Obsah (8)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 189§ 387§ 180§ 313

1-15-8886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8886 (15231600832) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 238lg 2 alusel 2 kuulise vangistusega Kar

S § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga. Advokaat Veera Tolli-Baskin Kaitsja RESOLUTSIOON 1. P.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada P.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta P.I-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 kuud P.I suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.I temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 6127758).
2. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada P.I järgima katseajal 1 kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil XXX; • ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla IdaHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.I-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.11.
5. P.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. P.I-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 40 (nelikümmend) eurot ja kohtumenetlusel 80 (kaheksakümmend) eurot, s.o kokku 120 (sada kakskümmend) eurot; - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o kokku menetluskulu 705 (seitsesada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „P.I , 1-15-8886, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel P.I-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 8. Asitõendid: 2 CD-plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikutes (tl 11, 22), jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

9. Asitõend: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXXtagastatud sülearvutikott, sülearvuti HP ja laadija jätta

§ 126lg 3 p 2 asjade seaduslikule valdajale Kaarel Väli.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 2

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: P.I 16.05.2015 kella 00:50 paiku Tallinnas, aadressil Liivalaia 33 asuvas Radisson Blu Hotel Olümpia fuajees võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu XXXpoolt unustanud sülearvuti koti väärtusega 20 eurot, milles olid sülearvuti HP elitebook koos laadijaga väärtusega 400 eurot, 2 PIN- kalkulaatorid (SEB- ja Swedpank) ilma materiaalse väärtuseta, pastapliiats „Lexus“ ilma materiaalse väärtuseta, kokkukäiv vihmavari väärtusega 20 eurot, „Mint“ internetipulk „Elisa“ sim-kaardiga ilma materiaalse väärtuseta, tekitades kannatanule kahju summas 440 eurot. Seega P.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et tal ei ole vastuväiteid kvalifikatsioonile, samuti ei ole pretensioone tõendite osas. Kaitsealune on lühimenetlusega nõus, toetab lühimenetlust.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et 16.05.2015 kella 00:50 paiku Tallinnas, aadressil Liivalaia 33 asuvas Radisson Blu Hotel Olümpia fuajees, XXXpoolt fuajeesse unustanud sülearvuti koti koguväärtusega 440 euro varguse toimepanemine P.I poolt on täies mahus tõendamist leidnud. Oma seisukohta süüdistatava süü osas põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXXütluste kohaselt (tl 6-7, 47-48), istus ta 15.05.2015 kella 23.15 paiku Radisson Blu Hotel Olümpia fuajees, et tellida taksot. Sülearvuti koos kandekotiga asetas endast vasakule istmele. Parema levi saamiseks liikus õue ja unustas sülearvuti kotiga istmele ja avastas selle puudumise alles järgmisel päeval. 16.05.2015 helistas hotelli, aga tema kotti leitud ei oldud. Hotelli turvatöötaja edastas talle videosalvestuselt nähtu põhjal info, et üks meesterahvas istus arvuti kõrvale diivanile, toppis arvuti seljakotti ja lahkus. Samuti nähtus videosalvestuselt, et sama meesterahvas oli sisenenud kell 00.24 kasiino ruumidesse ja seega pidi end kasiino valvelauas dokumendi alusel registreerima. P.I-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad kaks videosalvestust (tl 11; 22). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 11-19), milles on vaadeldud 16.05.2015 kella 00.49 paiku Radisson Blu Hotel Olümpia fuajeed, nähtub et vasakult poolt liigub punase-musta kampsuniga, lühikeste juustega mees diivani juurde, mille peal on must ese. Mees paneb diivanile oma seljakoti ja jope. Edasi paneb mees jope selga ja võtab musta värvi eseme ja paneb oma seljakotti. Siis võtab seljakoti kätte ja lahkub fuajeest. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 23-25), et P.I , kellel on seljas punase-mustaga kampsun ja lühikesed juuksed, on esitanud Olympic Casino Eesti teenindajale elamisloa nr XXX P.I Igor, kehtiv kuni 22.04.
3. Seega on tuvastamist leidnud, et sama isik, kes registreeris end Olympic Casinos elamisloa alusel kui P.I , on sama isik, kes fuajeest võttis arvutikoti. Eeltoodut kinnitab ka kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 32-36) P.I , kes tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Viibis hotell Radissoni kasiinos ning fuajeesse tulles nägi diivanil sülearvuti kotti. Pani end riidesse, ootas veel 15 minutit ja kui nägi, et keegi arvutile järgi ei olnud tulnud, siis võttis arvutikoti ja väljus hotellist. Kodus vaatas, mis kotis oli. Arvuti andis kasutada ühele tuttavale ja muud asjad viskas ära. Nõustus sülearvuti koos koti ja laadijaga vabatahtlikult politseile tagastama (tl 39-41). Vastavat sülearvutit HP elitebook koos laadija ja kotiga, on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 42-46). 3 Nagu kannatanu XXXpoolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 3-5) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 15.05.2015 ajavahemikul 23.15 kuni 01.00 Tallinnas Liivalaia 33 asuvas Radisson Blu Hotel Olümpia fuajees varastas fuajeesse jäetud arvutikoti. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud arvutikoti omanikule tagasi viia, vaid vastupidi, süüdistatav viis arvutikoti koju ja andis arvuti kasutada oma tuttavale. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava käitumisest nähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et P.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt P.I ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol ning süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistatav on temale väärteomenetlustes määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates P.I süü suurust KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe lõpuleviidud varguse toimepanemist ning kvalifitseerivaid tunnuseid ei esine. Samuti arvestab kohus süü hindamisel ka sellega, et süüdistatav varastas arvutikoti, mis oli kannatanu enda poolt fuajeesse maha jäetud ning see asjaolu on kohtu hinnangul süüd vähendavaks asjaoluks. Lisaks sellele on süüdistatav kohtueelse menetluse käigus välja andnud varastatust väärtuslikuma osa, mistõttu on kannatanu ka tsiviilhagi esitamisest loobunud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et P.I süü on hinnatav keskmisest väiksemana. 4 Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil viimases sõnas väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsust võib lugeda siiraks ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seega arvestades süüdistatava süü suurust, mis on hinnatav väikesena, leiab kohus, et karistust on võimalik mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, miinimummäära lähedasena. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süüdistatav on vabatahtlikult tagastanud varastatud arvutikoti (tl 39-41) ning kannatanu ei ole esitanud ka tsiviilhagi. Seega arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid ning varastatud eseme vabatahtlikku tagastamist kannatanule, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatav toime pannud ühtegi väärtegu ega kuritegu ajal, mil ta eelmise otsusega oli allutatud käitumiskontrollile. Seega käitumiskontrolli tingimustes oli ta suuteline õiguskuulakalt käituma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav tuleb uuesti allutada käitumiskontrollile, et kinnistada temas arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest ning seda taas kriminaalhooldaja järelevalve all.
5. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on P.I menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava sõnade kohaselt käib ta juhutöödel ehitusel, millest saab järeldada siiski mõningase sissetuleku olemasolu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav on eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Lisaks sellele on süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, seejuures ka pärast menetlusesemeks olevat varavastast kuritegu, mis näitab seda, et süüdistataval on jätkuvalt raskusi õiguskuulekuse vajalikkusest arusaamisega. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistataval puudub püsiv sissetulek, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5