Obsah (4)

§ 185§ 238§ 326§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoobril 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4914 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaala

§ 185

lg 2 alusel välja mõista J.R-i Eesti Vabariigi kasuks 48.00 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. J.R ja I.S-isikutena, kes on varem toime pannud vargusi, isikute grupis ja koos 23.07.2013 ajavahemikul kella 09.35-st kuni kella 16.45-ni viibides aadressil Tallinn, Xxxxxxxx xx võtsid ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega. Nimelt tungisid nad sisse Tallinnas Xxxxxxxx xx maja I trepikotta, kust varastasid ÜV-le kuulunud jalgratta Delux 6 maksumusega 300 eurot ja KÜ Xxxxxxxx xx kuulunud aknavõre maksumusega 350 eurot, mille külge varastatud jalgratas oli kinnitatud. J.R uuesti ajavahemikus 23.01.2015 kella 10.30-st kuni kella 20.30-ni viibides Xxxx x-xx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avas korteri juures ühiskoridori ukseluku ja varastas sealt OG-le kuuluva jalgratta Scott Voltage JR 24rn S4BT03346, maksumusega 390 eurot. J.R uuesti ajavahemikus 28.01.2015 kella 13.00-st kuni 14.00-ni, viibides aadressil Xxxxx xx-xxx , Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud ukseluku, tungis kolme korteri ühiskoridori ja varastas sealt MB-le kuuluva jalgratta Treck 4100, maksumusega 210 eurot. J.R uuesti ajavahemikus 28.01.2015 kella 13.00-st kuni 14.00-ni, viibides aadressil Xxxxx xx-xxx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kolme korteri ühiskoridori ukseluku, varastas sealt AP-le kuuluva meeste jalgratta, millel on raamil kiri Texo, maksumusega 159,20 eurot. J.R uuesti ajavahemikus 08.02.2015 kella 19.00-st kuni 10.02.2015 kella 15.00ni, viibides aadressil Xxxxxxx x, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri 49 ja 50 ühiskoridori ukse, varastas sealt VZ-le kuuluva musta ja halli värvi, 21 käiguga jalgratta Scott Sport, maksumusega 250 eurot. J.R uuesti ajavahemikus 09.02.2015 kella 02.00-st kuni 08.00-ni, viibides aadressil Xxxxxx x-xxx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri ühiskoridori ukseluku, varastas sealt KP-le kuuluvad mäesuusad Rossignol koos saabastega Solomon, väärtusega 500 eurot, lumelaua koos musta värvi saabastega, maksumusega 500 eurot, 2 erinevat rulluisusaabast, metallredeli maksumusega 64 eurot, kokku võõrast vara 1064 euro väärtuses. J.R uuesti ajavahemikus 22.02.2015 kella 15.30-st kuni 15.45-ni, viibides aadressil Xxxxxxxx xx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri xxx ja xxx ühise koridori lukustamata ukse, tungis ühiskoridori ja varastas sealt IN-le kuuluva jalgratta Classic, raami number YB01205934, maksumusega 199 eurot ja jalgratta Classic, raami number YB10815704, maksumusega 250 eurot, kokku võõrast vara 449 euro väärtuses. J.R uuesti ajavahemikus 02.03.2015 kella 18.30-st kuni 21.00-ni, viibides aadressil Xxxxxx xx-xxx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud lukustamata ukse, tungis kahe korteri ühiskoridori ja varastas sealt OŠ-le kuuluvad isikliud asjad: punast värvi lastejalgratta Extreme, maksumusega 140 eurot, lasernivelliiri DeWalt mudel DW 087K musta värvi kohvris, maksumusega 100 eurot, kokku võõrast vara 240 euro väärtuses. J.R uuesti ajavahemikus 05.03.2015 kella 07.10-st kuni 14.20-ni, viibides aadressil Xxxxxxx xx, Tallinn, grupis JB-ga, keda antud asja vastyutusele ei võeta, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt murdnud lahti maja
2. ja
3. korruse vahel paikneva abiruumi ukse, varastas sealt SV-le kuuluva jalgratta, maksumusega 250 eurot. Seega pani J.R toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
4. Maakohus tunnistas J.R-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (vargus 23.07.2013) järgi ning mõistis karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas karistust kolmandiku võrra (1 kuu ) ja määras, et kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel luges see karistus kaetuks ja kantuks Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusega mõistetud karistusega (6 kuud ja 20 päeva vangistust). Sama otsusega maakohus tunnistas J .R-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (vargused ajavahemikus 23.01.-05.03.2015) ja karistuseks mõistis 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähenda s mõistetavat põhikaristust kolmandiku (8 kuu vangistuse) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine, maakohus jättis muutmata otsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni, KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistus karistusaja hulka ning vangistuse (1 aasta ja 4 kuud) alguseks luges

