4-19-1293/7

4-19-1293 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-1293 (2302,19,001180) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi P.N-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.02.2019 kiirmenetluse otsuse peale liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 ja § 227 lg 2 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: XXX; elukoht: xxx P.N (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata P.N-i kaebus talle määratud rahatrahvi vähendamiseks.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.02.2019 otsus P.N-ile mõistetud rahatrahvi tasumise korra osas (trahv tuli tasuda hiljemalt 25.06.2019). KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et rahatrahvi summas 120 eurot on võimalik tasuda osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksul otsuse jõustumisest (30 eurot kuus). Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas ning tasumisel tuleb märkida viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 25.02.2019 otsusega määrati P.N-ile karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahv 120 eurot. Trahvi võis tasuda osade kaupa selliselt, et viimane makse laekuks 25.06.
6. Otsuse kohaselt juhtis P.N 25.02.2019 kella 15:21 ajal Tallinnas Peterburi teel (Betooni tänava ja Mustakivi tee vahel) mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx kiirusega 75km/h+-3km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega lubatud sõidukiirust ületas ta mitte vähem kui 22 km/h. Kontrollija nõudel ei olnud tal esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. Sellega rikkus P.N LS § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime väärteod LS § 242 lg 1 ja § 227 lg 2 järgi.
7. P.N oma kaebuses kohtule ei vaidlusta väärtegude toimepanemist, küll aga peab karistuseks määratud trahvisummat liialt suureks ning leiab, et ta pole võimeline sellist summat tasuma ettenähtud ajaks. Ta on üksikema, last kasvatab üksinda ja elatist ei saa, tema enda sissetulek on xxx eurot kuus. Leebemat karistust palub menetlusalune isik ka põhjusel, et varem ei ole ta liikluses ühtegi rikkumist toime pannud. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
8. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et trahvi vähendamiseks alused puuduvad. Määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Süütegu LS § 227 lg 2 järgi on toime pandud tahtlikult. Ühe teoga on realiseeritud kahe väärteo koosseis. Karistusena KarS § 227 lg 2 järgi on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Karistuse määramisel on arvestatud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust ning määratud on karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 30 päevamäära ehk 120 eurot ning selle vähendamiseks alust ei ole. Menetleja ei ole vastu sellele, kui kohus määrab trahvi tasumise osade kaupa ning nad on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
10. Süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlus puudub. Kiiruse ületamine (75 km/h+-3km/h) teelõigul, kus lubatud oli 50 km/h, on tõendatud kiirusemõõteseadme LaserCam4 salvestusega ja väljavõttega sellest salvestusest. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik oli läbinud vastava koolituse ning omas pädevust seda seadet kasutada. Selle seadme taatlus on teostatud 07.05.2018 kehtivusega 1 aasta. Selle seadme tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.
11. Menetlusalune isik oma ütlustes on kiiruse ületamist ise tunnistanud ja põhjendanud seda möödasõidu vajadusega. Kohus leiab, et õigesti on P.N-i käitumine kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kuna isikul ei olnud politseile esitada ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti, on isikusamasus tuvastatud protokolliga, mis on lisatud asja materjalidele. Dokumendi esitamata jätmisega rikkus P.N LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid ja pani toime ka väärteo LS § 242 lg 2 tunnustel. P.N-i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
12. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud P.N-i süü suurust, eelkõige tema teo ohtlikkust ning arvesse võtnud kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, samuti karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuna ühe teoga on P.N realiseerinud kahe süüteo koosseisu, ei saa tema süüd pidada väikeseks. KarS § 63 lg 1 alusel on õigesti talle määratud üks karistus ning seda seadussätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kiirust on ületatud ajal ja kohas, kus on tegemist intensiivse liiklusega ning oht kaasliiklejatele on kindlasti suurem kui mõnes kõrvalises kohas. Kuna kaebajat ei ole varasemalt karistatud, esines üks kergendav asjaolu, raskendavad asjaolud puudusid, siis on menetleja õigesti valinud karistusliigina rahatrahvi, mitte aga juhtimisõiguse äravõtmise ning põhjendatult on rahatrahv määratud alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et määratud rahatrahvi vähendamiseks alused puuduvad. Rahatrahv sellises määras vastab kaebaja süü suurusele, on vajalik isiku mõjutamiseks, et ta ei paneks enam toime uusi süütegusid ning selline karistus on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute või perekondliku olukorra kohta, mis saaksid olla aluseks talle määratud trahvi vähendamiseks. Arvestades aga kaebaja väidetavat majanduslikku olukorda, on põhjendatud rahatrahvi maksmine osade kaupa ja seda 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
13. Ühtlasi kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine selle tähtaja jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus leida näiteks juhutöid, et trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 2, 133,
14. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/