lg.1; § 209 lg.2 p.1,3; § 344 lg.1; § 349 järgi ning V.S-i süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
pikkuse vangistusega;
lg .2 p.1,3; § 344 lg.1 ja § 349 järgi ning
6 kuu pikkuse vangistusega.
ja 6 kuu pikkune vangistus, mida
lg.2 alusel suurendati eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus, tähtajaga 3 aastat 7 kuud ja 30 päeva. Sama kohtuotsusega tunnistati
lg.2 p.1,3 ja § 345 lg.1 järgi süüdi ja karistati V.S-i , kuid tema osas kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. Tsiviilhagi katteks mõisteti H.T-lt välja: E. R. OÜ kasuks 350 000 kr.; OÜ R. I. kasuks 16 000 kr. ja solidaarselt V.S-iga B. I. G. P. AS-i kasuks 54 450 kr. H.T tunnistati süüdi
oktoobrini 2006.a., Tallinnas, XXXXXXXX XX/X territooriumilt, ebaseadusliku omastamise eesmärgi, võttis ära OÜ-le R. I. kuuluva sõiduauto Audi -100, reg. nr. XXX XXX ning alaliselt kasutas seda mootorsõidukit 16. novembrini 2006.a., kui politsei avastas auto Tallinnas, XXXXXX XX XX elamu juurest.
lg.2 p.1,3 järgi tunnistati H.T süüdi selles, et tema, varem kelmuse toimepannud isikuna, grupis kaassüüdistatava V.S-iga, pettuse teel varalise kasu saamiseks, andis B. I. G. P. AS-ga tarbijakrediidilepingu sõlmiseks kaassüüdistatavale V.S-ile teadvalt võltsitud Hansapanga konto nr. XXXXXXXXXXXX väljavõtte. Võltsitud pangakonto väljavõttega klienditeenindajas kaassüüdistatava S. V.S-i maksujõulisuse kohta loodud ebaõige ettekujutuse tagajärjel kandis B. I. G. P. AS
oktoobril 2007.a. kasutas A. A. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku passi ,esitades selle korvtõstuki üürilepingu ( rendilepingu ) sõlmiseks E. R. OÜ esindajale A. T.le, eesmärgiga saada oma valdusse lepinguese ja vabaneda lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
E. R. OÜ –ga korvtõstuki üürilepingu ( rendilepingu ) sõlmimisel võltsis üürilepingul OÜ A. esindaja A. A. allkirja lepingueseme oma valdusse saamiseks ja lepingujärgsest kohustustest vabanemiseks. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatava H.T apellatsiooni väidete kohaselt annab kannatanu A. T. valeütlusi süüdistatava poolt korvtõstuki üürimise kohta. Kohus on tähelepanuta jätnud eksperdiarvamused, mille kohaselt pole A. A. nimele välja antud pass võltsitud ega lepingule allkirja kirjutanud süüdistatav. Tunnistaja P. S. ütlused sõiduauto Audi -100 süüdistatavale lubamise kohta on vastuolulised. Süüdistatav remontis autot ja oodates autodokumentide kättesaamist, hoidis autot XXXXXX XX XX asunud elukoha juures . Saades teada auto tagaotsimisest, tagastas selle omanikule. V.S ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, sest ta tarvitab narkootikume ega vastuta oma ütluste eest. Tunnistajate A. A. ja R. B. ütlused on vastuolulised ning viitavad nende huvitatusele ja mahhinatsioonidele firmas A.. Maardu politseiosakonnas süüdistatavat H.T ähvardati ja sunniti korvtõstusiga seotud kuriteos end süüdi tunnistama. Tema abikaasale avaldati psüühilist survet läbiotsimise ajal. Apellant taotleb enda õigeksmõistmist sõiduauto Audi -100 varguse ja korvtõstuski kelmuse teel omastamise süüdistuses ning BIG Panga ASD-iga seotud kelmuse episoodi käsitlemist väärteona. Samuti taotleb apellant V.S-ile mõistetud karistuse kergendamist, kannatanu A. T. ja tunnistaja P. S. valetunnistuse