lg 5 alusel allutada P.N katseajal 6 (kuueks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada P.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 2-1, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud või narkootilisi aineid tarvitavate või käitlevate isikutega; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
P.N mõisteti süüdi ka
ja § 329 järgi ja
P.N mõisteti süüdi ka
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 4 kuu ja 10 päeva - võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 14.07.2015.a karistusaja hulka ja karistusaja algust arvati alates 14.07.2015.a. Kohtuotsus jõustus 26.02.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 14.07.2015.a ja lõpp on 24.09.2016.a. P.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal on käitumine olnud hea, tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole taasühiskonnastavaid 3 tegevusi läbinud. Distsiplinaarkaristusi ei ole. XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama XXXasuvasse ridaelamusse, mis kuulub OÜ XXX. OÜ XXX juhatuse liige XXXandis kirjaliku nõusoleku P.N-i elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel on võimalus asuda tööle OÜ XXX. P.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kannab karistust narkokuriteo, joobes juhtimise, kohtuotsuse mittetäitmise ja ähvardamise eest. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas esimest korda. Asub elama XXX asuvasse ridaelamusse. Töökoht peale vabanemist on olemas. Kanepit tarvitas üsna pikka aega, kuid 9 kuud ei ole tarvitanud. On proovinud ka raskeid narkootikume, amfetamiini, kuid ei ole neid kogu aeg tarvitanud. Katseajal pani toime uue kuriteo. On nõus kuue kuulise katseajaga ja lisakohustustega. Tervislik seisund on kordades parem, kui siis kui vanglasse tuli. On võõrdunud valedest ravimitest, mis olid välja kirjutatud ja psühhotroopsetest ainetest. Kaitsja palub vabastada P.N tingimisi ennetähtaegselt. P.N-i eelnevad süüteod olid seotud tema keerulise tervisliku seisundi, vale diagnoosi ja sellest tingitud valede ravimite tarvitamisega. Käesolevaks ajaks on ta tervislik seisund muutunud paremaks. P.N on vanglas käitunud hästi. Vabanemisel on tal vanemate toetus, elukoht ja töökoht. P.N kinnitas, et vanglas olles sai aru, et ta ei taha rohkem vanglasse sattuda. Praegu on see olnud talle korralik õppetund, ta on esimest korda vanglas. Lisakohustustega on nõus kaitsja ja P.N. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab P.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.N-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vanglas viibib esimest korda. Kohtu poolt mõistetud vangistusest on ära kantud 9 kuud ja kandmata on veel üle 5 kuu vangistust. XXX Vangla iseloomustusest nähtub, et vanglas on käitumine olnud hea, pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Kuivõrd vabaduses olid probleemid nii alkoholiga kui ka narkootikumidega, lisaks kannab karistust
järgi, siis prokurör peab küsitavaks vabaduses tööle asumist autojuhina, kuid katseajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld tuleb kasuks. Arvestades, et käeolev kuritegu oli toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, prokurör siiski toetab ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd isik on viibinud esmakordses vangistuses ilma rikkumisteta 9 kuud, karistuse kandmata osa on 5 kuud. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamuses märgitud katseaja tingimuste osas, kuid juhul kui kohus otsustab ennetähtaegselt P.N-i vabastada, siis oleks otstarbekas määrata ka lisakohustus pöörduda alkoholismi või narko vastasele ravile tema nõusolekul, et ennetada uute kuritegude toimepanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et P.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.N kannab esimest vanglakaristust teise astme kuritegude eest. Ta on karistusest ära kandnud 9 kuud ning kanda on jäänud ligi 5 kuud vangistust. 4 Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud P.N-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab P.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on P.N olemas ka kindel elu- ja töökoht ning ta on nõustunud kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.