kohtunik m ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku taotlus H.B´ile Viru Maakohtu 13.07.2016 kohtuotsusega mõistetud ning kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma.
lg 1 alusel teatab maakohus H.B´ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
Kui H.B ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. 1 ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna H.B rikub talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ilmu registreerimisele. H.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.07.2016 kohtuotsuse alusel KarS § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks KarS § 65 lg 2; § 68 alusel 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel mõisteti koheselt ärakantavaks karistuseks 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui H.B kataeajal ei pane toime tahtlikku uut kuritegu ning järgib kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja kohustusi lg 2 p 2,8 sätestatule – mitte tarvitama alkoholi ning osalema sxxx. Katseaeg 3 aastat. Lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. Kriminaalhoolduse algus 29.07.2015 ja lõpp 13.07.
lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. H.B selgitas kohtus, et tunnistab toimepandud rikkumisi. Väidetavalt oli alkoholi tarvitamise põhjuseks pingelised suhted elukaaslasega. Nüüdseks on suhted taastunud. On probleeme tervisega. Ka praegu on väga kõrge vererõhk ja peaks olema EMO-s. Vahepeal on olnud arstil vastuvõtul ja öeldi, et alkoholi ei tohi võtta. Nüüd enam ei võtagi. On nõus läbima alkohilivastast ravi. Miks varem pole seda teinud ei oska öelda, ei pidanud seda vajalikuks. On nõus tegema üldkasulikke töid. 3 Kaitsja palus jätta krminaalhooldaja taoltus rahuldamata. Esitas dokumentaalse tõendina 13.06.2016 otsuse H.B osaliselt töövõimetuks tunnistamise kohta (60%, üldhaigestumine). Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes märgitu juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. KOHTU SEISUKOHT Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja kriminaalhooldusametniku leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik palub pöörata täitmisele H.B´ile mõistetud ja kandmata jäänud karistus, kuna tegu on kriminaalhooldusalusega, kes on korduvalt rikkunud kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja registreerimiskohustust. Antud asjas ei olnud vaidlust selles ja H.B ise tunnistab alkoholi tarvitamist temale kohtuotsusega pandud keelu ajal ning ei oska seda mõjuvalt põhjendada. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik suhtub pealiskaudselt kohtu poolt määratud karistusse ja kohustusse. Kriminaalhooldusametnik on talle teinud 1 hoiatuse ning korduvalt selgitanud talle kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Esimese erakorralise ettekande esitas kriminaahooldusamentik kohtule 22.09.2016 (tl 74-75). Põhjuseks oli ka tookord alkoholi tarvitamine ning kaks registreerimiskohustuse rikkumist. Asja arutamise ajal kandis H.B šokivangistust ning kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, andes H.B-le võimaluse enda käitumise parandamiseks, lootes, et šokivangistus mõjutab teda piisavalt, et pärast seda suudaks ta edukalt katseaja läbida (tl 9798). Vaatamata sellele tarvitas H.B taas alkoholi. See asjaolu näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt, vaatamata sellele, et tegemist on nn šokivangistusega ning enne eelpoolnimetatud rikkumiste toimepanemist kandis H.B vangistuse reaalset osa ära, s.o kaks kuud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kohus leiab, et kriminaalhooldus H.B suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust. H.B on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning registreerimiskohustust. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja H.B tuleb saata karistust kandma. H.B seletused, et läks elukaaslasega riidu ja seetõttu võttis alkoholi ei anna mõjuvat põhjust alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks. Veenvad ei ole ka H.B väited, et nüüd on suhted taastunud ja enam seda ei kordu. H.B terivseseisundisse puutuvalt märgib kohus, et võrreldes asja esialgse arutamisega ei ole H.B terviseseisund muutunud. Nii ka 13.07.2016 kohtuotsuses on märgitud, et H.B on 60% töövõimetu. Süüdimõistetu ja tema kaitsja väited valmisolekust alkoholivastase ravi läbimiseks ei ole kohtule veenvad. H.B 4 on kolmel korral joobes juhtimise eest karistatud, antud asjas on see teine erakorraline ettekanne tema suhtes, praeguseks ja enne talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemist on ta ärakandnud 2-kuist reaalset vangistust. Tingimisi karistusse tõsise suhtumise korral oleks H.B võinud tunduvalt varem ja vabatahtlikult läbima võõrutusravi, mida ta pole teinud. ÜKT määramist ei pea kohus antud juhul võimalikuks, kuna süüdimõistetu enda seletuste järgi on tema terviseseisund kehv, millest võib järeldada, et ÜKT sooritamine käib H.B ’ile üle jõu. Eeltoodu alusel tuleb täitmisele pöörata H.B ´ele mõistetud ärakandmata karistus vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva. Kohtunik Deniss Minzatov 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.