Obsah (8)

§ 327§ 121§ 74§ 75§ 65§ 331§ 64§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-3319 (kohtueelses menetluses nr 06922600008) versus r

§ 327

lg 1 järgi Süüdistus vandeadvokaat Endel Tomson Kaitsja Süüdistatav R.T (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 327

lg 1 järgi Süüdistus vandeadvokaat Endel Tomson Kaitsja Süüdistatav O.K (isikukood XXX; elukoht xxxx xx-xx xxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)

§ 121

; § 327 lg 1 ja § 331 järgi Süüdistus vandeadvokaat Vello Sikut Kaitsja Süüdistatav A.T (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 327

lg 1 ja § 331 järgi Süüdistus vandeadvokaat Vello Sikut Kaitsja Süüdistatav R.G (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-xx xxxxxx ; omab kriminaal-karistatust)

§ 327

lg 1 järgi Süüdistus advokaat Katrin Tamre Kaitsja Süüdistatav Z.B (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx xxxxxxxxxxa; omab kriminaal-karistatust)

§ 327

lg 1 järgi Süüdistus advokaat Katrin Tamre Kaitsja Süüdistatav Aleksei Mikišin (isikukood 38903130251; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 327

lg 1 ja § 331 järgi Süüdistus advokaat Vello Sikut Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Aleksandr Barinov süüdi karistusseadustiku (

) § 327 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Aleksandr Barinovile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Barinov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Aleksandr Barinovile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxx xxxxxxxxxx.. 1.2 tunnistada R.T süüdi karistusseadustiku (

) § 327 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 65

lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest vangistus 6 kuud ja Viru Maakohtu

1. aprilli 2008 mõistetud karistusest vangistuse 2 aastat 5 kuud 23 päeva raskeima karistuse suurendamisega mõista R.T-le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja vangistuse alguseks lugeda
2. oktoober 2007; tõkend vahistamine jätta R.T kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. 1.3 tunnistada O.K süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; ning tunnistada O.K süüdi

§ 327

lg 1 järgi ja karistusena mõista talle vangistus 6 (kuus) kuud ning tunnistada O.K süüdi

§ 331

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista O.K-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega O.K-le mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu

1. detsembri 2005 otsusega O.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista O.K-le liitkaristus vangistusena 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva ja vangistuse alguseks lugeda
2. detsember 2005; tõkend vahistamine jätta O.K kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. 1.4 tunnistada A.T süüdi karistusseadustiku (

) § 327 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; ning tunnistada A.T süüdi

§ 331

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista A.T-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud;

§ 69

alusel asendada A.T-le mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. oktoober 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.T

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-xx xxxxxxx .

1.5 tunnistada R.G süüdi karistusseadustiku (

) § 327 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; karistuse kandmise alguseks lugeda R.G-le kohtuotsuse kuulutamise aeg, so 23. märts 2009. 1.6 tunnistada Z.B süüdi karistusseadustiku (

) § 327 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; karistuse kandmise alguseks lugeda Z.B-le kohtuotsuse kuulutamise aeg, so 23. märts 2009. 1.7 tunnistada Aleksei Mikišin süüdi karistusseadustiku (

) § 327 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; ning tunnistada Aleksei Mikišin süüdi

§ 331

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Aleksei Mikišinile liitkaristus vangistusena 5 (viis) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Aleksei Mikišinile mõistetud karistust Valga Maakohtu

1. novembri 2005 otsusega Aleksei Mikišinile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista Aleksei Mikišinile liitkaristus vangistusena 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja vangistuse alguseks 2 lugeda
2. mai 2005; tõkend vahistamine jätta Aleksei Mikišinil kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
3. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Justiitsministeeriumi tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Aleksandr Barinovilt, R.T-lt , O.K-lt , A.T-lt , R.G-lt , Z.B-lt ja Aleksei Mikišinilt 19 600 (üheksateist tuhat kuussada) krooni Justiitsministeeriumi kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Aleksandr Barinovilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 4 088 (neli tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni 70 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.2 R.T-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 4 088 (neli tuhat kaheksakümmend kaheksa) krooni 70 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.3 O.K-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 7 920 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend) krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni, ekpertiisitasu 400 (nelisada) krooni, toimikust koopia tegemise kulu 44 (nelikümmend neli) krooni 20 senti riigi kasuks; 2.2.4 A.T-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 6184 (kuus tuhat ükssada kaheksakümmend neli) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni, ekspertiistasu 400 (nelisada) krooni riigi kasuks; 2.2.5 R.G-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 5 632 (viis tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.6 Z.B-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 5 136 (viis tuhat ükssada kolmkümmend kuus) krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni riigi kasuks; 2.2.7 Aleksei Mikišinilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 7 065 (seitse tuhat kuuskümmend viis) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 90 (üheksakümmend) krooni ja ekspertiisitasu 400 (nelisada) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 6 372 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) krooni, Endel Tomsonile 6 903 (kuus tuhat üheksasada kolm) krooni, Mart Sikutile 5 575 (viis tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni 50 senti ja Katrin Tamrele 6 903 (kuus tuhat üheksasada kolm) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
4. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses 3 tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Aleksandr Barinovile mõistetavaks karistuseks

