1-07-2988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 aprill 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2988 (06230101550) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „A.F , 1-07-2988, sundraha“. 7 A.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 6867 (kuus tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni ja 60 senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „A.F , 1-07-2988, kaitsjatasu“. 8 A.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX tegemisega tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F, XXX, kohtuarstlik ekspertiis nr XXX“. 9 A.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr XXX tegemisega tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F , XXX, kohtuarstlik ekspertiis nr XXX“. 10 A.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses isiku ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi nr XXX tegemisega tekkinud kulu 2847 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) krooni ja 45 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F, XXX, kohtupsühhiaatria ekspertiis nr XXX“. 11 A.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi XXX tegemisega tekkinud kulu 20 440 (kakskümmend tuhat nelisada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „A.F , XXX, DNA ekspertiis“. 12 Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia

1. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13 Asitõend: musta värvi nahast jope, sinised dressid Lotto, spordijalatsid Meke ja kindad välja anda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule, so A.F-ile, andes esemed üle A.F-i kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamiseks A.F-i isiklike asjade hulgas. 14 Asitõend: sinine T-särk, kruvikeeraja ja nuga kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.F süüdistatakse selles, et tema 02.11.2006 ajavahemikul kella 14.30-st kuni 15.30ni XXX Vanglas bloki nr XXX kambris nr XXX pani toime raske ehk eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, mis seisnes selles, et lõi omavahelise tüli käigus vangistuses viibivale AL torke-lõikevahendiga selja ja kaela piirkonda, tekitades A.L rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul rindkerepoolel, mis põhjustas vasakpoolse veri-õhkrinna tekke, mis on eluohtlik tervisekahjustus, samuti tekitas A.L torke-lõikehaavad vasakul pool kaela eespinnal ja vasakul kõrvalestataguses piirkonnas. Seega pani A.F toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohtuistungil süüdistatav A.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu AL seletas, et ta ei tea kes talle tervisekahjustused tekitas ja puudub igasugune alus A.F-i karistamiseks. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 02.11.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuvas XXX Vanglas kambrit nr XXX. Ukse siseküljel ja vaibal pruuni värvi plekid. Vasakul ukse poolt vaadates kahekordne voodi, mille ees ämber punast värvi veega ja ämbri serval märg lapp. Toast võeti kaasa pruuni värvi käepidemega nuga ja kruvikeeraja. (t/l 3-4) 13.11.2006 koostatud tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt fikseeriti toa nr XX olustik ja kahtlustataval seljas olnud riided. (t/l 6-12) 15.11.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sinist värvi T-särki , puukäepidemega nuga ja kruvikeerajat. (t/l 13-16) 15.11.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi nahast jopet, sinist värvi dressipluusi, tumesinist värvi dressipükse, hall värvi jooksukingasid. (t/l 17) 16.11.2006 koostatud tehnilise uuringu protokollist nähtuvalt leiti vaadeldud riietelt verekahtlasi määrdumusi ja võeti DNA proovid. (t/l 18-23) 21.11.