andmise eest vastutusele võtmist, kuna nende isikute ütlustega põhjustati süüdistatavale suur rahaline kahju ja tervisekahju. Advokaat O. Ladwa apellatsioonis taotletakse esimese astme kohtu süüdimõistva otsuse täies ulatuses tühistamist ja H.T suhtes uue õigeksmõistva otsuse tegemist. Tunnistaja P. S. ja süüdistatava H.T ütlustega pole kõrvaldatud kahtlus, et tunnistaja P. S. lubas süüdistataval sõiduauto Audi-100 oma valdusse võtta. Kohus pole arvestanud asjaoluga, et tunnistaja P. S. ei teavitanud auto omanik sõiduki äravõtmisest. Süüdistatav H.T sõiduautot ei peitnud, vaid hoidus oma elukoha juures. Asjaolu, et süüdistatav H.T 16.novembril 2006.a. auto juures peatunud politseipatrullile end auto omanikuna esitles, kinnitab tema heausklikust. Tähendust pole sellel, et süüdistatav 2 kuu jooksul ei saanud autodokumente ega registreerinud sõidukit oma nimele. Omandi tekkimiseks pole mootorsõiduki registreerimine vajalik ning vanade ja odavate autode puhul seda sageli ei tehta. Süüdistatava H.T kasuks räägib ka asjaolu, et auto välimuse põhjal polnud see sõiduk aktiivses kasutuses. OÜ R. I. pole tsiviilhagi esitanud, seetõttu on kohus selle alusetult välja mõistnud. Kelmusena kvalifitseeritud kuriteo puhul on ebaselge, kas süüdistatav H.T aitas laenutaotlust täita või õpetas seda täitma või lasi võltsitud dokumendid valmistada või viis kaassüüdistatava V.S-i kokku V. nimelise isikuga. Samuti pole selge kas dokumendid esitas pangatellerile süüdistatav H.T või kaassüüdistatav V.S. Selgitamata, kuidas süüdistatav H.T kelmusele kaasa aitas, pole võimalik süüdi mõista H.T , kaassüüdistatavat V.S ega ühtegi muud isikut. Kes kelmuse lõpule viimise järel pangast saadud raha kasutas, ei oma tähtsust. Korvtõstuki kelmuse episoodis põhineb kohtuotsus kannatanu A. T. ütlustel ja muud tõendid puuduvad. Eksperdiarvamused A. A. nimele välja antud passi võltsimist ega lepingu süüdistatava H.T poolt allkirjastamist ei kinnitanud. Süüdistatavat H.T pole võimalik segi ajada passifotol kujutatud isikuga. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et rendilepingu sõlmimise juures kanntanule esitatud B-kaardi koopia ning süüdistatavalt H.T-lt ära võetud B-kaardi koopia on erinevate numbritega. Kaitsja hinnangul tõendab see asjaolu, et süüdistatav H.T kelmust toime ei pannud. Kõrvaldamata on jäänud kahtlus, et kuriteo võis toime panna keegi teine isik, näiteks tunnistaja A. A.. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav H.T ja tema kaitsja O. Ladva toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses. Prokurör E. Soostar vaidles apellatsioonidele vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatava H.T ja advokaat O. Ladva apellatsioonides sisuliselt korratakse samu väiteid, mis olid kaitseversioonina esitatud esimese astme kohtus ning kummutatud maakohtus uuritud tõenditega, millede kogumis hindamisele on maakohus otsustanud süüdistatava H.T poolt kuritegude toimepanemise tõendatuse küsimuse. Kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas maakohtu põhiosa asjaolude kordamist. