1-12-8223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-8223 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.T (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 24.10.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
- Vabastada O.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.11.2014.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85, Tallinn) ning kohustada O.T järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada O.T suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) hüvitada iga kuu kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 150 eurot kuus ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. O.T vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja O.T-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 07.10.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.02.2013.a kohtuotsusega tunnistati O.T süüdi KarS § 202 lg 1, § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 65 lg 2, § 74 lg 5, § 68 lg 1 alusel 2 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.08.2012.a ja lõpp on 11.11.2014.a. O.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Vangistuse ajal on motiveeritud õppima riigikeelt, nõustus osalema programmis Sotsiaalsete oskuste treening. 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub elama elukaaslase juurde XXX, olemas töökoht OÜ XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. O.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnul on O.T suhted vanematega väga head ja toetavad, vabanemisel on O.T olemas töökoht. Vabanemisel asub O.T elama oma tüdruksõbra juurde aadressile XXX. O.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Kelly Kruusimägi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta O.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O.T on üheksal korral kriminaalkorras karistatud. Praegust karistust kannab ta KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Ka vangistuse ajal ei ole O.T suutnud järgida kinnipidamisasutuses kehtestatud reegleid, on neid eiranud ning talle on vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Praegusel hetkel on O.T kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitavad korrale allumatusele ja kehtivate normide eiramisele. Kuritegude sooritamise üheks ajendiks on olnud varalise kasu saamine. Kuritegude toimepanemise muster on aja jooksul jäänud samaks. Karistusregistrist nähtuvalt on O.T varalise kasu saamise eesmärgil võimeline ka vägivalda tarvitama. Lisaks eeltoodule on prokuratuur seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse avanemise vastu räägib ka asjaolu, et O.T-le mõisteti viimase kohtuotsusega liitkaristus, kuivõrd O.T pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti pani ta uue kuriteo toime väga lühikese ajavahemiku jooksul pärast viimast 3 vanglast vabanemist. Sellest saab järeldada, et kuritegude toimepanemine on kujunenud O.T-le elustiiliks ning ta ei soovi seaduslikult rahalisi vahendeid hankida. Eeltoodud väidet kinnitab ka asjaolu, et vabaduses viibitud aja jooksul ei olnud O.T tööga hõivatud. Eelnevast johtuvalt on prokurör seisukohal, et O.T kujutab ohtu ühiskonnaliikmetele ning ta ei suuda vabaduses olles seaduskuulekalt elatist teenida ega kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodud väidet kinnitab asjaolu, et O.T on varasemalt rikkunud katseaja tingimusi rängimal võimalikul viisil ehk uue kuriteo sooritamisega. Selline käitumine viitab ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Vangla hinnangul on O.T puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 58% ning Vangla on hinnanud teda avalikkusele ohtlikuna. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isiku ohtlikkusele, ei nõustu prokuratuur Vangla seisukohaga ning prokurör ei toeta O.T ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud O.T arvamuse, leiab, et O.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda, praegust karistust kannab liitkaristusena varguste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise ühiseks jooneks rahalise kasusaamise eesmärk, arvestab kohus, et vabaduses on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, seega püsiv sissetulek, mis peaks tagama isikule majandusliku toimetuleku, mis omakorda vähendab riski uute süütegude toimepanemisel. Samuti on kinnipeetaval vabanedes võimalus asuda hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjusid. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav kahetsust toimepandud kuritegude suhtes ning kinnitas, et on teinud enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on kinnipeetaval lisaks töökohale olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus, mis samuti aitavad kaasa O.T edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. O.T ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla ning kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Nagu kohus juba eelpool märkis, saab O.T püüdlusi hinnata kõige paremini just läbi kriminaalhoolduse, kuna vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtunik