4-18-2981/7

4-18-2981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-2981 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi A.O kaebus PPA P õhja prefektuuri korrakaitse büroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.05.2018 otsusele nr 2302,18,004602 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: A.O (isikukood XXX; elukoht: xxxx ) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine prefektuuri (asukoht: Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse 21.05.2018 kiirmenetluse otsus A.O-le mõistetud karistuse osas.
3. Karistada A.O liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada ) eurot.
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 100 eurot on võimalik tasuda ositi, s .o 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades (2 5 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
5. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1
6. 21.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,004602 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik A.O-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p 1 j ärgi rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis A.O 21.05.2018 kell 09.19 Tallinnas Kose tee/Puhkekodu tee vahelisel lõigul mootorsõidukit, mille juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Sellise tegevusega eiras A.O LS § 33 lg 3 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 239 lg 1 p 1 järgi .
7. A.O ei vaidlusta rikkumise toimepanemist, kuid leiab, et talle määratud trahvisumma on liiga suur ning käib talle üle jõu. Ta ei ole kahe aasta jooksul toime pannud ühtegi rikkumist, samuti tuleb arvesse võtta, et tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Kaebaja on nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.
8. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahuldamata, kuivõrd puuduvad alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel. Süüdlase käitumisest ei nähtu asjaolusid, mis tõendaks , et isik on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Turvavöö kinnitamata jätmine võib endaga kaasa tuua väga rasked tagajärjed. Õnnetusjuhtumi korral hoiab kinnitatud turvavöö inimest istekohal kinni ning takistab teda autost välja paiskumast ja rulluva auto alla jäämast. Oluline on turvavöö kasutamine just asulasisestel teedel. Kaebajal on üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Kaebaja ei taju mootorsõiduki juhina liiklusreeglite eiramisega kaasnevat ohtu, mistõttu on sanktsiooni keskmisest määrast suurem rahatrahv eripreventiivsetel kaalutlustel õigustatud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,18,004602 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Asjaolu, et A.O juhtis mootorsõidukit turvavööd kinnitamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja ei eita videosalvestusele jäädvustatud ütlustes , et juhtis 21.05.2018 autot turvavööta, ta vabanda s juhtunu pärast ning luba s olla edaspidi tähelepanelikum. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad veel kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll, millest nähtub rikkumise aeg, koht ja õigusrikkuja isik ning rikkumisest tehtud fotod. Tegu on toime pandud vähemalt hooletusest, sest A.O oleks pidanud kohusetundliku ja tähelepaneliku liiklejana enne sõitma hakkamist turvavöö kinnitama. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, e t A.O sõiduki juhina ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud . Seega rikkus A.O LS § 33 lg 3 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi . A.O õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
11. Mis puudutab A.O-le määratud karistust, siis kohtu hinnangul on see liialt range. Sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest näeb LS § 239 lg 1 ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. 2 Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 ; 1-171629/44, p 28). Kohtuväline menetleja on määranud A.O-le karistuse üle sanktsiooni keskmise määra , s.o rahatrahvi 30 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei ole menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust - isik on oma tegu algusest peale tunnistanud, vabandanud ja lubanud olla tulevikus tähelepanelikum. Kohus ei mõista, mis põhjusel ei pea kohtuväline menetleja toodud avaldust siiraks kahetsuseks ja millist käitumist kaebajalt lisaks ootab. Ka karistust raskendavad asjaolud kaebaja teos puuduvad. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebajal üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus – teda on 12.07.201 7 karistatud LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot. Seega ei tohi arutatava väärteo eest mõistetav rahatrahv jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Rahatrahv 25 trahviühikut ehk 100 euro suuruses summas on kohtu arvates piisav, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
12. Lisaks arvestab kohus A.O ja tema perekonna varalist seisu (kohtu käsutuses olevate tõendite kohaselt saab kaebaja miinimumipalga lähedast tasu, peres on kaks alaealist last) ning KarS § 66 lg 2 kohaldades annab kaebajale võimalus e tasuda rahatrahv summas 100 eurot 4 kuu jooksul (25 eurot kuus). Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine nelja kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTM S §-dest 132 p 2, 133,
13. Julia Vernikova Kohtunik 3