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellantide väited tunnistaja P. S. ütluste ebausaldusväärsusest või vastuolulisusest sõiduauto Audi -100 süüdistatava H.T valdusse minemise asjaoludes. Kohtuistungil protokollitud tunnistaja P. S. ja kannatanu T. R. ütluste kohaselt pole nad äripartnerid ja OÜ-le R. I. kuuluva sõiduautoga Audi-100 polnud tunnistajal P. S.l pädevust korraldada. Asjaolu, et tunnistaja P. S. nentis sõiduauto Audi-100 pikaajalist kasutamiseta seismist XXXXXXXX XX/X territooriumil, ei saanud igale keskmiste teadmiste ja elukogemusega inimesele mõistetavalt väljenda ega kinnita tunnistaja omandi või kasutusõigust mootorsõidukile. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et kõrgharitud süüdistatavale H.T-le oli arusaadav, et sõiduauto Audi-100 on tunnistaja P. S. jaoks kui ka tema enda jaoks võõras vallasasi, mille äravõtmine ja omastamine on õigusvastane. Süüdistatava H.T soovi ja tahet pöörata äravõetud sõiduauto oma vara hulka tõendavad sõiduki juures läbiviidud detailide vahetused ja remonditööd auto sihipärasesse kasutusse võtmiseks ning pikaajaline ebaseaduslikus valduses hoidmine, mille katkestas politseipatrulli sekkumine. Ringkonnakohus nõustub advokaat O. Ladwa apellatsiooniga selles, et OÜ R. I. pole sõiduauto Audi-100 vargusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes tsiviilhagi esitanud. Kannatanu T. R. ütluste kohaselt esindab ta käesolevas asjas OÜ-t R. I. ning seda asjaolu pole kohtumenetluse pooled ega maakohus kahtluse alla seadnud. Kohtueelse menetluse käigus oli kannatanu T. R. poolt hinnatud sõiduauto Audi 100 väärtuseks 20 000 kr. Vaidlust pole ka selles, et kohtueelse menetluse käigus oli sõiduauto Audi -100 kannatanu T. R. kasutusse tagasi antud. Kannatanu lasi autol teha remonditööd 3000 kr. suuruses summa eest ja seejärel müüs selle mootorsõiduki 4000 kr. hinnaga. Võlaõigusseaduse ( edaspidi VÕS ) § 127 lõigetes 1, 4, 5 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on lähedane olukorrale, milles ta olnuks, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui tema vastutus põhineb asjaolul, mis on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, eelkõige kahjustatud isiku poolt säästetud kulud. Ringkonnakohtu hinnangul oli sõiduauto Audi -100 kannatanu T. R. valdusse tagasi andmisega taastatud lähedane olukord sellele, milles kannatanu oli enne süüdistatava H.T poolt sõiduauto Audi- 100 varguse toimepanemist. Kriminaalasja pole saadud ega kohtule esitatud tõendeid sõiduauto Audi-100 täpse tehnilise seisundi ja hinna kohta enne XXXXXXXX XX XX/XX territooriumilt süüdistatava H.T poolt äravõtmist ega sõiduauto Audi-100 väärtuse kohta süüdistatava H.T käest äravõtmise järel või kannatanule T. R.le tagasi andmisel. Seetõttu polnud esimese astme kohtul ega ole ringkonnakohtul võimalik otsustada, kas kannatanu T. R. poolt autoremondiks tehtud 3000 kr. suuruse kulutuse põhjustas süüdistatava H.T kuritegu või tulenes see mootorsõiduki tehnilisest seisundist enne varguse toimepanemist. Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid kannatanu T. R. väidet sõiduauto Audi100 tehniliseks korrastamiseks vajalike remonditööde suure maksumuse kohta ning kannatanu T. R. poolt tegelikult kantud 3000 kr. suuruse remondikulu kohta. Kuna puuduvad objektiivsed tõendid sõiduauto Audi-100 tehnilise seisukorra ja tegeliku turuväärtuse kohta enne kannatanu T. R. poolt edasimüümist, siis oli sõiduauto võõrandamine 4000 kr. suuruse hinnaga kannatanu T. R. subjektiivne otsustus, millel