1-16-6071/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6071 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu K.J-i karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.J-i (K.J , isikukood XXX) kaitsja Allan Valk, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus 13.07.2016 otsusega tunnistas K.J-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel jäi kandmisele 1 aasta 5 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Viru Maakohtu 09.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis K.J-ile kohtuotsuste kogumis karistuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määras maakohus K.J-ile koheselt kandmisele 2 kuud vangistust ning karistuse ülejäänud osa 1 aasta 5 kuud 28 päeva jättis tingimisi kohaldamata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi.
7. 22.09.2016 registreeriti Viru Maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekanne, milles ta taotledes K.J-i karistuse täitmisele pööramist. Ettekande esitamise tingis see, et süüdimõistetu ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ega ilmunud kahel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimistele.
8. Viru Maakohus 27.09.2016 määrusega jättis hooldusametniku taotluse rahuldamata. Kohus tuvastas küll K.J-i rikkumised kontrollnõuete ja alkoholi tarvitamise keelu täitmisel, kuid leidis, et šokivangistus, mida isik tol hetkel kandis, on tema mõjutamiseks piisav.
9. 08.12.2016 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande taotlusega pöörata karistus täitmisele, kuna K.J rikkus ka novembris kolmel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ning samuti ei ilmunud ta ühel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohus koostas 19.12.2016 määruse, millega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras K.J-ile Viru Maakohtu 13.07.2016 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. 5.1 Kohus asus seisukohale, et K.J-i poolt registreerimiskohustuse vastu eksimine ja alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised on tuvastatud. Mõjuvad põhjused tal selleks puudusid. Süüdimõistetu seletused, et ta läks elukaaslasega riidu ja seetõttu võttis alkoholi, ei anna õigustust alkoholi tarvitamiseks. Veenvad ei ole ka K.J-i väited, et nüüd on suhted elukaaslasega taastunud ja enam see ei kordu. Samuti ei pidanud maakohus usaldusväärseks süüdimõistetu väiteid tema valmisolekust alkoholivastase ravi läbimiseks. 5.2 Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse edasine läbiviimine K.J-i suhtes põhjendatud, sest ta suhtub pealiskaudselt kohtu määratud karistusse ja kohustusse. K.J jätkas alkoholi tarvitamist vaatamata sellele, et maakohus juba ühel korral arutas ametniku erakorralist ettekannet. See asjaolu näitab, et K.J on kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt isegi vaatamata 2 kuu jooksul šokivangistuses viibimisele. 5.3 K.J-i terviseseisundisse puutuvalt märkis kohus, et võrreldes asja esialgse arutamisega see muutunud ei ole. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse K.J-i kaitsja advokaat Allan Valk, taotledes lahendi tühistamist ja uue tegemist, millega jätta kriminaalhooldusametniku taotlus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning määrata K.J-ile täiendavalt kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. 6.1 Kaitsja hinnangul on Viru Maakohtu 19.12.2016 määrus ennatlik, sest kohus ei ole arvestanud kõiki asjast tähtsust omavaid asjaolusid ega andnud isikule kõiki seadusest tulenevaid võimalusi enda käitumise parandamiseks (määrates esialgu tulenevalt KarS § 74 lg 4 kasvõi täiendavaid kohustusi, nt kohustada teda alluma alkoholivastasele ravile, milleks K.J on nõusoleku andnud). 6.2 Maakohus, nentides, et K.J-i seletused ei anna alust alkoholikeelu rikkumiseks, ei arvestanud, et tegemist on isikuga, kellel esinesid eelnevalt alkoholiprobleemid ja probleemi vallandamiseks on perekondlik tüli (antud juhul lahkuminekuoht) täiesti tavaline tegur. K.J-i versiooni usutavust näitab seegi, et rikkumised leidsid aset ühe kindla ajavahemiku jooksul. Samuti jääb mõistetamatuks, miks maakohus leidis, et K.J-i ravile allutamine ei aitaks. Tegemist ei ole ju kurjategijaga, vaid alkoholismi ravi vajava isikuga, kellele eelnev ravi määramine oleks võibolla ärahoidnud ka viimased rikkumised. Arvestama peab siinjuures sedagi, et tegemist on pea