1. märts
2. APELLATSIOON:
3. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et Harju Maakohtu
4. augusti
5. a otsus ei ole põhjendatud J.R-ile mõistetud karistuse osas. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga J .R-ile mõistetud karistuse liigi osas. Kohus on motiveerinud, miks ei ole J.R-ile varguste eest võimalik mõista rahalist karistust. Kohus leidis, et vastavalt tema süü suurusele ja isikuke tuleb J.R ära kanda 2 aasta pikkune vangistus, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendatakse 1/3 võrra. Kaitsja on seisukohal, et J.R-i vangistuse määr peaks olema lühem. Kaitsja leiab , et lühemaajaline karistus on piisav, et mõjutada süüdistatavat mitte enam toime panema uusi süütegusid, samuti oleks see kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja leiab, et J.R ei ole vajalik eripreventiivsetel eesmärkidel karistada 2 aasta pikkuse reaalse vangistusega, kuna on alust arvata, et süüdistatav muudab oma eluviise ja hoidub edaspidi kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav soovib lõpetada narkootiliste ainete tarvitamise, võtnud ühendust rehabilitatsioonikeskustega ning osalenud vanglas vastavas sotsiaalprogrammis, mille tulemusena on jõudnud uute väärtushinnanguteni. Seega süüdistatava käitumise põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited narkootikumide tarvitamisest ja uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Eeltoodut arvestades ei pea ma tõenäoliseks süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole eripreventiivsetel eesmärkidel pikemaajaline vangistus vajalik. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul J.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja leiab, et süüdistatava kahetsust võib lugeda siiraks. J.R on avaldanud kahetsust kohtueelses menetluses ülekuulamistel ja ka kohtuistungil. Samuti on süüdistatav valmis hüvitama põhjustatud kahju. J.R-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. J.R-i koostöövalmidus on märkimisväärselt kergendanud õiguskaitseorganite tööd. Süüdistatav ei ole püüdnud vastutusest kõrvale hoiduda, on andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud kaasa kannatanute vara tagastamisele. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohus märkis õigesti, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus seisukohale, et lühemaajaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kohus ei ole selles kontekstis veenvalt põhjendanud kahe aasta pikkuse reaalse vangistuse kohaldamist. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et J.R-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 2 aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub t ühistada Harju Maakohtu
6. augusti
7. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-4914 J.R-ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista J.R-ile kergem karistus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Süüdistatav a kaitsja ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüte o kvalifitseerimisega, samuti ei käsitle kaitsja muid õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada. Kaitsja taotleb üksnes maakohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse osas ning kergemaliigilise karistuse mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui süüdimõistetu suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt J.R-ile mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning mõistetud karistus karistuspraktikast ei hälbi.
9. Ekslik on kaitsja väide, et maakohus pole veenvalt põhjendanud kahe aasta pikkuse reaalse vangistuse kohaldamist. Maakohus on seda teinud ja piisava selgusega põhjendanud miks tuleb J.R karistada reaalse vangistusega just alla KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 sanktsiooniga ettenähtud keskmist määra. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud süü suurusega ja karistust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsusega ja ka karistust raskendavate asjaolude puudumisega. Teistele J.R-i karistust kergendavatele asjaoludele kaitsja esitatud apellatsioonis ei viita ja neid pole tuvastanud ka ringkonnakohus. Arvestades, et J.R süüdistatakse 8 varguse episoodi toimepanemises, teda on varasemalt korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest (sh ka reaalsete vangisustega), kuid tema enda jaoks vastavaid järeldusi ei teinud ning lühikest aega peale viimasest vanglakaristusest vabanemist jätkas kuritegude toimepanemist, leiab kolleegium, et J.R-ile alla sanktsiooni keskmise määra mõistetud karistus on väga leebe.
10. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-1-40-04, nr 3-1-1-58-13 ). Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid, kuid mõistnud kehtiva kohtupraktikaga võrreldes leebema karistuse , mistõttu on kaitsja apellatsioonis toodud taotlus karistusmäära muutmiseks perspektiivitu.
11. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes

§ 326lg -st 3 jätta läbi vaatamata.

8. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist seotuna apellatsiooni koostamisega kokku 1 tunni eest, summas koos käibemaksuga 48 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada

§ 175

lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks.

§ 185on sätestatud menetluskulude väljamõistmise kord apellatsioonimenetluses.

Antud juhul kehtib lg 2, mis kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul oli kaitsja poolt esitatud apellatsioon J.R-i huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu J.R-i kanda.