§ 327

lg 1 järgi vangistus 6 kuud;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 3 aastat; määrata Aleksandr Barinovile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx x-xx xxxxxxx . 2) R.T-le mõistetavaks karistuseks

§ 327

lg 1 järgi vangistus 6 kuud;

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus vangistusena 2 aastat 9 kuud ja vangistuse alguseks lugeda 03. oktoober 2007. 3) O.K-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 4 kuud;

§ 327

lg 1 järgi vangistus 6 kuud ning

§ 331

järgi vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 6 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 5 aastat 1 kuu ja 18 päeva ja vangistuse alguseks lugeda 27. detsember 2005. 4) A.T-le mõistetavaks karistuseks

§ 327

lg 1 järgi vangistus 6 kuud;

§ 331

järgi vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 6 kuud;

§ 69

alusel asendada mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. oktoober 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada A.T

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-xx xxxxxxx .

5) R.G-le mõistetavaks karistuseks

§ 327lg 1 järgi vangistus 5 kuud.

6) Z.B-le mõistetavaks karistuseks

§ 327lg 1 järgi vangistus 6 kuud.

7) Aleksei Mikišinile mõistetavaks karistuseks

§ 327

lg 1 järgi vangistus 5 kuud;

§ 331

järgi vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel liitkaristus vangistusena 5 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 4 aastat 9 kuud ja vangistuse alguseks lugeda

1. mai
2. Aleksandr Barinovit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate R.G, R.T, A.T, O.K´i, Z.B, Aleksei Mikišin´i ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutega lõhkus vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures Aleksandr Barinov viskas puruks koolimaja ja spordisaali akna. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud Aleksandr Barinov Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara. 4 Aleksandr Barinovi tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

R.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate R.G, Aleksandr Barinov ´i, A.T , O.K ´i, Z.B , Aleksei Mikišin´i ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutega, lõhkus vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures R.T purustas koolimaja aknaklaase. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud R.T Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara R.T tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

O.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus, 08.01.2006 kella 16.00 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu vanglas kambris nr 1098 lõi kambrikaaslast, kinnipeetavat Nikolai V.´it viis korda vastu kätt, vastu pead, selga ja reit plätuga ja ühe korra lusika varrega viimasele vasaku kulmu piirkonda, millega põhjustas viimasele kehavigastusi ja füüsilist valu. O.K egu on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. O.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate R.G , Aleksandr Barinov´i, A.T , R.T , Z.B, Aleksei Mikišin´i ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutega, lõhkus vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures O.K lõhkus puuvoodeid, purustas spordisaali ja koolimaja aknaid, kambri aknaklaasi ning lõhkus televiisori. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud O.K Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara. O.K tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

O.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tema viibides kinnipeetavana Viljandi Vanglas, tarvitas 22.05.2006.a tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub sotsiaalministri 04.11.1997.a määruse nr. 39 I nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a erijuhtudel. O.K egu on talle kvalifitseeritud

§ 331

järgi kinnipeetava poolt narkootiliste või psühhotroopse aine omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise. A.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate R.G, Aleksandr Barinov´i, O.K´i, R.T, Z.B, Aleksei Mikišin´i ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutega, lõhkus 5 vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures A.T lõhkus puuvoodeid ja põletas madratseid. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud A.T Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara. A.T tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

A.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema viibides kinnipeetavana Viljandi Vanglas, tarvitas 21.05.2006.a. kella 17.00 paiku tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub sotsiaalministri 04.11.1997.a määruse nr. 39 I nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a erijuhtudel. A.T tegu on talle kvalifitseeritud

