Väärteoasi nr 4-19-1057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
(2)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 20.10.2016 väärteoasjas nr 249016002200 N.M-ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Rahatrahv võimaldati tasuda osade kaupa. Viimase osa tasumise kuupäev oli 20.12.
- Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 05.11.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 05.02.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 21.02.2019 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga. Kohtuistungil 14.03.2019 selgitas N.M, miks ta ei ole saanud rahatrahvi tasuda. Ta on 100% töövõimetu, sissetulekuks on töövõimetoetus 335 eurot kuus. Rahatrahvi tasuda ei ole võimalik, tasumata rahalisi kohustusi on teisigi. Süüdlane selgitas, milline on tema terviseseisund. Kuigi ta on täielikult töövõimetu, siis natukene, s.o kaks või kolm tundi järjest, saab ta tööd ikkagi teha. Maal elades peab ka tööd tegema, puid tassima jmt. Rahatrahvi asendamisel on ta valmis üldkasulikku tööd tegema, aresti kandmist ei pea võimalikuks. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras. N.M ei ole tasunud talle karistuseks määratud rahatrahvi põhjendades seda eelkõige kehva majandusliku olukorraga, kuhu ta sattus pärast elukaaslase kaotust ligi kaks aastat tagasi. Rahatrahvi tasumiseks ei ole ta võimeline ka praegu. Tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus. Tasumata rahalisi kohustusi on teisigi. Majandusliku olukorra paranemist ei ole lähiajal ette näha, mistõttu ei ole rahatrahvi tasumine reaalne ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus N.M-ile karistuseks määratud rahatrahvi teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna süüdlane on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks tulenevalt KarS § 69 lg 1 asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtuistungil selgitas süüdlane, et vaatamata terviseprobleemidele on ta võimeline kaks kuni kolm tundi järjest tööd tegema. N.M-ile on karistuseks määratud rahatrahv summas 100 eurot, s.o 25 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 3 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui 5 tundi. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb N.M olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, VTMS §
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2