puudub põhjuslik seos süüdistatava H.T süüteoga. Nimetatud asjaoludel asub ringkonnakohus seisukohale, et pole tõendatud OÜ R. I.i otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu suurus, mis jäi äriühingu kanda süüdistatava H.T poolt varastatud sõiduauto Audi -100 omanikule tagasi andmise järel. Samuti pole ühegi objektiivse faktilise asjaoluga tõendatud kannatanu T. R. poolt 16 000 kr. suuruse kahju kandmine süüdistatava H.T poolt toimepandud süüteo tagajärjel. Seetõttu ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohtu otsus tsiviilhagi osas, millega süüdistatavalt H.T-lt mõisteti välja 16 000 kr. kannatanu T. R. kasuks, tuleb tühistada. Tegelikele asjaoludele ei vasta kaitsja apellatsiooni väide, nagu poleks selge, milliseid tegusid süüdistatav H.T pani toime grupis kaassüüdistatavaga V.S-iga. KrMS § 268 lg.1 järgi toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. 5. mail 2008.a. prokuröri abi Alar Lehesmetsa koostatud süüdistusakti ( IV kd., tl. 1-8 ) järgi on kelmuse kaastäideviimisel grupis kaassüüdistatava V.S-iga süüdistatava H.T osavõtuteona kirjeldatud 1. novembri 2006.a. B. I. G. P. AS-i laenutaotlust koostavale süüdistatavale V.S-ile teadvalt võltsitud Hansapangas konto nr. XXXXXXXXXXXX väljavõtte üleandmist, millega loodi ebaõige ettekujutus laenu taotleva kaassüüdistatava V.S-i maksujõulisusest. Samuti võttis süüdistatav H.T Hansapanga Sikupilli kontoris ja kaubanduskeskuses asunud sularahaautomaatidest välja 53363 kr. Kohtus antud süüdistatava V.S-i ütluste kohaselt õpetas ja aitas temaga pangakontoris koos viibinud süüdistatav H.T tal laenutaotlust täita. Süüdistusakt selliseid süüdistatava H.T käitumisakte grupis kaassüüdistatava V.S-iga kelmuse toimepanemisel ei hõlma ning seetõttu jäävad need teod väljapoole käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise piire. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooniga ka selles, et kelmus oli kuriteona lõpule viidud pettuse tõttu AS-is B. I. G. P. sooritatud varakäsutusega, mille tulemina kaassüüdistatava V.S-i kontole laekus 54 450 kr. suurune rahasumma. Süüdistatava H.T poolt kaassüüdistatava V.S-i kontolt sularaha väljavõtmine ja omastamine tõendab varalise kasu saamist. Samuti seda, et süüdistataval H.T polnud algusest peale pangalaenu tagasimaksmise kavatsust, kuna näilise tehingu järgi asetus see kohustus kaassüüdistatavale V.S-ile. Asjas pole vaidlust selles, et süüdistatavale H.T-le ja kaassüüdistatavale V.S-ile oli pangaga tehingu sooritamise ajal teada, et kaassüüdistataval V.S puuduvad tegelikud võimalused pangalaenu teenindamiseks ja kustutamiseks. Nimetatud objektiivne asjaolu tõendab vaieldamatult, et pangaga tehingu sooritamisel polnud süüdistatavatel kavatsust laenulepingut täita, vaid ainult pettuse teel varalist kasu saada. Eksperdiarvamus selles, et asitõendiks tunnistatud tunnistaja A. A. