KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.06.2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3417 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.V, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.11.2010 kohtuotsusega KarS § 113§ 25 lg 2 - järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 06.11.2009 ja lõpp 06.11.
- Kinnipidamisasutuses R.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus ja agronoomi eriala. Riigikeele oskus xxx. Enne vangistust ei töötanud, kuna oli töövõimetusepensionil. Isiku enda sõnul on ta 30.aastat töötanud xxx. Vangistuse jooksul olnud samuti tööga hõivatud, olles seda ka käesoleval hetkel töötades alates xxx Võimaliku vabanemise järgselt töökoht puudub. 28.07.2015 külastas kinnipeetaval xxx, kus isik registreeriti aktiivse tööotsijana. Korduv külastus toimus 24.08.2015, peale mida sai kinnipeetav tööle ning isiku arvel olek xxx. Enne vangistust oli määratud töövõimetus (enda sõnul 90%), diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetava sõnul ei olnud tal 1 probleeme seoses alkoholi liigtarvitamisega. Isik vähendas alkoholi tarvitamist siis, kui tema tervis halvenes. Kindlad faktid isiku alkoholi tarvitamise kohta puuduvad. Narkootikumide tarvitamist ei ole esinenud. Kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud (neist üks arhiveeritud), reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab tapmiskatse eest. Kuritegu on toime pandud isiklike suhete pinnalt, kättemaksu eesmärgil. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 10%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav R.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise järgselt R.V soovib elama asuda talle kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx, kus praegu ei ela keegi. R.V vabanemise järgselt töökoht puudub. Telefonivestluses R.V vanim laps väitis, et ta suudab isale vaid moraalset tuge pakkuda, materiaalse abi osutamiseks tal vahendid puuduvad. Kriminaalkorras karistatud 2 korda (mõlemal korral oli tegemist vägivalla kasutamisega endiste abikaasade suhtes). Kui esimesel korral oli tegemist raske kehavigastuse tahtliku tekitamisega, mis ei olnud ohtlik elule, siis viimase kuriteo puhul oli juba tegemist tapmiskatsega. Teise kuriteo pani toime ajendatuna vihast lahutatud abikaasa suhtes ja soovist talle kätte maksta ning tekitada vigastusi; jätkuvalt ei ole valmis kuriteo põhjusi kriitiliselt hindama, mis viitab kuritegelikele hoiakutele ning ka vähesele motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest; Prokurör oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et prokuratuur on R.V ennetähtajalise vabastamise vastu. Tulenevalt toimepandud kuriteo (tapmise katse) raskusest ning vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku üldjoontes rahuldavast käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste elusse, kaaskodanike turvatundesse. Väärib märkimist, et isiku iseloomustuse kohaselt on R.V ohtlik konkreetsele täiskasvanule. (Ohustatud on lähedased isikud - abikaasa). Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 06.11.2017) arvan, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. R.V taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Kuigi garantiikirja tal ei ole, on kindel, et leiab endale tööd. On ligi 30 aastat töötanud xxx ja tal on kõik tööks vajalikud sertifikaadid olemas. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitab tema ohtlikkusele. R.V kannab vangistust esmakordselt varasem kriminaalkaristus on kustunud. Kannab pikaajalist (8 aastat) vanglakaristust raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest: tapmiskatse toimepanemise eest. Kuritegu oli toime pandud küllaltki julmal viisil (endise abikaasa maja sissekäigus kannatanu noaga haavamine tekitades 14 torkelõikehaava), mis viitab isiku agressiivsusele ja ohtlikkusele. Ajendiks oli viha lahutatud abikaasa suhtes ja soov talle kätte maksta. Isik ei ole valmis kuriteo põhjusi kriitiliselt hindama, mis viitab kuritegelikele hoiakutele ning ka vähesele motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest. Isiku riskihindamisest nähtub, et ohustatud on lähedased isikud, eeskätt kannatanu. Arvestades isiku varasemat käitumist ja hoiakuid võib oletada, et R.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole R.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpptähtaeg
- aastal). Arvestades R.V poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus hindab positiivselt, et R.V on vangistuse kandmise ajal töötanud ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuid need asjaolud ei kaalu üles eelpooltoodud negatiivseid asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.V vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3