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr XXX nähtuvalt andis ekspert arvamuse, mille kohaselt AL tuvastati 02.11.2006 rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul rindkerepoolel, mis põhjustas vasakpoolse veri-õhkrinna tekke (vajalik oli drenaaž rinnaõõnde). Tegemist oli eluohtliku tervisekahjustusega. Lisaks tuvastati torkelõikehaavad vasakul pool kaela eespinnal ja vasakul kõrvalestataguses piirkonnas, mis ei ole eluohtlikud tervisekahjustused ning paranevad püsitagajärgedeta 3 nädala piirides. Kõik nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud eelandmetes märgitud ajal löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, võimalik, et noaga. (t/l 25-27) 07.02.2007 koostatud isiku täiendava kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 5 nähtuvalt andis ekspert arvamuse, et AL 02.11.2006 tuvastatud torke-lõikehaav vasakul rindkerepoolel võis olla tekitatud teravaservalise laia pinnaga torke-lõikevahendiga, võimalik, et noaga. Ei saa välistada tervisekahjustuse tekitamist ekspertiisiks esitatud noaga. Võttes arvesse T-särgi vasakul pool seljaosal esinevat riidekoe vigastust, vasakul rindkerepoolel tuvastatud haava esmast kirjeldust meditsiinidokumendid ning kohtuarstlikul läbivaatusel esinenud haavaarmi morfoloogilisi omadusi, on alust arvata, et vasakul pool rindkere piirkonnas esinev vigastus ei ole tekitatud ekspertiisiks esitatud kruvikeerajaga. Arvestades seda, et esmaselt on haiglas kõiki sedastatud vigastusi esmaselt kirjeldatud kui noahaavu, samuti haavaarmide iseloomu, on vähetõenäoline, et ka vasakul pool kaela eespinnal ja vasakul kõrvalestataguses piirkonnas tuvastatud vigastused võiksid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud kruvikeerajaga. Tuvastatud torkelõikehaavad võisid olla tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla ekspertiisiks esitatud nuga või mõni teine sarnaste omadustega torke-lõikevahend. Ei saa välistada tervisekahjustuste tekitamist ühe ja sama esemega. Löögid on suunatud kannatanu poole. Torke-lõikevahendi täpset kaldenurka kannatanu kehapinna suhtes löögi hetkel ei ole vigastuste iseloomu vähese informatiivsuse tõttu võimalik kindlaks teha. (t/l 32-37) 03.11.2006 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr XXX nähtuvalt tuvastati A.F lõikehaav vasaku käe IV sõrme välisküljel. Tervisekahjustus ei olnud elule ohtlik tekitamise ajal ja sellele järgnevalt. Tervisekahjustuse paranemise kestus on lühiajaline, 4 nädala piires. Nimetatud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 02.11.2006 teravaservalise esemega, võimalik, et noaga. (t/l 40-41) 17.11.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr XXX nähtuvalt on ekspert jõudnud järeldusele, et A.F ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust. Inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli ta võimeline oma teo keelatusest aru saama ja seda vastavalt sellele juhtima. Oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline osalema eeluurimises, esinema kohtus ja kandma karistust. (t/l 47-48) 13.12.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr XXX nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et põrandalt, ukse toapoolselt küljelt, lingilt, dressipükste vasakpoolselt säärelt ning Tsärgilt võetud DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid olid kokkulangevad AL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Vasakpoolse nari raamilt, krae vasakpoolselt nurgalt, parempoolselt varrukalt, dressipluusi vasakpoolselt varrukalt vasaku jala botase Meke küljelt ja nöörilt ja T-särgilt võetud DNA analüüsiks võetud teiselt proovilt määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A.F-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Vasakpoolse nari raamilt võetud proov on segaproov, kuid on võimalik eristada peamist profiili, mis on kokkulangev A.F-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kruvikeeraja käepidemelt võetud proov on segaproov, kuid ei saa välistada JK ja AL bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Kruvikeeraja käepidemelt võetud teine proov on segaproov ja ei saa välistada A.F-ilt ja VS pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Noa käepidemelt võetud proovid on segaproovid, kuid ei saa välistada JK pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Dressipükste