§ 331

järgi kinnipeetava poolt narkootiliste või psühhotroopse aine omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise. R.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate A.T , Aleksandr Barinov´i, O.K ´i, R.T , Z.B, Aleksei Mikišin´i ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutega, lõhkus vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures R.G lõhkus koolimaja aknaklaase. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud R.G Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara. R.G tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

Z.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate A.T , Aleksandr Barinov´i, O.K ´i, R.T , R.G , Aleksei Mikišin´i ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikutega, lõhkus vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures Z.B lõhkus puuvoodeid ja purustas kooliaknaid. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud Z.B Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõuetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara. Z.B tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

Aleksei Mikišinit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tema, kinnipeetavana, 12.07.2006.a kella 18.05-18.45 vahelisel ajal, Viljandis, Tallinna tn 41 asuvas Viljandi Vanglas koos teiste kinnipeetavate A.T , Aleksandr Barinov´i, O.K ´i, R.T , R.G , Z.B ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata 6 isikutega, lõhkus vangla ruumides vangla vara, tekitades Viljandi Vanglale varalist kahju 19 600 krooni väärtuses, kusjuures Aleksei Mikišin purustas koolimaja aknaid ja põletas madratseid. Eelkirjeldatud tegevusega ei allunud R.T Vangistusseaduse § 67 nõuetele, mille kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja Viljandi Vangla kodukorra nõetele, mille p 7.1.3 kohaselt kinnipeetav peab käituma vangla teenistujatega distsiplineeritult, viisakalt ja lugupidavalt ning p 7.2.12 kohaselt kinnipeetaval on keelatud lõhkuda tahtlikult vangla ja kaaskinnipeetavate vara. Aleksei Mikišini tegu on talle kvalifitseeritud

§ 327lg 1 järgi kinnipidamiskohas sisekorra vastaste toimingutes osalemise.

Aleksei Mikišinit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tema viibides kinnipeetavana Viljandi Vanglas, tarvitas 22.05.2006.a tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub sotsiaalministri 04.11.1997.a määruse nr. 39 I nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a erijuhtudel. Aleksei Mikišini tegu on talle kvalifitseeritud

§ 331

järgi kinnipeetava poolt narkootiliste või psühhotroopse aine omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
2. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. Justiitsministeerium on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 19 600 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Aleksandr Barinovile hüvitamisele kuuluvaks summaks 637.20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 3451.50 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud R.T-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 637.20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 3451.50 krooni. 7 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamiste määrustega on määratud korras kaitsjate esinemise eest arvestatud O.K-le hüvitamisele kuuluvaks summadeks: 424,80 krooni, 722,20 krooni, 637,20 krooni, 991,20 krooni, 896,80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 4248 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsjate esinemise eest arvestatud A.T-le hüvitamisele kuuluvaks summadeks 1104,50 krooni, 637,20 krooni ja 991,20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 3451.50 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamiste määrustega on määratud korras kaitsjate esinemise eest arvestatud R.G-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 552,20 krooni, 637,20 krooni ja 991,20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 3451.50 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamiste määrustega on määratud korras kaitsjate esinemiste eest arvestatud Z.B-le hüvitamisele kuuluvaks summadeks 552,20 krooni, 637,20 krooni ja 495,60 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 3451.50 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamiste määrustega on määratud korras kaitsjate esinemiste eest arvestatud Aleksei Mikišinile hüvitamisele kuuluvaks summadeks 637,20 krooni, 552,20 krooni, 637,20 krooni ja 991,20 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 4248 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele O.K-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 44,20 krooni. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 1200 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 630 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Aleksandr Barinovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3451.50 krooni, muu kriminaalmenetluse kulu: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 637.20 krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse; 2) R.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3451.50 krooni, muu kriminaalmenetluse kulu: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 637.20 krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse; 3) O.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 4248 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 3672,20 (424,80+722,20+637,20+ 991,20+ 896,80) krooni, ekpertiisitasu 8 400 krooni, toimikust koopia tegemise kulu 44,20 krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse; 4) A.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3451.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 2732,90 (1104,50+637,20+991,20) krooni, ekspertiistasu 400 krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse; 5) R.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3451.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 2180,60 (552,20 krooni, 637,20 krooni ja 991,20) krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse. 6) Z.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3451.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu: kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1685 (552,20 + 637,20+495,60) krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse. 7) Aleksei Mikišinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 4248 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2817,80 (637,20+ 552,20+637,20+991,20) krooni, ekspertiisitasu 400 krooni ja postikulu 90 krooni riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Helle Tamm Kohtunik 9