4-18-6223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, (Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2019.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-6223 (2302,18,011820) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi E.K 26.11.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,
- Kaebuse esitaja E.K , isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-mail: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada E.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2018.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2302 ,18,011820 osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas.
- Tunnistada E.K LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi ning mõista talle LS § 224 lg 2 alusel põhikaristuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o summas 600 (kuussada) eurot.
- Tühistada täielikult E.K-le LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristust E.K suhtes mitte kohaldada. 1 4-18-6223
- Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Kohtuotsuse ärakiri saata E.K-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakait sebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 14.11.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. Palits’i üldmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,18,011820 E.K suhtes. Otsusega karistati E.K liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena 150 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 224 lg 2 järgi selle eest, et ta 27.10.2018.a kell 16.35 Harju Maakonnas, Lääne -Harju vallas, xxx juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus E.K sellise tegevusega LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 26.11.2018.a esitas menetlusalune isik E.K kaebuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.11.2018.a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas 2302,18,
- Menetlusalune isik taotles temale määratud lisakaristuse, s.t. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist. E.K soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks tema jaoks kolmeks kuuks töö kaotamist. Samuti mõjutaks see nii tema kui ka terve leibkonna majandusliku olukorda suurel määral, kuivõrd menetlusalune isik on leibkonna põhiline tulu sissetooja. Kaebaja mõistab oma süüd ning kahetseb. 10.12.2018.a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiva esitatud kirjaliku seisukoht E.K esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis, et puuduvad alused kaebuses toodud põhjendustel lisakaristuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 2 4-18-6223 Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t lisakaristuse kohaldamise osas. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Isiku saab LS § 224 lg 1 alusel karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse E.K ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Seega peab kohus analüüsima, kas E.K juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati E.K sõiduki juhtimiselt alates 27.10.2018.a kell 16.35, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusalune isik kõrvaldati juhtimiselt kuni kainenemiseni. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel (menetlustoimingu protokoll, mis asendati videosalvestisega) mis toimus vahetult peale rikkumise toimepanemist 27.10.2018.a, kinnitas E.K (i.k XXX) , et ta osales liikluses juhina ja kasutas sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx . Menetlusalune isik selgitas, et tarvitas sõbraga alkoholi, mille järgselt asus sõidukit juhtima. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kinnitas, et ta sai aru enda rikkumisest. Sealjuures ei vaidlusta E.K ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on 27.10.2018.a kell 16.44-16.47 toimunud kahel mõõtmisel olnud E.K alkoholijoobeks väljahingatavas õhus 0.76mg/l, arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,71 mg/l. Samuti nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, et alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EST seeria nr-ga ARKB3 4-18-6223 0020 järgmine hooldus oli määratud 28.02.2019.a. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on kasutatud alkomeetri taatlustunnistuse nr TTRC-18-
- Märgitud taatlustunnistus on lisatud ka väärteoasja materjalide juurde ning selle kohaselt on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 31.08.2018.a. Mõõteseaduse § 10 lg 2 kohaselt on tõendusliku alkomeetri taatluskehtivusaeg pool aastat. Seega mõõdeti E.K esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus veel kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et E.K juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega vastab E.K poolt toimepandud tegu LS § 224 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 2 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et E.K rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle sa abumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel andis E.K ütlusi, mille kohaselt ta tarvitas sõbraga alkoholi ja sellejärgselt asus sõidukit juhtima. Kaebaja viis end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis o mootorsõidukijuhile keelatud. Samuti oli menetlusaluse isiku organismist leitud alkoholi kogus niivõrd suur, et see pidi olema täiskasvanud inimesele tuntav. Samuti ei rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks , lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. E.K teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. E.K oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § -s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
- aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on E.K egu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et E.K on pannud toime talle etteheidetava kuriteo LS § 224 lg 2 järgi, st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. KARISTUS LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1 alusel 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § -s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning LS § 224 lg 3 p 2 alusel 3 -12 kuuni, kui isikut on varem LS §- s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri kohaselt ei ole E.K kehtivaid karistusi. 4 4-18-6223 Kohtuväline menetleja on E.K karistanud põhikaristusena 150 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga ning lisaks ka miinimummääras lisakaristusega, milleks on LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt 3 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 224 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. E.K süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja menetlusalusel isikul oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0, 71 mg/l, oli tema joove antud sätte kohaselt maksimummäära lähedal. Nimetatud asjaolu viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Lisaks mõjutab E.K süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et E.K pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab samuti keskmisest suuremale süü suurusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et E.K puhul esineb karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistus. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta ka kaebuses väljendatud kahetsust ning varasemate karistuste puudumist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et E.K puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik E.K mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse, et T. Varjulat pole varasemalt väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et praegusel juhul kohtuvälise menetleja poolt E.K-le lisakaristusena määratud minimaalses määras ehk 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole praegu toimepandud väärteo puhul üldse põhjendatud. Lisaks on kaebaja kaebuses märkinud, et ta on pere põhiline ülalpidaja ning juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks töölt eemal olemist. Kohtu hinnangul on põhikaristusena rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses praeguse väärteoasja asjaolusid ning E.K isikut arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kuigi mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on hetkel seadusandja ja korrakaitseorganite huviorbiidis oleva rikkumisega, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui 5 4-18-6223 kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud lisakaristuse osas ning jätab põhikaristusena kohaldatud rahatrahvi muutmata. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, §
- ( Violetta Kõvask ) Kohtunik 6