12. aastaseks saava mehega, kelle tervis ei ole korras (töövõime kaotus 60 %) ja et tema suhtes karistuse täitmisele pööramine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi (tervise halvenemine 2 2 kriitilise piirini), mis aga ei tohiks olla karistamisel tulemiks. Pigem on eesmärgiks isik taas täisväärtuslikult ühiskonda tuua, millele antud juhul aitaks kaasa vaid K.J-i ravile allutamine ning seeläbi terveks saamine, kuna kõik probleemid on tema puhul tekitanud üksnes alkohol. Siinkohal olgu rõhutatud, et K.J on end juba 11.01.2017 ravile registreerinud ja soovib teha kõik, et alkoholiprobleemist vabaneda. Ühtlasi palub kaitsja peatada K.J-i suhtes vaidlustatud kohtumääruse täitmise vähemalt kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni antud asjas. Seda põhjustel, et K.J-i tervislik seisund on kehv, ta peaks läbima alkoholismivastase ravi ning ette valmistama oma koduse majapidamise selleks, et see tema vangistamise puhul säiliks (leidma ja leppima kokku tingimused inimesega, kes tema äraolekul majapidamist korras hoiab). Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et K.J on katseaja jooksul korduvalt rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi ning samuti ei ole ta korrektselt täitnud registreerimiskohustust. Käesolevas määruskaebemenetluses peab apellatsioonikohus otsustama seega vaid selle üle, kas need eksimused olid süüdimõistetule vabandatavad või näitavad need tema tahet hoida kõrvale kohtulahendiga temale määratud kohustuste täitmisest. Nimelt on kontrollkohustuste täitmata jätmine karistuse täitmisele pööramise aluseks vaid siis, kui see toimus mõjuva põhjuseta. Seejuures ei ole nõutav, et enne võrdleva raskuse poolest intensiivsema reageerimisvariandi (s.o karistuse täitmisele pööramise) kasuks otsustamist peaksid neist leebemad (kriminaalhooldusametniku tehtav hoiatus, täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) olema juba kasutatud. Seda põhjusel, et rikkumise järelmi valiku määrab eeskätt ikkagi selle olemus. Vaidlustatud kohtumäärusest selguvalt maakohtu hinnangul K.J oma kohustuste eiramiseks igasugune õigustus puudus ning seega peab ta kandma oma karistuse ära vangistuse tingimustes. Apellatsioonikohus taolise järeldusega praeguselt ka nõustub.
14. Ringkonnakohus, sarnaselt esimese kohtuastmega, ei leia nimelt mingitki vabandust süüdimõistetu käitumisele, kus ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu korduvalt ning seda isegi pärast seda, kui maakohus oli vaid mõni kuu varem tema karistuse täitmisele pööramise küsimust juba arutanud. Ehk siis K.J-i ei mõjutanud kohtuotsust järgima ka reaalselt tunnetatud oht kinnipidamisasutusse minemise ees. Veelgi enam, piisavaks motivaatoriks ei olnud ka äsja kantud 2 kuu pikkune vangistusosa. See, et K.J-i eksimused olid mõjutatud perekondlikest probleemidest, tähendust ei oma, s.o igapäevaelus ette tulevad raskused isikule kohtuotsusega pandud kohustuste eiramiseks mingitki õigust ei anna. Seejuures ei veena kolleegiumi süüdimõistetu suutlikkuses ja motivatsioonis kohtuotsuse edasise nõuetekohase täitmise osas seegi, et K.J on kaitsja kinnitusel end alkoholiprobleemiga seoses ravile juba registreerinud ning on valmis alluma sellele ka kohustuse panemise vormis. Vastavat ravivõimalust oleks süüdimõistetu omaalgatuslikult saanud kasutada juba ka varem.
15. K.J-i terviseprobleemid, millele advokaat üldsõnaliselt viitab, karistuse täitmisele pööramata jätmise aluseks kindlasti aga ei ole. Nimelt on süüdimõistetule arstiabi tagatud ka kinnipidamisasutuses. Mis puutub aga kaitsja taotlusse vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatamiseks kuni lõpliku lahendi jõustumiseni ning seda K.J-i tervist ja elukoha säilimist puudutavatel põhjustel, siis see jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Nimelt saadabki maakohus süüdimõistetule teatise vanglasse ilmumise aja ja koha kohta alles siis, kuid kohtulahend on jõustunud. Samuti peab ära märkima, et kuivõrd kriminaalhooldusametnik esitas teise erakorralise ettekande maakohtule juba 08.12.2016, siis on K.J olnud võimalik oma elukohaga seotud küsimust korraldada juba vähemalt sellest ajahetkest peale.
16. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 3 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau