KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2018. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-18-3470 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Peet Teidea

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

Väärteootsuse kohaselt rikkus B.F mootorsõiduki juhina

§ 16lg.

2,

§ 17lg.

1, Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr. 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõudes fooridele“ § 7 p. 3 nõudeid. Süüteokirjeldusena on fikseeritud ,et B.F juhtis 30.11.2017 kella 19:41 ajal mootorsõidukit Opel Astra reg.nr. XXX Tartumaal Tartu linnas Anne tänaval , sõites Kadaka tänava poolt , kus Anne-Lõhmuse tänavate ringristmikule sõites ei andnud liiklusmärgi 221 “Anna teed“ nõutete kohaselt teed ringristmikul liikuvale sõidukile Mazda 6 , reg nr. XXX juhile, mistõttu tekkis sõidukite kokkupõrge. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas B.F varalise kahju K.I.`le sõiduki Mazda parempoolse külje kahjustamisega. Otsuse tegemisel on PPA Lõuna Prefektuur tõenditena asjas arvestanud sündmuskoha vaatlusprotikolli Mazda juhi tunnistaja K.I. ütlusi 24.04.2018, B.F-i ülekuulamise protokolli 17.04.2018, tunnistaja S.S.ülekuulamise protokolli 14.05.2018, samuti B.F-i avaldust, asjas olevaid fototabeleid avariilistest sõidukitest, B.F-i vastulausest 22.05. 2018. 02.07.2018. a esitas B.F selle otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuses taotleb B.F kaevatav otsus tühistada; kaebaja on seisukohal et tema ei ole

nõudeid rikkunud ning Mazda juht, sõites ringristmikul kiiresti ja ettevatamatult, oli avarii põhjustaja. Tema oli oma autoga juba ringristmikul kui Mazda tema autole sisse sõitis. PPA Lõuna Prefektuur esitas kohtule väärteoasja materjalid 31.