vasakpoolselt säärelt võetud proov on segaproov, kuid on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev AL võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ei saa välistada ka A.F-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (t/l 57-61) 03.11.2006 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 kannatanu sai sotsiaaltöötaja juurest tulles koridoris kokku A.F-iga ja hakkas temaga juttu ajama. Läksid kambrisse, rääkisid seistes, siis läks A.F ära ja teda viidi Mustamäe Haiglasse. Mis juhtus, seda ei mäleta. A.F teda noaga ei löönud. Haiglas leiti kolm haava, üks kurgu piirkonnas, teine kõrva taga vasakul pool ja kolmas selja piirkonnas vasakul pool. Esmaabi osutas kambris AM. (t/l 63-67) 07.02.2007 koostatud tunnistaja RS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 oli tunnistaja tööl XXX. Kella 15 ajal tuli üks kinnipeetav ja teatas, et AL on kambris XXX löödud noaga. Kambris oli verine L , kes istus toolil ja käterätik oli ümber kaela. Ütles, et tal on valus. Kambris oli veel kaks kinnipeetavat. Üks koristas tuba ja teine – M toimetas akna juures. (t/l 68-69) 02.11.2006 koostatud tunnistaja VV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt liikus tunnistaja kella 15.15 paiku koridoris ja kuulis toast nr XXX lärmi, mis sarnanes rüselusele ja asjade ümberkukkumisele. Avas toa ukse ja nägi põrandal verd ning kummargil toas elavat meesterahvast, kes hoidis käterätikut ümber kaela. Nägi, et L oli särk rinne eest verine. Toas oli veel viis inimest, kuid nad olid L tagapool ja ta neid ei näinud. Küsis L kas kutsub arsti ja see vastas jaatavalt. Leidis söökla juurest valvuri Rolandi ja hüüdis talle, et on arsti vaja. (t/l 70-73) 02.11.2006 koostatud tunnistaja J Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 pärast lõunat läks suitsu tegema ja nägi koridoris L, kes rääkis juttu mingi noormehega valges nokkmütsis. Kui kambrisse sisenes, siis olid kambris M , P , L ja tundmatu noormees. L ja noormehe vestlus oli rahulik ja nad seisid praktiliselt ukse lävel. Istus oma voodile ja nägi kaklust, mis juhtus väga kiiresti. Valge nokkmütsiga noormees sööstis L kallale ja tõenäoliselt lõi L , sest oli näha verd. On meeles, et hakkas põrandat pesema ja valvurid ütlesid, et pole vaja koristada. (t/l 74-79) 02.11.2006 koostatud tunnistaja VS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 kella 14.15 ajal väljus tunnistaja oma kambrist nr XXX ja läks külla kambrisse nr XXX. Möödudes pesuruumist, märkas seal kambrikaaslast AL koos tundmatu noormehega. 10 minutit hiljem tuli oma kambrisse tagasi ja nägi kogunenud rahvast ning verist L , kes oli uksel ja üleni verine ning hoidis käega kaelast, paludes kutsuda arst. (t/l 82-86) 02.11.2006 koostatud tunnistaja AM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 kella 14.30 ajal asus tunnistaja oma kapi juurde sööma. L ja teine noormees seisid praktiliselt keset tuba ja rääkisid omavahel. Teised kambrikaaslased oli vooditel. Kõik toimus ootamatult. Nokamütsiga mees alustas esimesena, lõi Li noa või teritatud esemega, mis tal oli kaasas. Ei oska seda eset kirjeldada, sest noormees hoidis seda paremas käes, varjates jope varruka all. Noormees lõi Li kohe vasakult poolt kaela. L kukkus maha, kuid tõusis kiiresti püsti. Noormees jooksis tema juurde ja lõi kiiresti veel korra vasaku külje piirkonda. Tunnistaja hüppas noormehe juurde ja lükkas List eemale. Noormees läks minema ja tunnistaja pani käterätiku Li kaelale, sest sealt tuli tugevasti verd. Eseme, millega noormees Li lõi, viis noormees ära. (t/l 87-91) 02.11.2006 koostatud tunnistaja AP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 02.11.2006 heitis tunnistaja kella 13.10 ajal kambris nr XXX magama ja ärkas tugevast müksust vastu voodit. Nägi ärgates voodi juures üleni verist Li, kes ütles, et kutsutaks arst ja istus öökapile. Nägi kambris ka tundmatut noormeest, kes väljus kohe kambrist. (t/l 92-96) 21.02.2007 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja 02.11.2006 kella 15 ajal nõusid pesema ja kambrisse sisenesid A L ja A.F ja hakkasid rääkima kõrgendatud toonil. Põrkas nendega uksel kokku ja väljus kambrist. Mis edasi toimus, seda ei tea. Pärast nõude pesemist läks külla lambrisse nr
