lg 2 p-de 4 ja 7 - § 25 lg 2 järgi; U.H süüdistuses
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatavad 1. K.L – isikukood XXX; kodakondsuseta; põhiharidusega; elukoht: Xxx(viibib vahi all Vanglas); ei tööta ega õpi; varem kriminaalkorras karistatud 8 korral, viimati Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusega
lg 2 p 4, 5, 7 ja § 202 lg 1 järgi 5 kuud vangistust (vabanes karistuse kandmiselt 22.03.2013); tõkend – vahistamine alates 30.04.2013 (kahtlustatavana oli kinni peetud 29.04.2013) Kaitsja advokaat Kadi Mägi 2. U.H – isikukood xxx; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: Xxx(viibib vahi all Vanglas); ei tööta ega õpi; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 04.02.2013 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud, millest 4 kuud kanda reaalselt (algusega 12.11.2012) ning 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 18 2 kuud; tõkend – vahistamine alates 30.04.2013 (kahtlustatavana oli kinni peetud 29.04.2013) Kaitsja advokaat Mart Missik RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.L
lg 2 p 4 ja 7 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 29.04.2013.a. 2. Süüdi tunnistada U.H
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ja
lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 aasta 6 kuud vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 1 aasta 11 kuud 20 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – s.o 720 päeva vangistust asendab kohus 1 440 tunni üldkasulikku tööga.
alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (29.04.15.10.2013.a), s.o 5 kuud 17 päeva (2+31+30+31+31+30+15= 170 päeva), mis vastab üldkasulikule tööle 340 tundi. Seega süüdistataval tuleb teha 1 100 (üks tuhat ükssada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrab kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, ning
lg 1 alusel on U.H üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima
lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
Tõkend – vahistamine tühistada. U.H vahi alt vabastada kohtusaalis. 3 Uueks tõkendiks kohtuotsuse jõustumiseni valida elukohast lahkumise keeld aadressil: Tüve 9A-2, Tallinn.
lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (röövimise katse isikute grupis, varem röövimise toimipannud isikuna) ning U.H pani toime
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (röövimise katse isikute grupis). Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused 4 Süüdistatava K.L-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K.L-i süüditunnistamist
lg 2 p-de 4, 7 - § 25 lg 2 ning tema karistamist 3-aastase vangistusega algusega 29.04.2013.a. Süüdistatava U.H, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör U.H süüditunnistamist
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning tema karistamist 5 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat. U.H on üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ta on kohustatud täitma kontrollnõudeid ning hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Kohtuistungil süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K.L ja U.H tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 800 eurot. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja nende resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kohene menetluskude tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.