne vangistus, ei ole Raido Lehistele soovitud mõju avaldanud, sest Raido Lehiste on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on pandud toime katseajal. Harju Maakohus vabastas Raido Lehiste 16.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-4389 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid ning majandusliku kasu saamise soov. Karistuse kandmise ajaks nägi kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava ette mitmeid kuriteoriske maandavaid tegevusi. Enamikest tegevustest ei ole kinnipeetav osa võtnud või on loobunud terviseprobleemide tõttu. Nii ei ole kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „Jõud muutuda“. Kutseõppe puidupingitöölise õppekaval katkestas, kuna ei saanud enam hakkama. Ka vestlustest töövihiku „Viha ja kriitika“ analüüsimiseks kinnipeetav loobus, tuues põhjuseks terviseprobleemid. Praeguseks on Raido Lehiste osalenud 12 sammul põhineva tervisegrupi töös, võtnud osa vestlustest töövihiku „Tagasilanguse ennetamine“ analüüsimiseks, töötanud majandusabitöölisena ning käinud kliinilise psühholoogi vastuvõttudel. Lisaks tegeleb kinnipeetav joonistamisega. Temaga on läbi viidud ka vabanemiseelne nõustamine. Vanglas, kontrollitud keskkonnas, on kinnipeetava käitumine olnud positiivne. Vabanemise korral asuks Raido Lehiste elama Pärnu Linnavalitsusele kuuluvale elamispinnale, mis on antud tähtajatult rendile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lisaks majutusteenusele pakutakse keskuses ka teisi teenuseid- isikut suunatakse võlanõustamisele, psühholoogilisele nõustamisele ja abistatakse rahaliste toetuste taotlemisel. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta oma ema ja kahe vennaga ning ka oma lastega. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, nõustub kohus suures osas prokuröri seisukohaga. Kohtu arvates ei ole süüdimõistetu vabastamine ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal põhjendatud. Vabastamist ei võimalda eelkõige süüdimõistetu varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus võib jätta süüdimõistetu, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, vabastamata, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-112-17, p 21). Eeltoodust järeldub, et kuritegude toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on tema tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel oluline kaal. Raido Lehiste korduv karistatus ning pikaaegsed sõltuvusprobleemid annavad kohtu arvates piisavalt alust arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Raido Lehistele on antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esinevate probleemidega, kuid ta ei ole abi otsinud. Narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud terviseprobleemide tõttu ei ole kinnipeetav saanud osaleda ka kõigis individuaalses 3