2. Kui oma kambrisse tagasi jõudis, siis oli L juba lõikehaavadega. Kambrist midagi kadunud ei ole. Oli kööginuga, kuid selle vist võttis ära politsei. Samuti oli kruvikeeraja. (t/l 99-105) 03.11.2006 koostatud kahtlustatava A.F-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd osaliselt ja seletas, et 02.11.2006 läks suitsu tegema. Teda oli just sinna plokki üle toodud. Nägi Li, kellega ei olnud suhted kuigi head ning need suhted olid sellised ajast, mil nad koos kandsid karistust XXX Vanglas. L tegi talle ettepaneku rääkida ja kutsus oma tuppa nr XXX. Toas jäid ukse juurde seisma ja L jäi akna poole, tema ise ukse poole. L hakkas suhteid klaarima, kuid tema püüdis Li rahustada. L tõstis käe ja ta ei jõudnud silmitseda mis Lil käes oli. Hindas seda ründamisena ning võttis öökapilt mingi metalleseme ning lõi Li kaks korda. Esimene löök oli kaela piirkonda. Pärast seda lõi L teda kõhtu, kuid mitte tugevasti. Kui L pööras end tema suhtes küljega, lõi ta Li veel kord ja seekord selja piirkonda. Ilmselt tahtis L ründeks hoogu võtta. L jäi tuppa akna juurde kükitama, ise läks aga välja, jättes löögiks kasutatud eseme tuppa. (t/l 110-115) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel A.F-i süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu AL ütlusi, tunnistajate R S , V V , J Š , V v S , A M , A P , J K ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, tehnilise uuringu protokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, isiku kohtuarstlike ekspertiisi aktides antud eksperdi arvamusi, eksperdi arvamusi DNA ekspertiisiaktis ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis antud arvamust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis ekspert jõudnud arvamusele, et A Lile tekitatud tervisekahjustus, so rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul rindkerepoolel, mis põhjustas vasakpoolse veri-õhkrinna tekke (vajalik oli drenaaž rinnaõõnde), oli eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu on vältinud ütluste andmist tervisekahjustuse tekitaja ja tekkemehhanismi kohta. Samas on süüdistatav ise tunnistanud tervisekahjustuse tekitamist ning kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad J Š ja A M nägid samuti seda, et A.F tungis ootamatult A.Lile kallale, lõi kaks korda A.Li ja pärast seda oli A.L verine. Teised asjas ülekuulatud tunnistajad vaid nägid seda, et A.L oli verine või siis seda, et A.L oli verine ja samal ajal lahkus kambrist A.F. Arvestades kohtuarstliku ekspertiisi aktis tuvastatut, süüdistatava ütlusi ja tunnistajate J.Š ning A.M ütlusi, samuti DNA ekspertiisi akti, millest nähtuvalt avastati A.F-i riietelt A.Lilt pärit verd, asub kohus seisukohale, et eelmärgitud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et tervisekahjustuse tekitas A.Lile just A.F. Tuvastamaks seda, kas süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang, tuleb kontrollida asjas kogutud ja kontrollitud tõenditega tuvastatut. Süüdistatav on väitnud, et ta nägi kannatanul käes midagi ja nägi ka ründeks tõstetud kannatanu kätt, mistõttu kartes rünnet, haaras öökapilt mingi eseme ja lõi kannatanut kaela piirkonda. Kui aga seejärel oli A.L teda siiski kõhtu löönud, lõi kannatanut veel korra selja piirkonda, misjärel lahkus. Seega on süüdistatav esitanud versiooni hädakaitsest. Kohus suhtub sellisesse versiooni kui kaitseversiooni, mis aga ei ole ühegi kogutud ja kontrollitud tõendiga kinnitust leidnud. Nii J.