lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada K.B talle 25.08.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-117829 karistuseks mõistetud 1 aasta 10 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 14.02.2012.a ja K.B vabaneb vangistusest 14.02.2012.a, siis 10 kuud 16 päeva vangistust) ei pöörata K.B suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 2 järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - XXXX • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda; • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb K.B-le neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja K.B vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu K.B-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD K.B on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Käesoleval ajal kannab K.B talle 25.08.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7829
lg 2 p 7,8,9,
lg 2 p 3,
lg 2 p 1,3 järgi
1 aasta 10 kuu vangistuse kandmise alguseks on 01.03.2011.a. K.B on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast. 2 3
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 03.02.2012.a kohtuistungil avaldas K.B soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. 02.02.2012.a elektroonselt kohtule edastatud arvamuses toetas prokurör K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna karistus on käesolevaks ajaks enda eesmärgi täitnud ja seetõttu on K.B suhtes otstarbekas rakendada katseajaga kaasnevaid meetmeid. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 03.02.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda K.B-le võimalus, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.B poolt toimepandud II astme kuritegude (
lg 2 p 7,8,9,
lg 2 p 3,
lg 2 p 1,3) asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. Vangistuse ajal on K.B käitumine olnud Tartu Vangla hinnangul rahuldav (II,63). Vangistuse ajal on K.B distsiplinaarkorras karistatud ühel korral – 13.01.2012.a noomitusega (II,53) 18.12.2011.a kirikus õhtuse jumalateenistuse ajal toimepandud õigusrikkumise eest (segas jumalateenistuse läbiviimist), kuid selle distsiplinaarsüüteo asjaolud ei ole rasked. Vangistuse ajal on K.B-ga läbi viidud vestlusi, motiveerimaks kinnipeetavat omandama kutseharidust. Käesolevalt on K.B motiveeritud õppima puidupingieriala. 2012.a algusest on K.B alustanud puidupingieriala omandamist. Jooksvalt on K.B-ga läbi viidud vestlusi, eesmärgiga juhtida kinnipeetava tähelepanu põhjus-tagajärg seostele, et analüüsida kuriteoni viinud põhjusi. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt ei ole K.B agressiivset käitumist esinenud, ta on rahulik ja suudab oma emotsioone kontrollida; vägivallakuritegusid ei ole K.B toime pannud. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on K.B-st lähtuv uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22%. Tartu Vangla toetab K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.B on olemas lähedaste toetus, samuti kindel elukoht vabaduses – ema, tema elukaaslase ja venna juures XXXX Toetuskirja K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks on esitanud ka tema vanaema A.V. (II,47) ning tugiisik M.V. (II,48). 3 4 Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et K.B käitumine vangistuse ajal üldjoontes osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, peab kohus põhjendatuks anda K.B-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel K.B suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada K.B motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Kuna varasemalt ei ole K.B suhtes kriminaalhooldust kohaldatud, siis K.B elus positiivsete muutuste kinnistamiseks peab kohus seda K.B suhtes põhjendatuks rakendada. 03.02.2012.a kohtuistungil kinnitas K.B , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda; • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb K.B-le neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna K.B-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.