Obsah (5)

§ 223§ 226§ 236§ 2§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5816 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusalune isik G.R-i kaebus

§ 223

lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 226lg 1 ja § 236 lg 1 ning Kar

S § 63 lg 1 alusel otsuse sisu rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks

§ 2

23 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot Tühistada otsus ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p Kaebuse esitaja taotlus 1 alusel. Alternatiivselt tühistada otsus

§ 236

lg 2 järgi määratud lisakaristuse osas Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 24.10.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,010602 G.R-ile kohaldatud lisakaristuse osas.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 24.10.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus koostas 02.10.2018 G.R-i suhtes väärteoprotokolli. 29.09.2018 tuli politseile teade liiklusõnnetuse kohta. G .R-ile heidetakse ette seda, et ta: 1) mootorsõidukit juhtides ei hoidunud kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda. Ta sõitis tagurdades otsa pargitud sõidukile xxxx xxxx põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju T Tle; 2) lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik; 3) tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude välja selgitamist sündmuskohal.
4. PPA Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P 24.10.
5. a otsusega karistati G.R-i liiklusseaduse (edaspidi

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Samuti karistati G .R-i karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ja

§ 236

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku t, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

1. G.R vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 15.11.
2. a esitatud kaebusega Harju Maakohtus. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebaja leiab, et talle on ebaõigesti inkrimineeritud

§ 226

lg 1 ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärtegude toime panemine.

Isiku tähelepanu või tähelepanematust ei ole tõendatud , tegemist on vaid kohtuvälise menetleja hinnanguga. Tõenduslik alus puudub ka sellel järeldusel, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi ja lahkus sündm uskohalt ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Kaebaja tunnistab alkoholi tarbimist pärast intsidenti. Oli laupäev ja vaba päev, kuid ta ei olnud teadlik, et on toimunud selline sündmus, millele reageerimata ja tegutsemata jätmisel on tõsised tagajärjed.

1. Kohtuväline menetleja nõustus 30.11.
2. a esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna. Kohtuotsuse põhjendused
3. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS ) §- st 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). 6.

§ 223

lg 1 näeb mh ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 226

lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust.

§ 236

lg 1 kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Kohtuväline menetleja leidis, et

§ 226lg 1 ja § 236 lg 1 järgi 2 kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga ning Kar

S § 63 lg 1 kohaselt karistas isikut

§ 236lg 1 alusel.

1. Väärteotoimikus olevate tõendite põhjal on tuvastatav järgmine sündmuste käik. 29.09.2018 hommikul teavitas naaber tunnistajat T Td, et tema autoga on juhtunud õnnetus. Selle põhjustas sõiduauto registreerimismärgiga xxxx. Sõidukit üle vaadates tuvastas tunnistaja, et parempoolne tagumine stange oli kahjustada saanud. G.R tunnistab mootorsõiduki xxxx (registreerimismärgiga xxxx) juhtimist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. G .R möönab, et kokkupõrge võis toimuda kui ta tagurdas, kuid ta ei pannud seda tähele. Autos mängis vali muusika ning ta oli värskelt ärganud. Väärteoasja juures olevatest liiklusõnnetuse aktist nähtub, et liiklusõnnetuses osalesid xxxx ja xxxx Mõlemat sõidukit on vaadeldud ja nende vigastusi fotografeeritud. Sõidukil xxxx on tagumises par emas nurgas tugev blokeeriva kontakti jälg. Mõõtelati järgi on vigastus vahemikus 40- 80 cm maapinnast. Sõiduki xxxx tagumises vasakus nurgas on sama kõrgusvahemikus nühkejäljed. Vigastuste iseloom, tunnistaja ja G .R-i ütlused kogumis tõendavad nii liiklusõnnetuse toimumist kui ka selle põhjustamist G.R-i poolt. Juht peab olema liikluses tähelepanelik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sellise tugevajõulise kontaktiga liiklusõnnetus ei saanud jääda G.R-ile märkamatuks. G.R tekitas liiklusõnnetuse põhjustamisega T. T varalist kahju.
2. Sündmuskohalt lahkumine on tõendatud tunnistaja T. T ja G .R-i enda ütlustega.

§ 169

lg 4 sätestab tingimused , mille koosesinemisel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Antud juhul need tingimuse ei olnud täidetud ja G.R oli kohustus teavitada politseid juhtunud liiklusõnnetusest. Seda isik ei teinud.

1. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 29.09.2018 kell 11.19-12.22, mille käigus tuvastati joove - 0,66 mg/L kohta. G .R-i ütluste kohaselt jõi ta pärast õnnetust kaks 0,5 l Saku Originaali ja pool viinakokteili. Sündmuskohale ilmus politsei kõne peale. G.R-i sõnul sõitis ta laupäeva hommikul sünnipäevale ja nagu sünnipäevadel kombeks, tarbitakse seal alkoholi. Tõenduslikku alkomeetrit kasutati 29.09.2018 kell 11.19, avarii juhtus mh G.R-i enda selgituste kohaselt kell 9.
2. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. hindamise oluline kriteerium. rseks lugemise kasuks. (vt RKKKo 3-1-1109-15 p 110-111). Kui liiklusõnnetuse tagajärjeks on fotodelt nähtuva raskusega kahjustused, on eluliselt ebausutav õnnetuse märkamata jäämine. Ka on eluliselt väheusutav hommikusel ajal koos alkoholitarbimisega sünnipäeva tähistamine. Mitme erineva asja kohta antud selgituste eluline ebausutavus tingib selle, et kohus ei loe G.R-i ütlusi liiklusõnnetuse toimumise märkamata jäämise kohta usaldusväärseteks. Alkoholi tarvitamine on seostatav liiklusõnnetuse toimumise ajaga. Seega oli G.R teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, pidi sellest teatama ja ei tohtinud enne asjaolude välja selgitamist tarvitada alkoholi.
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. G.R p ani

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime ettevaatamatusest ning

§ 236lg 1 ja § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani ta toime kavatsetult.

3 11.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 226

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni . KarS § 63 lg 1 alusel kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. G .R-ile on määratud

§ 236

lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut , s.o üks neljandik sanktsioonist.

§ 236

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Võttes arvesse, et isik pani sama sündmusega toime kolm enamohtlikku liiklusrikkumist, siis pidas kohtuväline menetleja vajalikuks lisakaristuse määramist. Ülekuulamise protokollis ja vastulauses kirja pandud vabandusi märkamatuse eest ei saa samastada puhtsüdamliku kahetsusega. Seega jättis kohtuväline menetleja õiguspäraselt sellega arvestamata. Kuna põhikaristus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks. 12. Puutuvalt G.R-ile kohaldatud lisakaristusse märgib kohus järgnevat.

§ 236

lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu (vt RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Karistusregistri andmetel kehtivad karistused puuduvad. Kohtul puudub mistahes alus prognoosida isiku allumist karistuse eripreventiivsele eesmärkidele halvaks. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse G.R-ile kohaldatud lisakaristuse osas. 13.

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise k uni kuue kuuni. G.R-ile on määratud rahatrahv 75 trahviühikut. Rahatrahvi suurus on üks neljandik sanktsioonist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks. 14. Karistuse on määranud pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4