lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks Menetlusalune isik I.B, isikukood XXX, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta I.B kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 19.11.2015 üldmenetluse otsus peale väärteoasjas nr. 2440,15,007683 rahuldamata ja otsus muutmata. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi summa 1200 (üks tuhat kakssada) eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.
alusel on I.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber 10220155254254 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 14.01.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 29.01.2016 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 01.03.2016) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 26.10.2015 koostas patrullpolitseinik Dxxx Kxxx väärteoprotokolli AB1464146 menetlusaluse isiku I.B suhtes selle fakti kohta, et xxxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK0026. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
(tl 7). 19.11.2015 koostas Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxxx otsuse väärteoasjas nr 2440,15,007683, milles I.B tunnistati süüdi
S § 56 lg 1, karistati rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot. Lisakaristuseks määrati
Kergendava asjaoluna arvestati kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. (tl 2) 09.12.2015 esitas I.B Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteo karistuse määramise otsuse täies ulatuses, vaidlustades nii väärteo toimepanemise fakti kui karistuse määramise (tl 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, tunnistas end süüdi ja vastates kohtu küsimustele selgitas, et ta ei vaidlusta süüdistuses toodud asjaolusid ja kahetseb juhtunut. Soovib väiksemat rahatrahvi ning juhtimisõiguse säilitamist. Leiab, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökoha otsinguteks. Käesoleval ajal on isik töötu. Ühtlasi vastates kohtu küsimustele selgitas menetlusalune isik täiendavalt, et tarbis 25.10.2015 lõuna paiku šampust. Sõidukit juhtima asudes ei tundnud, et on alkoholijoobes, alkomeeter ei töötanud (tl 30-31). Kohtuväline menetleja leidis, et isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tegemist on teoga, mis on toime pandud tahtlikult. Arvestades menetlusaluse isiku joobe suurust (0.63 mg/l), pidi see olema isikule tuntav. Menetleja on seisukohal, et määratud karistus on proportsioonis isiku teo ja süüga ning on just selline, mis suudab mõjutada isikut edaspidi uusi rikkumisi toimepanemast (tl 30-31). 2 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud ja täpsustatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt
Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist faktilisest küljest, vaid karistuse osas. Sellegipoolest käsitleb kohus esmalt kohtuistungil uuritud tõendeid ja annab seejärel hinnangu rikkumisele. Isiku poolt väärteo toimepanemine leiab kinnitust peale isiku süü omaksvõttu veel tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos alkomeetri väljavõttega, millest nähtub, et lõplik mõõtetulemus on 0,63 mg/l kohta. Mõõdeti 26.10.2015 kl 02:28 (tl 8, 10). Kohtuistungil antud ütlustes tunnistas menetlusalune isik, et tarvitas 25.10.2015 alkoholi. Kohtuliku arutamise käigus ei vaidlustanud ta fakti, et 26.10.2015 juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas (tl 30). Menetlusaluse isiku alkoholi sisaldust organismis kinnitab patsiendikaardi nr R548871 koopia, millest nähtub, et I.B poolt oli 25.10.2015 tehtud väljakutse kiirabisse. Kiirabi saabus kell xxxx poolt on koostatud anamnees, mille kohaselt oli isiku veres etanooli 2,23 promilli (tl 13). Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Ka kohtul ei tekkinud kahtlust, et tegu on toime pandud, toimepanija on menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud xxxjuhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud joobeseisundis, nimelt väljahingatavas õhus esines alkoholisisaldus 0,63 mg/l kohta. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Tegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 4 mõttes, asudes juhtima mootorsõidukit, mil tema organismis võis olla alkoholi ning isik soostudes sellega jätkas sõitmist, kuni oli peatatud politsei poolt. Kaudset tahtlust tõendab faktiline asjaolu, et 2 tundi enne joobeseisundi kontrollimist patrullpolitseiniku poolt, oli xxx I.B veres tuvastatud alkoholisisalduse ja diagnoosinud alkoholi toksilise toime, alkoholgastriidi, mürgistuse muuhulgas alkoholiga (tl 13). Seega isiku väide tema heast enesetundest pärast temale tehtud maoloputust alkoholi toksilise toime ja mürgistuse tõttu, on kohtule väheusustav ja esitatud eesmärgiga vähendada oma süüd kergema karistuse saavutamiseks. Tuginedes keskmiste teadmistega keskmise inimese kogemustele, oleks menetlusalune isik pidanud võimalikuks pidama, et asub juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 2 ).
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks. KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul Isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus lõplikult 0,63 mg/l kohta.
lg 2 kohaselt on alkoholisisalduse vahemik väljahingatavas õhus 0,25- 0,74 mg/l kohta, keskmine oleks 0,5 mg/l kohta. Seega, alkoholisisaldus 0,63 mg/l ühes liitris väljahingatavas õhus ületab keskmist, see on kõrge näit ja ligidal kriminaalkuriteole. Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult I.B süüd teos keskmisest suuremal määral. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.31-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud 4 ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-26-03 p.5). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I.B karistatud kriminaalkorras kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Põhikaristuseks oli kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ja tingimisi vangistus. Isiku hoiakule ei ole varasemad üsna ranged karistused piisavalt mõju avaldanud. Viimati oli I.B karistatud juunis 2014 KarS § 424 alusel tingimisi vangistusega. Menetlusalune isik peab talle määratavat karistust tajuma ning aduma toimepandud süüteo tõsidust. Seega peab praegune karistuse määr olema tunduvalt üle keskmise. Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesoleva väärteoasja kohtuliku arutamise käigus püüdis I.B ome tegu õigustada hea enesetundega mootorsõiduki rooli istudes. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik pole endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatust. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Ülaltoodut arvestades, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr 300 trahviühikut, so. 1200 eurot, on igati põhjendatud. Kohtu hinnagul on käesolevas väärteoasjas põhjendatud ka lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtupraktikas on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-59-15), mille kohaselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui kohus näeb, et ainult põhikaristusest siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei saa karistuse mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks samalaadsete, samasuuruse süüga tegude puhul. Samalaadse teo eest oli isik 2006. a. karistatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 2014.a. kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist tingimisi vangistuse kõrvale lisakaristusena 6 kuuks (tl 26). Kohus on seisukohal, et I.B autojuhina on liiklusele ohtlik ja sellest tulenevalt ei saa piirduda ainult põhikaristuse määramisega, vaid isik tuleb teatud ajaks liiklusest kõrvalada lisakaristuse kohaldamise kaudu. Kui isik ei suuda oma käitumist korrigeerida õiguskuulekamaks, tuleb sellele reageerida. Käesoleval juhul ei ole määrav menetlusaluse isiku ütlus, et tal on sõiduki juhtimisõigust vaja seoses töökoha otsingutega. Kui isik ei suutnud varasemalt järeldusi teha, peab ta suutma sellele vastavalt oma elu ümber korraldada. Sealjuures peab kohus vajalikuks toonitada, et isikult juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui I.B-le ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Tuleb märkida, et I.B , olles varasemalt toime pannud kaks samalaadset kriminaalkuritegu, oleks pidanud seetõttu veelgi hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist. Asjaolu, et töö koha otsinguteks on tal juhtimisõigus vajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses töökoha otsingutega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist.
5 Eeltoodut arvestades kohus leiab, et I.B-le määratud lisakaristuse määr on põhjendatud. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmises määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. KOHTU MEETMED I.B kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus - ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 19.11.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,15,007683, millega I.B tunnistati süüdi
lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot ning
lg 3 p 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.