Š kui ka A.M , kelle jaoks oli süüdistatav täiesti võõras isik, väidavad, et esimesena ründas just A.F ning kumbki ei ole kinnitanud seda, et A.L oleks A.F üldse rünnanud, veel vähem kõhtu löönud. Nimetatud tunnistajate ütlused välistavad kohtu arvates süüdistatava hädakaitseseisundi olemasolu või isegi tekkimise võimaluse. Peale selle on kannatanule tekitatud lõike-torkehaav selga ning kohus leiab, et seega pidi kannatanu olema süüdistatava poole seljaga kui kannatanule tervisekahjustus tekitati. On aga üldteada asjaolu, et selg ees rünnata on väga raske kui mitte võimatu. Seega ka raske tervisekahjustuse tekitamine pidi toimuma olukorras kus rünnet ei olnud. Peale selle on süüdistatav seletanud, et kuna kannatanu tõstis käe, siis ta eeldas, et kannatanu teda ründab ning ta võttis öökapilt mingi eseme ja lõi kannatanut kaela. Kohus ei pea taolist versiooni tõsiseltvõetavaks, sest sellise versiooni kohaselt jäi süüdistatavale väga palju aega selleks, et aru saada, et kannatanu teda ründama hakkab, seejärel märgata öökapil eset ja tuvastada, et seda saab kasutada relvana, võtta öökapilt see ese ja lüüa kannatanut. Seejuures aga mingit rünnet kuni kannatanule kaela löömiseni ei toimunudki. Sellest tulenevalt pidanuks kannatanu lihtsalt seisma ründevalmis käega ja ootama kuni süüdistatav võtab enese kaitseks vahendi ja lööb teda. Taoline olukord on kohtu arvates välistatud. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuste paiknemist ja tunnistajate ütlustest tuvastatud tekitamise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et A.Li poolt A.F-i suhtes mingit rünnet ei toimunud ja süüdistatav ei olnud hädakaitses. Arvestades aga J K ütlusi võib teha järelduse selle kohta, et süüdistatava ja kannatanu vahel olid suhted pingelised ning tekkinud sõnavahetuse lõpetas süüdistatav vägivallaga, mida näitab ka asjaolu, et pärast kannatanule tervisekahjustuse tekitamist läks süüdistatav kambrist välja, lugedes sõnavahetuse lõppenuks, lõpetades sõnavahetuse temale omasel moel, millisele järeldusele saab tulla varasemate kohtuotsuste põhjal, kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Kannatanule tekitatud tervisekahjustuste lokalisatsioonist ja süüdistatava käitumisest pärast teo toimepanemist võib järeldada, et süüdistatav tegutses vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd varasematest kohtuotsustest nähtuvalt oli süüdistatav väga hästi teadlik millist inimese keha piirkonda vigastades tekitatakse raske tervisekahjustus ja millised vigastused on elule ohtlikud. Kasutatud vahend ja torke-lõikehaava sügavus ning selle tekitamiseks kasutatud jõud viitavad otseselt selle, et süüdistatav teadis mida ta teeb. Tema kohene lahkumine sündmuskohalt aga viitab sellele, et ta suhtus saabuvasse tagajärge ükskõikselt. Lahkumist sündmuskohalt ei saa kuidagi tõlgendada varjumisena, kuivõrd ta viibis kinnipidamiskohas ning pani teo toime tunnistajate juuresolekul, suhtudes ka pealtnägijate olemasolusse ükskõikselt. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so tervisekahjustuse tekitamises kui sellega on põhjustatud oht elule. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 4st kuni 12 aastani. Süüdistatav tekitas isiklike suhete pinnalt tekkinud konflikti tõttu teisele kinnipeetavale eluohtliku tervisekahjustuse ning kannatanu elu päästeti operatiivse sekkumisega. Seejuures oli süüdistatav kinnipidamiskohas ära kandnud üle poole temale eelmise otsusega mõistetud karistusest ning tal olnuks võimalik olnud vabaneda ennetähtaegselt. Samas aga teades sellist võimalust, pidas ta olulisemaks oma suhete klaarimist vägivallaga, teades ka seda, et uue teo toimepanemine välistab tal igasuguse võimaluse vabaneda ennetähtaegselt. Seega ka ennetähtaegse vabanemise võimalus ei hoidnud teda tagasi ega takistanud uue esimese astme kuriteo toimepanemisel. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskust ja süüdistatava enese suhtumist toimepandusse ning süüdistatava isikut, keda on varem neljal korral kohtu poolt karistatud, seejuures kolmel korral vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja süüdistatavale tuleb määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis võiks mõjutada karistuse määramist siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Märt Toming kohtunik