lg 2 p 7, 9 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja karistuseks on
Lisaks tunnistati A.U süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 1500 krooni, mis kuulus täitmisele iseseisvalt.
lg 1 alusel a rvati mõistetud karistusest maha Tartu Maakohtu 15.04.2005 .a otsusega mõistetud ja ärakantud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.02.2009 .a ja lõpeb 22.08.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 24.05.2010.a. A.U esitas 23.03.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 21.05.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 06.07.2010.a seisuga on A.U kandmata karistusaeg 1 aasta 1 kuu 16 p äeva vangistust. A.U on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 20.02.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 2) 18.12.2003.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1 järgi 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 27.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt
järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10000 krooni; 4) 15.04.2005.a Tartu Maakohtu poolt
järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.U tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta A.U ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna teda on varem korduvalt karistatud, ta on toime pannud korduvalt kuritegusid ka varem määratud katseajal ning rikkunud ka käitumiskontrolli nõudeid. Lisaks hoidis ta kõrvale vangistuse kandmisele asumisest, mistõttu oli tagaotsitav. Kaitsja leiab, et A.U võiks vabastada enne tähtaega. Süüdimõistetu on loobunud alkoholi tarvitamisest, mis oli kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks. Ta ei asunud küll määratud ajal karistust kandma, kuid põhjendas seda hirmuga vangistuse ees, mis on mõistetav. Käesolevalt on ta lubanud täita nõudeid ja käituda seaduskuulekalt. A.U ise palus anda endale võimaluse vabaneda enne tähtaega. Ta selgitas, et on saanud aru enda varasemast õigusvastasest käitumisest, mis on selle tinginud. Ta loobus alkoholi tarvitamisest juba enne vangistust ja on käesolevaks ajaks juba aastaid kaine olnud. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde ja on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Vabanedes loodab ta koheselt tööle saada AS -i Pere Leib. Karistust kandma ta määratud ajal ei ilmunud, kuna kartis vanglat. Teab, et politsei teda algul mõned korrad otsis, kuid siis rahunes asi nagu maha ja ise ta politseisse ei läinud, kuigi oli sellest mõelnud. Kui politsei teda uuesti tuli paari aasta pärast koju otsima, siis otsustas minna karistust kandma ja tuli teisest toast välja ning läks politseiga kaasa.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
A.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et A.U ei ole võimalik vabastada enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Tegemist on isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on kohaldatud ka kergemaid karistusliike, kuid see ei ole olnud mõjus ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, seda ka ajal, kui ta oli kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et lisaks on tal olnud varasema kriminaalhoolduse ajal probleeme kontrollnõuete täitmisega. Ka iseloomustab isiku suhtumist kohtu arvates see, et viimast karistust ei ilmunud A.U kohtu määratud ajal kandma, kuigi oli teadlik tähtajast, milliseks pidi vanglasse ilmuma. Ka ei olnud võimalik tema suhtes täita sundtoomist vanglasse, kuna ta ei olnud enda elukohas politseiametnikele kättesaadav. A.U enda selgitustest nähtub, et ta teadis, et politsei teda otsib, kuid ei teinud midagi selleks, et asuda kohtuotsust täitma. Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada ning karistust kandma asus ta alles rohkem kui kaks aastat peale kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus , et A.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg -st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.