1. 2018 ning kirjaliku seisukoha, milles ei nõututa kaebusega, taotletakse kaebus rahuldamata jätta. Kohtuistungil 16.10.2018 jäi kaebuse esitaja B.F kaebuse juurde. PPA Lõuna Prefektuuri esindajad Janis Miilits ja Laura Lannusalu olid seisukohal et B.F-ini kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, arutanud B.F-i kaebust vastavuses B.F-i sooviga kohtuistungil 16.
2. 2018, hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et B.F-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 20.06.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,18,003941 tuleb jätta rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Väärteomenetluse on läbi viinud pädevad isikud. Asjas on vormistatud sündmukoha vaatlusprotokoll ( tl. 27), milles fikeeeritud avariis osalenud sõidukite ja nende juhtide andmed; samuti fikseeritud ka sõidukitele tekitatud vigastused ; neid vigatsusi kinnitavad asjas olevad fototabelid (tl. 9, 38 -39). Menetlusalusele isikule B.F-ile on selgitatud VTMS § 19 sätestatud õigusi ning selle kohta on B.F-i allkiri (tl. 28). Samuti on sündmuskohal selgitatud avariiosalistele nende õigusi. Menetleja on algselt, lähtudes sündmuskohal avaldatud liiklusõnnetuse osaliste tahtest, jätnud väärteomeetluse algatamata, sest avariiosalised said süü küsimuses kokkuleppele ning abistanud isikuid kindlustusele dokumentide vormistamisel; on fikseeritud avariis osalenud sõidukite asendid pärast avariid, on tehtudt hulgaliselt fotosid avariis osalenud sõidukitest. Väärteomenetluse alustamisel on üle kuulatud avariis osalenud sõidukite juhid, tutvustatud õigusi, vormistatud väärteoprotokoll( tl. 40), antud võimalus vastulausete esitamiseks ning tehud otsus väärteosündmuse kohta( tl. tl.46- 48). Kohus lähtub otsuse tegemisel kohtule esitaud tõenditest. Kohtus tunnistusi andnud K.I.(Mazda juht)j´kinnitas ütlustes (tl.66-68), et sõitis ringristmikule Anne tänavalt Saare Maxima poolt ning suundus üle ringristmiku XXX tänavale, kus on tema XXX. See on tema igapäevane marsruut. Ringristmikule lähendes pidi ta ootama sõidueesõigust, 2 sest Sõpruse puiesteelt suunalt mööda Anne tänavat sõitnud heledat värvi sõiduk oli sõitmas ringteele. Lasknud sellel sõidukil ära sõita, sõitis tema Mazdaga ringristmikule. Ringristmikul sõitis tema autole paremalt tagumise ratta alale sisse üks sõiduk, mis paiskas tema juhitud Mazda nr. XXX tee suhtes viltu. Löök sõidukile tuli tagant paremalt. Teise sõiduki vasak nurk oli vastu tema sõiduki tagaratast. Tunnistaja ütlustel oli teise sõiduki juht, kelleks osutus B.F , ütelnud sündmuskohal temale, et ta ei näinud tema juhitavat Mazdat. Nähtavus oli sündmuskohal õhtusel ajal halb. B.F siiki oli kahelnud oma süüs. Tunnistaja oli seisukohal, et B.F nägi heledat autot, mis ringristmiku ületas, kuid ei näinud tema juhitavat tumedat värvi Mazdat. Tunnistaja ütlustel on see ristmik halb koht, sest tihti ei arvestata, et ringristmikult keegi ka XXX tänavale sõidab. Sündmuskohal oli tema täitnud B.F-i soovil paberid liikluskindlustuse tarbeks ning B.F oli neile alla kirjutanud. Sündmukohale tulnud politseinik oli väga viisakas, selgitas olukorda. See politseinik oli temale võõras. Tunnistaja selgitas, et on 35 aastat omanud juhilube ning autoga sõitnud, kuid avariisid ja kokkupuudet politseiga ei ole temal varem olnud. Tunnistaja, vastates B.F-ile tema juhitava Mazada kiiruse kohta, märkis,et see võis olla 20 km/h. Samas tunnistaja selgitas, et ta sellise kiiruse on ka politseis ütluste protokolli kirjutanud, kuid märkis, et ei osanud siis arvata milline sõidukiirus ristmikku ületades olla sai; suurt kiirust ei saa arendada sellel väikesel ristmikul. Tunnistaja kinnitas, et mõõda ringristmikku sõitis ta teekatet mööda, mitte üle kivide, nagu usutles teda B.F oma küsimusega. Üle kivide sõites on tunda rappumist ning tema kindlasti selliselt ei sõitnud. Tunnistaja ütlustel on kõnniteed mõlemal pool ringristmikul hästi näha. Tunnistaja väitel oli suur õnn, et ülekäigurajal ei olnud ühtegi inimest, sest avarii tagajärjel kaotas tema auto Mazda juhitavuse. Tunnistaja K.I. selgitas, et autode kokkupõrge toimus tema selja taga; täpsemalt tema auto parempoolsesse tagaossa sõideti sisse. Tunnistaja oli seisukohal , et B.F ei arvestanud ringristmikul liikudes tema poolt juhitava Mazda sõidusuunda ristmikult välja sõites ning seetõttu sõitiski tema autole sisse. Kohtus ütlusi andnud tunnistaja S.S. ( politseinik) ütlustest( tl. 68-69 pöördel) nähtub, et tema jõudes sündmuskohale ei olnud sõidukite avariijärgseid asendeid muudetud, võrreldes kokkupõrke momendiga. Sõidukijuhtidel oli algselt eriarvamusi avarii põhjuste osas. Enne kui tema avariiosalistega K.I.