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku passil ei ole fotot vahetatud või seda muul viisil võltsitud, pole asjaoluks, mis iseenesest seaks kahtluse alla teise isiku nimele välja antud tähtsa dokumendi kasutamise süüdistatava H.T poolt 8. oktoobril 2007.a. E. R. OÜ-lt 350 000 kr. väärtusega korvtõstuki valdusse saamiseks. Kannatanu A. T. ütluste ja 8.oktoobril 2007.a. sõlmitud korvtõstuki üürilepinguga ( II kd., tl. 12-15 ); isiku äratundmiseks esitamise protokolliga ( II kd. tl.25-28 ), OÜ A. B-kaardi 3.oktoobri 2007.a. väljatrükiga ( II kd.,tl.19 ), asitõendi vaatlusprotokolliga ( II kd.,tl. 161) on usaldusväärselt tõendatud, et E. A. R. OÜ-s rendilepingut sõlmima tuli süüdistatav H.T, kes esitles end OÜ A. esindaja A. A.na ning kasutas viimase nimel välja antud Eesti Vabariigi kodaniku pass ning OÜ A. B-kaardi väljatrükki. Kannatanu A. T. on äratundmiseks esitatud isikute hulgast temaga korvtõstuki üürilepingut sõlmimas käinud isikuna ära tundnud süüdistatava H.T. Kannatanu A. T. koostatud üürilepingule on „üürnikuna“ lepingupooleks märgitud Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete 3. oktoobri 2007.a. väljatrüki järgi A. OÜ, registrikoodiga XXXXXXXX ja lepingu allkirjastajana A. A., isikukoodiga XXXXXXXXXXX. Kannatanu A. T. ütlused on järjekindlad selles, et korvtõstukit üürinud isik esitas A. A. nimele välja antud passi ja A. OÜ B-kaardi koopia, millel äriühingu juhatuse liikmeks oli märgitud A. A.. Tunnistaja A. A. viibimise korvtõstuki üürimiseks 8. oktoobril 2007.a. E. A. R. OÜ-s välistab usaldusväärselt tõendatud alibi tema viibimise kohta samal kuupäeval koos teiste isikutega XXXXX asulas asunud korteris. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooniga selles, et kannatanule A. T.le 8. oktoobril 2007.a. esitatud A. OÜ B- kaardi väljatrüki koopia ja Tallinnas, XXXXX XX X-XX läbiotsimisel leitud ning H.T kahtlustatavana ülekuulamise protokolli juurde lisatud A. OÜ B-kaardi 6.augusti 2007.a. väljatrükid on erinevate numbritega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et erinevatel aegadel tehtud registriandmete väljatrükid kannavad korrakohaselt erinevaid numbreid – väiksem number osundab varasemale väljatrüki ajale ja suuremat numbrit kannab ajaliselt hilisem väljatrükk. Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt tellis tema kahel korral maakohtu registriosakonnast A. OÜ B-kaardi väljatrükke kuna süüdistatava H.T väitel vajas ta B-kaardi väljatrükki äriühingu nimel läbirääkimiste pidamise juures. Tunnistaja välistab nõusoleku andmise korv tõstuki rentimiseks või selliseks tehinguks süüdistatav H.T volitamise. Seega pole A. OÜ B-kaartidel erinevate numbrite olemasolu asjaoluks, mis välistaks või seaks kahtluse alla süüdistatava H.T poolt 8.oktoobril 2007.a. pettuse abil E. A. R. OÜle kuulunud korvtõstuki omastamise. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtus kontrollitud tõendite põhjal on vaieldamatult kindlaks tehtud süüdistatava H.T poolt süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemine ja neile antud õige juriidiline kvalifikatsioonid
Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatava H.T süü suurust, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhjendatud on tähtajalise vangistusega karistamist. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires ja liitkaristused on moodustatud õigesti. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.1; § 340 lg.2 p.5 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 7. juuli 20098.a. otsuse tsiviilhagi osas, millega H.T-lt mõisteti välja OÜ R. I. kasuks 16 000 kr. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA P. RANDMA
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.