← Eesti

1-07-9898/25

Obsah (5)§ 76§ 263§ 68§ 65§ 121

Toimik nr 1-07-9898 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9898 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuist

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista M.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 500 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. M.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud kaitsjatasu summas 640 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1

(4)Viru Vangla esitas 13.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.M tunnistati viimati süüdi 10.06.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 263p 1,4 järgi ning karistati Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 7 päeva.

§ 65

lg 1 alusel, võttes arvesse 29.04.2008 kohtuotsust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti 2 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Karistusaja algus 29.04.2008 ja lõpp 07.04.

  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.05.
  2. Kinnipidamisasutusest M.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 13.10.2009 asub kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnises osakonnas õppis kinnipeetav alates 01.09-13.10.2009 kutseharidussüsteemis koka erala, jäi pooleli kuna kinnipeetav paigutati avavanglaosakonda. Avavanglas on kinnipeetav töötanud alates 03.12.2009-17.12.2009 majandustöölisena, autolüüsi koristajana. Alates 17.12.2009-25.01.2010 töötas avavangla juuksurina ja autolüüsi koristajana. Alates 25.01.2010 töötab avavangla toidujagajana. Kinnises osakonnas on läbinud sotsiaalprogrammi „Convictus“, mis tegeleb sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval on ka sotsiaaltöötajaga toimunud vestlused teemal alkohol ja selle tarbimine enne ja pärast vanglat, vaba aja veetmine, spordi mõjust tervisele ja mõtlemisele. Vabanemisel asub elama vanemate juurde. Isik on sooritanud kuriteod ja ja õigusrikkumised alkoholijoobes. Isik töötas enne vangistust ametlikult. Viru Vangla nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on M.M-i ennetähtaega vabastamine võimalik, kuna M.M-i sotsiaal- ja majanduslik olukord soodustab seda ning tema käitumisest on näha, et ta ise astub samme oma olukorra parandamiseks ning on valmis tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. M.M on teda toetav sotsiaalne võrgustik ning reaalsed eesmärgid oma elu edasiseks korraldamiseks pärast vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusameniku arvamusel uue kuriteo riskid M.M-i poolt võib käitumiskontrolli abil maandada. M.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht on olemas. Vabaduses plaanuib ta tegeleda spordiga. Samuti tal on plaanis otsuda endala sobivat töökohta. Garanteeritud töökoht on tal olemas Narva AS Heakorrastus. See töökoht oli tal ok varem kuriteo toimepanemise ajal. Viimase kohtuotsusega karistatud tegu seines selles, et ta sekkus kaklusesse. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on tugev soov elada edaspidi seadusekuulekalt. Elukoht ja töökoht on garanteeritud. Ta töötab vanglas ja on läbinud Convictuse programmi. Kehtivaidf distsiplinaarkaristusi ei ole. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist, tuginedes vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2

(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.M-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. M.M-i on varasemalt karistatud 2 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja 2 korral isikuvastase kuriteo eest (2004 ja
  1. aastal nendest 1 korral I astme kuritegu). Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega ja 1 korral (
  2. a) vabastatud tingimisi enne tähtaega. Käesoleval ajal kannab karistust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-8) on näha, et M.M on 4 korral väärteokorras karistatud, nendest 2 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöölisena, autolüüsi koristajana , juuksurina ja käesoleval ajal töötab toidujagajana. Samuti on läbinud sotsiaalprogrammi „Convictus“, mis tegeleb sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval on ka sotsiaaltöötajaga toimunud vestlused teemal alkohol ja selle tarbimine enne ja pärast vanglat, vaba aja veetmine, spordi mõjust tervisele ja mõtlemisele. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 25.06.
  3. Arvestades M.M-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enna vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal perekonna tugi ja töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Kohtu arvates ei ole vangla, kriminaalhooldusametnik, prokurör piisaval määral analüüsinud isiku varem toimepandud kuritegide asjaolusid ja sellest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus tuletab meelde, et kõigepealt võetakse arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viimasel kohal.Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud, olles ka enne tähtaega vabastatud, ning kes muuhulgas pani varem toime raske 3
(4)isiku vastase kuriteo, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Narva Maakohtu 16.09.2004 kohtuotsusest nähtub, et isik tunnistati süüdi KrK 107 lg 2 p 2 alusel, ta tekitas kahele kannatanule üliraske kehavigastuse, kasutades nuga, ja seda kuus kuud ennetähtaegsest vabastamisest möödudes. Viru Maakohtu 29.04.2008 kohtuotsusega tunnistati ta süüdi jällegi isikuvastases kuriteos

§ 121

alusel, süüdistusest nähtub, et ta lõi naisterahvasest kannatanu rusikaga näkki, tekitades marrastused ja verevalumid. Viimase 10.06.2009 kohtuotsusega on ta karistatud avaliku korra rikkumise eest grupis ja vägivallaga. Kohtuotsustest tulenevate asjaolude analüüsimise põhjal võib tulla järeldusele, et süüdimõistetu võib hakata kasutama vägivalda kannatanute suhtes isegi kuni raskete kehavigastuste tekitamiseni. Need riskid jäid niivangla, kriminaalhooldusametniku kui ka prokuröri poolt täiesti arvestamata. Süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil kohtu küsimusele, et agressiivsust võib hakata maandama spordi tegemisega. Kogu vangistuse ajal ei ole tal läbitud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaks agressiivsust maandada, näiteks Viha juhtimine.Kohus märgib, et pere, töökoht ja spordiga tegelemise võimalus oli isikul ka varemgi,see ei ole süüdimõistetu käitumisele määratlev. Karistusaja lõpuni on veel üle 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Maksmata rahalised nõuded (37500 krooni) ja alkoholi tarvitamine suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus on arvamusel, et isiku varasemast elust tulenevad riskid ( toimepandud isikuvastased kuriteod) ja tema varasem käitumine ( väärtegude ja muu vägivaldse kuriteo toimepanemine) kaaluvad üle tema üldiselt positiivset käitumist vanglas ja võimalused vabaduses. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.M-i temale Viru Maakohtu 10.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.09.10 №oremreferent Liivi Õun 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.