) § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav D.P isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; kõrgharidus; töökoht: XXX OÜ juhataja; varem kriminaalkorras karistamata; e-posti aadress: XXX; kontakttelefon: XXX Tõkend-elukohast lahkumise keeld alates 02.02.2016.a. Kaitsja Erki Kergandberg RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus otsustas:
lg 1 p 1 järgi ja karistada 6 (kuue) kuu 1) Süüdi mõista D.P pikkuse vangistusega. 2)
lg 1 ja lg 3 alusel jätta D.P-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui D.P ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3)
lg 1 alusel peab D.P järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX -ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4)
5) Määrata D.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6)
p 1 alusel arvestada D.P-le määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.06.2016.a. 7) D.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 8) Välja mõista D.P-lt sundraha 645,00 eurot ning ekspertiisitasu 84,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „ D.P, 1-16-5302, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 9) Asitõendid: - 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: D.P süüdistatakse selles, et tema 25.01.2016 kella 17.10 paiku Harju maakonnas, Rae vallas, Peetri alevikus, Veesaare tee 2 asuva kaupluse Peetri Selver parklas, kõrvaliste isikute juuresolekul rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas (Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa) keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, tõugates XXXning lüües XXXmitmel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega XXXfüüsilist valu ning tervisekahjustusi - näokoljuluude hulgimurrud (vasaku silmakoopa külgmise seina ja põhja murd, vasaku saarnakaare murd, vasaku ülalõuaurke külgmise ja eesmise seina murd), põrutushaava alahuulel ning nahaalused verevalumid ja turse näo piirkonnas, millede paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud ning mis ei ole eluohtlikud ja ei põhjusta töövõime kaotust 40% ulatuses, samuti elundi kaotust ega elundi tegevuse lakkamist. Sellise oma tahtliku tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani D.P toime avaliku korra raske rikkumise, s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.P-le karistuseks 6 kuu pikkust vangistust.
lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täitmisele, kui D.P ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, osaleb
lg 2 p 8 kohaselt sotsiaalprogrammis ja täidab
lg 1 punktides 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb D.P-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. D.P pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks ekspertiisitasu. Kriminaalasjas on läbiviidud isiku kohtuarstlik ekspertiis, maksumusega 84,00 eurot; ekspertiisitasu on rahuldatud, seega tuleb D.P-lt välja mõista ekspertiisitasu 84,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et D.P võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: - 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.