`i ja B.F-iga vestlema hakkas, veendus ta ka ise, et avariis osalenud sõidukeid ei olnud pärast avariid liigutatud. S.S.a ütlustel tegi tema kindlaks avariis osalenud juhte küsitledes ja sündmuskohta vaadates , et B.F-i juhitud Opel oli lähenenud ringristmikule Anne tänavalt, suundudes Sõpruse pst. poole. K.I. juhitud Mazda oli liikunud Anne 53 poolt ringristmikule. Sündmuskohal menetlustoimingute tegemise ajal oli Opeli juht B.F avaldanud, et soovib kindlustuses aja lahendada , et süü on selge, süüdi on tema. S.S. oli palunud B.F lihtlausega öelda, kas ta on süüdi. B.F oli seda teinud ning seega tema kui menetleja jaoks oli see piisav. Seejärel oli S.S. kutsusnud B.F-i ja K.I.i patrullautosse kindlustuse tarbeks avaldusi täitma. Opeli juht B.F oli nõus sellega, et paberid vormistab teine sõidukijuht K.I.; miks ta ise ei vormistanud, ei tea. Mazda juht K.I. täitis mõlemad paberid kindlustuse jaoks, samuti ka liiklusõnnetuse skeemi, seletades selle B.F-ile lahti. B.F kirjutas koostatud dokumentidele alla. Tunnistaja S.S. ütlustel ei lubanud tema sõidukeid enne liigutada kui oli paberid koostatud ja allkirjastatud. Tunnistaja S.S. ütlustel sündmuskohal oli enne pääsu ringristmikule ees märk „Anna teed“; seal olid joonistatud ka teekattemärgised ,kus peab teed andma. Tunnistaja hinnangul , lähtudes sõidukite paiknemisest õnnetuse järgselt ja sõidukite vigastustest, on näha, et Mazda on saanud Opelilt löögi paremale auto tagaossa; Opelil oli vask esiosas kahjustatud. Mazda oli ringristmikul liikunud praktiliselt Opeli eest läbi, kui Opel oli Mazdale külge sõitnud. Opelilt tulnud löögist Mazda tahaossa oli Mazda paiskunud kõnniteele. 3 Menetlusaluse isiku B.F-i ütlused( tl. 69 pöördel) kinnitavad, et tema ei näinud Anne tänavalt Saare Maxima poolt ringristmikule sõitmist ootavat autot Mazdat. Tema oli jälginud vaid seda sõidukit ,mis temaga paraleelselt sõitis. B.F süüstas Mazda juhti, kes sõitis suure kiirusega ringristmikule ning ei peatunud ohuolukorra ilmnedes ning sõitis tema Opelile sisse. Käesoleval juhul isikulised tõendid, milleks on tunnistaja K.I. ütlused ja ka tunnistaja S.S. ütlused, samuti ka asjas olevad fototabelid( tl. 9- 12; 38- 39 ) kinnitavad, et käesoleva avarii põhjustaja oli B.F. Fototabelitelt on selgesti näha, et Mazda paremele tagaküljele on B.F-i juhitud Opel sisse sõitnud vasaku esinurgaga. Sellele viitavad sidukite vigastused. See tähendab, et Mazda oli juba ringristmikult välja sõitmas, kui Opel Mazdale sisse sõitis. B.F sõidukijuhina oli kohustus anda teed ringristmikul liikuvale Mazdale. Mazda juhil K.I.oli õigustatud sõitma ringristmikule, kui oli lasknud läbi mööda Anne tänavalt Sõpruse pst. poolt ringristmikku läbinud auto. Sõidukitel esinevad kahjustused, mis on hästi jälgitavad fotaotabelitelt, välistavad selle versiooni, et ringristmikul seisvale Opelile sõitis otsa Mazda. Seega nii tunnistajate K.I., kui ka S.S. ütlused, samuti ka ka fototabelid kinnitavad et ringristmikult väljasõidule asunud Mazdale sõitis parempoolsesse tagaossa sisse B.F-ini poolt juhitud Opel. Menetlusalune isik B.F on ka ise sündmuskohal lõpuks nõustunud, et oli liiklusõnnetuse tekitamises süüdi; hiljem on ta olukorra ümber hinnanud ning oma süüd eitanud. Seetõttu on algatud väärteomenetlus. B.F-i väited selles, et kõik sõidukijuhid peavad olema ettevaatlikud ning vajadusel peatuma kui on avariiohtlik olukord, on muidugi õige. Kuid käesolevat vaidlust lahendades on oluline see, kelle esmase väära tegevuse tagajärjel liiklusõnnetus toimus, põhjuslik seos isiku käitumise ja tekitatud avarii vahel, tekitatud kahju vahel. Kohus on seisukohal, et B.F-i ettevataamatu ringristmikule sõitmine oli põhjus miks avarii tekkis. Seega on PPA Lõuna Prefektuur andnud väärteomenetluses asjale õige hinnangu, lähtunud objektiivsetest tõenditest, tõendeid õigesti hinnanud ning hinnnanud sõidukite kahjustuste mehhanismi pärast avariid. Kohtu hinnangul B.F-i poolt välja toodud K.I.liigselt suur sõidukiirus 20 km/h ristmikul ei ole samuti kinnitust leidnud. Tunnistaja tõdes, et ta on ütlustes sõidukiiruseks kirjutanud protokollis umbes 20 km /h, sest ei osanud muud kiirust pakkuda. Tunnistaja ütlused kinnitavad et tema ei sõitnud ringristmikul ülemäärase kiirusega, see oleks olnud võimatu. Asjas olevad ning anlüüsitud tõendid ei kinnita B.F-i versiooni selles, et tema oli juba ringristmikule välja sõitnud ning Mazda sõitis otsa tema juhitud Opelile. Seega on PPA Lõuna Prefektuuri poolt B.F-i väärtegu õigesti kvalifitseeritud

§ 16lg.

2,

§ 17lg.

1, Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr. 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõudes fooridele“ § 7 p. 3 nõudete rikkumisena.Väärteo kvalifikatsioon

§ 223lg.

1 järgi on õige. Karistuse kohaldamisel on PPA Lõuna Prefektuuri poolt määratud karistus 30 trahviühikut põhjendatud.

§ 223lg.

1 näeb ette karistuse kuni 300 trahviühikut. B.F-i poolt on põhjustatud liiklusõnnetus ettevaatmatusest. Süü suurus on kohtu hinnangul keskmises määras- teine avariis osalenud sõiduk kaotas juhitavuse ning paiskus seetõttu kõnniteele. Sõidukid said avariis kahjustusi. Arvestades B.F-i senist liikluskuulekat käitumist, on põhjendatud PPA Lõuna Prefektuuri poolt temale 1/10 sanktsiooni määra kohaldamine käsitletava väärteo eest; see on 4 proportsionaalne toime pandud eesmärkidele. väärteole, vastab eripreventsiooni ja üldpreventsiooni Peet Teidearu Kohtunik 5